Täna möödub 32 aastat Viimsi valla taasasutamisest
Täna, 20. detsembril möödub 32 aastat Viimsi valla taasasutamisest. Siinkohal on paslik meenutada, milline on Viimsi valla kujunemise ja taasasutamise lugu.
Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on 32 aasta jooksul Viimsist kujunenud tugev ja hästi toimiv omavalitsus.
„Nii nagu riigis tervikuna olid 90ndad aastad väga suurte muutuste periood ja meie viimane kümnend on olnud pigem ühiskondliku stabiliseerumise aeg, on see nii ka Viimsis. Siinne piirkond on kahtlemata 32 aasta jooksul oluliselt muutunud. Oleme täna kogukonnana selles kohas, kus peame mõtlema tehtule ja seadma targad plaanid tulevikuks ja selleks loome praegu strateegilist vaadet sellest, milline on Viimsi aastal 2045. Tunnustan Viimsi kogukonda. Viimsilased on haritud, ettevõtlikud ja töökad ning on just seeläbi saavutanud edu . Nagu näitas viimane rahvaloendus elab omavalitsuste lõikes vanusegrupis 25-64 kõige rohkem kõrgharidusega inimesi just meie vallas. Neid on kioguni 62,5%. Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38%. Ka võõrkeele rääkijate osakaal on kõige suurem Viimsis – 87%. Hoiame Viimsi inimesi, valla kõiki alevikke, külasid ja saari! Palju õnne kõigile omavalitsuse taasasutamise aastapäeva puhul,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Viimsi valla mitu taassündi
Viimsi valla sünniaastaks võib pidada aastat 1866, kui Aegna, Haabneeme ja Viimsi mõisavaldustest moodustati Viimsi vald. See eksisteeris kuni 1891. aastani, mil see liideti koos Viimsi, Maardu, Nehatu ja Saha vallaga ühiseks Nehatu vallaks. Taoline korraldus kestis pea kolmkümmend aastat. Viimsi valla uus sünd toimus 1917. aastal, kui toonases Nehatu vallas elavad Viimsi poolsaare elanikud esitasid palvekirja Ajutisele Maanõukogule, sest olid rahulolematud. Viimsi valla taasloomise protsess kestis kokku paar aastat. Korraldati rahvakoosolekuid, moodustati komisjone ja lahendati erinevaid probleeme. 11. mail 1919 andis Harju Maakonna Nõukogu kinnituse Harju Maakonna Valitsuse otsusele, millega moodustati uuesti Viimsi vald.
19. oktoobril 1919 valiti Viimsis esimene vallavalitsus, mille juhiks sai Martin Kurg. 1920. aasta alguses oli vallas 226 talu ja saunakohta. 1930ndate lõpus otsustas vabariigi valitsus aga reformida valdasid, et muuta neid kompaktsemaks ja elujõulisemaks. 1. aprillil 1939 liideti Viimsi ja Nehatu vallad ja uus vald hakkas kandma Iru valla nime. Natuke rohkem kui aasta hiljem, 25. juulil 1940 võttis okupatsioonivõim vastu seaduse, millega lõpetati kohalike omavalitsuste töö.
Okupatsioonivõimu perioodil jäi Viimsi kohaliku arengu ja eluolu suurimaks kujundajaks siia rajatud Kirovi kalurikolhoos koos siin tegutsenud külanõukoguga. Kokku kestis periood, kus ei eksisteerinud ei valda ega vallavalitsemist, pool sajandit. Muutusteaeg algas 10. jaanuaril 1990, kui toimusid Viimsi külanõukogu 20. koosseisu valimised, mille järel algas tõsine töö valla õiguste taastamise nimel. Pärast pikka bürokraatlikku protsessi omistati Viimsi vallavalitsusele 20. detsembril 1990 esimese omavalitsusüksusena Harjumaal vallaõigused. Viimsi esimeseks vallavolikogu esimeheks ja vallavanemaks valiti Ants-Hembo Lindemann.
Taasiseseisvumise algusaja keerukused
Algusaja suurimaks keerukuseks kujunes vallavalitsuse identiteet. Nimelt ei mõistnud suurte ettevõte juhid, et äsja asutatud vallavalitsusel on erinevalt külanõukogust ka võim ja õigus kohalikul tasandil asju otsustada. See kõik oli uus ja võõras. Esimene vallavalitsuse koosseis alustas tööd Rohuneeme teel ühes eramus, kus vallavalitsuse isikkoosseisuga jagati nelja tuba. Valla 30. aastapäeval meenutas toonane vallavanem Lindemann, et alguses määras palju see, et kokku sai hea meeskond. Mõne aja pärast koliti aga juba tänasesse Viimsi vallavalitsuse asukohta Nelgi teel, kus seni oli asunud Pirita lillekasvatuse näidissovhoos.
Kohalikel omavalitsejatel tuli kohe asuda tegelema tõsiste ja oluliste probleemidega. Näiteks kiirabibrigaadi toomine Viimsisse, Viimsi haigla sulgemisest päästmine ja muidugi siin paiknevate okupatsioonivõimu sõjaväeosade loovutamise küsimus. Kokku oli siin 19 erineva suurusega väeosa, mille puhul toonased asjaosalised toovad välja, et läbirääkimised aitasid ära hoida suuremad rüüstamised.
'1991. aastal hakkas ilmuma kohalik infoleht Viimsi Teataja, mille esimeseks peatoimetajaks oli Hillar Pappel. Avati Viimsi muuseum ja 1992. aastal alustas tööd ka Viimsi raadio. Vallavalitsust aga ootas ees suurema tööna maade erastamise ja tagastamisega seonduvate probleemide lahendamine. Hakati rajama Püünsi koolimaja. Keerukusi oli ka sotsiaalteenustega, mille tagamiseks tuli toona palju pingutada. Näiteks aitas vallavalitsus keerulistes oludes eakatele pakkuda sooja toitu.
Keerukusi ja väljakutseid jagus. Töö, mis tehtud, on kahtlemata olnud suure mõjuga. 32 aasta jooksul on Viimsi muutunud väga palju ja nagu viimatine rahuolu-uuring ka näitas, et on neid, kellele see muutus teeb rõõmu ja neid, kelle jaoks on see olnud liiga suur. Ent see töö, mis ühe tugeva ja hästi toimiva valla loomisel on tehtud, on märkimisväärne.
Head valla taasasutamise aastapäeva kõigile!
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Vaata lisaks: Ants-Hembo Lindemanni meenutust valla taasasutamisest aastal 2020