Viimsilased hindavad loodust ja liikumist
VISIOONIPÄEV Viimsi visioonipäeva raames toimunud rohelise ja tervist edendava vallakeskkonna töötuba toimus kolmes laudkonnas ja keskendus liikumisvõimaluste, loodushoiu ja kogukonna kaasamise teemadele.
Liikumisvõimalused ja taristu arendamine
Viimsi elanike seas on suur soov mitmekesisemate ja paremini läbi mõeldud liikumisvõimaluste järele, seejuures on nende võimaluste loomisel võtmesõnadeks kodulähedus ja funktsionaalsus – eelistatakse külastada kodulähedasi rohealasid, kuid soovitud alaga (suusatamine, kettagolf) tegelemiseks ollakse nõus sõitma kaugemale.
Üldiselt hinnatakse tervise- ja matkaradasid, metsateid ning ligipääsu mereäärsetele aladele. Looduses liikumise kohad peaksid olema hästi tähistatud, varustatud suunaviitade ja kaartidega ning pakkuma erinevaid tegevusvõimalusi (istumisalad, kogukonnaplatsid, välispordiseadmed).
Eraldi tähelepanu pälvisid koolide läheduses asuvad liikumisvõimalused, mis peaksid olema mitmekesised ja kergesti ligipääsetavad, et toetada laste ja noorte sportlikku aktiivsust. Hea näitena nimetati siin Püünsi kooli ligipääsu terviseradadele ja metsale. Samuti peeti oluliseks, et uusi teid ei ehitataks ilma kergliiklusteedeta ning terviseradade hooldus oleks järjepidev ja kvaliteetne.
Tasakaal looduskaitse ja sporditegevuste vahel
Visioonipäeva aruteludes tuli selgelt esile vajadus leida tasakaal looduse hoidmise ja aktiivsete sporditegevuste vahel. Sooviti, et matkaradade arendamisel hoitaks ala looduslikuna ning kasutataks maksimaalselt olemasolevaid metsateid ja -sihte. Spordiürituste korraldamisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks väärtuslikke looduskooslusi, ning tagada tuleb hilisem koristus, et looduskeskkond säiliks puhtana.
Tehti ettepanek, et jalgrattakrossiks võiks luua selleks eraldatud ala, et vähendada tundlike maastike kahjustamist. Krossimootorrataste kasutamist looduslikel aladel ei pooldanud keegi kohalolijatest, kuna need kahjustavad pinnast ja tekitavad ka kaugele levivat häirivat müra.
Mere äärde pääsemise võimalused on Viimsis kohati piiratud, eriti läänerannikul, mistõttu leiti, et endiselt tuleb tegeleda juurdepääsude tekitamisega kallasrajale ning ka kallasrajal liikumise parandamisega. Metsaaladele rajatavate matkaradade osas arutleti vanade tuletõrjetiikide potentsiaali üle puhkealade osana.
Kogukonna roll ja rohelise vallaruumi edendamine
Elanikud leidsid, et Viimsis võiks kehtestada "Hoovid korda" programmi, mis aitaks värskendada kortermajade ümbrust ja rajada uusi haljasalasid. Sooviti, et Viimsi keskusala kujundamisel arvestataks rohkem rohealade ja avaliku ruumi terviklikkust, vältides suuri avatud parklaid ning suurendades kõrghaljastust.
Oluliseks peeti kohalike kogukondade aktiivsemat kaasamist rohealade hooldamisel, korraldades talgupäevi ja koolide osalusega heakorratöid. Elurikkuse tõstmiseks toodi positiivse näitena esile Randvere tee alguses rajatud niidumuru lahendus ning avaldati soovi, et sarnaseid lahendusi võiks rohkem olla. Lisaks sooviti, et kogukond oleks aktiivselt kaasatud juba uue liikumistaristu kavandamisel, et jõuda koos parima lõpptulemuseni.
Kokkuvõttes näitas töötuba, et kohalikud elanikud hindavad väga võimalust Viimsi looduses olla liikuda, aga ka sellesse ise panustada. Töötuba andis olulist tagasisidet praeguste liikumisvõimaluste ning põhiliste probleemkohtade osas. Lisaks laekus palju toredaid ideid ja mõtteid, mis on väärtuslikuks sisendiks prioriteetide seadmisel ja edasiste tööde kavandamisel.
Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja
Rohelise ja tervist edendava vallakeskkonna töötuba.
Foto: Timo Müürsepp