Vallavanem: "Mõistlikult kasutades katab Viimsi veevarustus siinsete elanike vajadused."
Eile ilmus Eesti Päevalehes vallavanem Illar Lemetti arvamuslugu, mis selgitas veekasutuse probleeme, lahendamiseks astutud samme ja olukorda Viimsis laiemalt. Avaldame selle täispikkuses ka siin.
Aeg, kui Viimsi valla elanike arv kasvas üle tuhande inimese aastas, on jäänud möödanikku ja selle aasta esimese viie kuuga kasvas valla elanikkond ainult 84 inimese võrra. Elanike juurdekasv on oluliselt aeglustunud. Samas on vallas suur hulk möödunud aastakümne(te) jooksul kehtestatud planeeringuid, mida on asutud ellu viima ja mille ehitamist pole võimalik peatada. Nende valmimine toob valda inimesi ning seega ka veetarbijaid juurde.
Mis puudutab paari viimast aastat, siis 2021. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lepiti kokku, et edaspidi keeldutakse üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisest, kui planeeringu eesmärgiks ei ole avalikud ehitised või taristu. Lepiti ka kokku, et uusi planeeringuid algatatakse ainult veeressursi olemasolul.
Sellest viimasest punktist lähtudes oleme keeldunud isegi üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute algatamisest ja vald on selle eest ka kohtusse kaevatud. Vaatamata sellele kavatseme samade põhimõtetega jätkata, sest alternatiivi ju tegelikult ei ole. Seega on vallakodanike üleskutse lõpetada juurdeehitamine maksimaalses võimalikus ulatuses ellu viidud.
See tähendab, et uusi suuri elamuehitusega seonduvaid planeeringuid enam ei lisandu, aga kehtestatud ja elluviidavate planeeringute osas peame vähemalt osaliselt leppima varasemate otsuste tagajärgedega. Osaliselt seetõttu, et me kindlasti alustame ka teatud planeeringute kehtetuks tunnistamisega, aga on erinevad põhjused, miks see ei pruugi suures mahus võimalik olla.
Kas põhjavesi lõpeb Viimsi vallas otsa? Niipea mitte ja seda kasvõi seetõttu, et põhjavee kasutamisele on riigi poolt seatud kindel limiit – 4072 kuupmeetrit ööpäevas. Lisaks sellele kasutame vajadusel Tallinna Vee ühenduse kaudu kuni 1296 kuupmeetrit ööpäevas ja teine sama mahuga ühendus ootab kasutuselevõttu. Tavapärane veetarbimine on Viimsis 3500 m3 ööpäevas, ligi kaks kuud kestnud põua ajal kasvas tarbimine aga ligikaudu 1900 m3 võrra ööpäevas.
Seega hakkas veetarbimine jõudma kriitilise piirini ja tegime inimestele üleskutse seda piirata. Eriti tõstsime esile asjaolu, et väga palju vett kulub muru kastmisele. Inimesed reageerisid üleskutsele väga vastutustundlikult ja ööpäevane veetarbimine langes 500m3 võrra. Suur aitäh kõigile selle eest.
Mida me pikemaajalises vaates veel kõik koos teha saame? Suuresti on kasutamata sademevesi, aga ka siin valdkonnas on edasiliikumine olemas. Näiteks on Viimsisse ehitatud ärihooneid, mis koguvad vihmavett, sellega tegelevad ka paljud eramajade omanikud ja vald kasutab juba aastaid amplite kastmiseks tiigivett.
Ka näiteks Randvere teele rajatav purskkaevude väljak hakkab kasutama ainult sademevett, Püünsi staadioni kastmiseks on väljatöötamisel sademeveel põhinev lahendus ja näiteid on teisigi. Samuti on palju muid võimalusi vee kokkuhoiuks ja neid me elanikele ka tutvustame.
Kokkuvõttes on oluline rõhutada ka seda, et ühelegi elamule ei ole Viimsi Vee poolt vett eraldatud piiramatus koguses. Elamuühiku kohta on arvestuslikult eraldatud 0,45m3 (kuni 120 liitrit inimese kohta) vett ööpäevas. Paljud tarbivad vett veelgi vähem ja kui piirnormi ületajad oma tarbimist piiravad, ongi kõik hästi. Mõistlikult kasutades kataks Viimsi veevarustus siinsete elanike vajadused.
Illar Lemetti
vallavanem