Palju õnne, Viimsi vald!
Neljapäeval, 11. mail tähistab Viimsi vald oma 104. sünnipäeva. Tähtpäeva puhul tunnustatakse pidulikul vastuvõtul silmapaistvalt panustanud kohalikke elanikke ja ettevõtteid.
Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul on 104 aastat Viimsi valla ajaloos olnud erinäolised, kuid üks ühendav element on olnud viimsilaste tugev kogukonnatunne ja identiteet.
„Kui vaatame Viimsi valla sünnilugu, siis juba sealt vaatab meile vastu tugev kogukond, kes soovis end määratleda viimsilastena ja ajada kohalikul tasandil oma asju. Ka järgnev valla käekäik nii omariikluse kui ka okupatsioonide ajal väljendas viimsilaste töökust ja tahet oma kodukanti edendada. Mul on hea meel, et viimsilased tunnevad uhkust viimsilaseks olemise üle, tahavad kaasa rääkida oma kodukandi arengus ja on selles aktiivsed. Palju õnne meile kõigile! Viimsi on jätkuvalt hea koht, kus elada ja me võime selle üle rõõmu tunda iga päev,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Viimsi vald sündis kohalike elanike tahtest
Viimsi valla sünniaastaks võib pidada aastat 1866, kui Aegna, Haabneeme ja Viimsi mõisavaldustest moodustati Viimsi vald. See eksisteeris kuni 1891. aastani, mil see liideti koos Viimsi, Maardu, Nehatu ja Saha vallaga ühiseks Nehatu vallaks. Taoline korraldus kestis pea kolmkümmend aastat. Viimsi valla uus sünd toimus 1917. aastal, kui toonases Nehatu vallas elavad Viimsi poolsaare elanikud esitasid palvekirja Ajutisele Maanõukogule, sest olid olukorraga rahulolematud. Viimsi valla taasloomise protsess kestis kokku paar aastat. Korraldati rahvakoosolekuid, moodustati komisjone ja lahendati erinevaid probleeme. 11. mail 1919 andis Harju Maakonna Nõukogu kinnituse Harju Maakonna Valitsuse otsusele, millega moodustati uuesti Viimsi vald. Just seda päeva peetakse Viimsi valla sünnipäevaks.
19. oktoobril 1919 valiti Viimsis esimene vallavalitsus, mille juhiks sai Martin Kurg. 1920. aasta alguses oli vallas 226 talu ja saunakohta. 1930ndate lõpus otsustas vabariigi valitsus aga reformida valdasid, et muuta neid kompaktsemaks ja elujõulisemaks. 1. aprillil 1939 liideti Viimsi ja Nehatu vallad ja uus vald hakkas kandma Iru valla nime. Natuke rohkem kui aasta hiljem, 25. juulil 1940 võttis okupatsioonivõim vastu seaduse, millega lõpetati kohalike omavalitsuste töö.
Okupatsioonivõimu perioodil jäi Viimsi kohaliku arengu ja eluolu suurimaks kujundajaks siia rajatud Kirovi kalurikolhoos koos siin tegutsenud külanõukoguga. Kokku kestis periood, kus ei eksisteerinud ei valda ega vallavalitsemist, pool sajandit. Muutuste aeg algas 10. jaanuaril 1990, kui toimusid Viimsi külanõukogu 20. koosseisu valimised, mille järel algas tõsine töö valla õiguste taastamise nimel. Pärast pikka bürokraatlikku protsessi omistati Viimsi vallavalitsusele 20. detsembril 1990 esimese omavalitsusüksusena Harjumaal vallaõigused. Viimsi esimeseks vallavolikogu esimeheks ja vallavanemaks valiti Ants-Hembo Lindemann.
Tähista valla sünnipäeva muuseumikülastusega
Viimsi muuseumid avavad valla sünnipäeva tähistamiseks oma uksed tasuta. Mine tutvuma näitustega Viimsi Rannarahva Muuseumis, Viimsi Vabaõhumuuseumis, Eesti Sõjamuuseumis ja sõjamuuseumi rasketehnika angaaris. Rannarahva muuseum on avatud kl 10-17, Viimsi vabaõhumuuseum kl 10-19, Eesti sõjamuuseum kl 11-18 ja sõjamuuseumi rasketehnika angaar kl 11-18.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond