Kinnisasja jagamine
Kinnisasja jagamine tähendab ühe kinnisasja mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Jagamise tulemusel moodustatakse ühest kinnisasjast kaks või enam iseseisvat kinnisasja. Kasutatakse eelkõige planeeringute elluviimiseks elamuarenduste puhul, kaasomandi lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ning põllu- ja metsamaa eraldamiseks.
Kinnisasja jagamiseks:
- pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada kinnisasja jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang vms);
- vallavalitsuse nõusoleku järel logib maaomanik maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sh maamõõtjat);
- maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel);
- pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava - kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
- kava kooskõlastatakse kaasomanike, vallavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
- vallavalitsus koostab maakorralduskava kooskõlastamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu, millega määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
- katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
- kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomaniku rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;
- seejärel pöördub maaomanik mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole ning kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
- maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
- katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
- katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
- katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
- pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud;
- teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Pane tähele!
- Kui kinnisasja jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub kinnisasja jagamise toimingule maakorraldusseadus.
- Kui jagatav kinnisasi asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
- Kui kinnisasja jagamine on seotud kinnisasjal asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
- Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.