Volikogu kehtestas Viimsi vallas uued maamaksu määrad

13. juuni istungil võttis Viimsi vallavolikogu vastu uued maamaksu määrad, millede kehtestamise riik 2024. aasta algusest on ette näinud. Vallavalitsus jätkab tööd riigilt muutuse järel tekkiva võimaliku poole miljoni euro suuruse eelarve puudujäägi kompensatsiooni saamiseks.

Vallavolikogu võttis 13. juuni istungil vastu uued maamaksu määrad, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2024. Tegemist on riigi suunisega, mille alusel peavad olema kohalikud omavalitsused vastu võtnud uued maksumäärad 1. juuliks 2023, et need saaks uuest aastast kehtima hakata. Volikogu poolt kinnitatud määrusega on Viimsi valla haldusterritooriumil järgmistele maa sihtotstarbegruppidele järgmised maksumäärad (protsent maa maksustamishinnast aastas):

•  elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik - 0,5%
• maatulundusmaa kõik muud kõlvikud - 0,5%
• äri- ja tootmismaa, kõik muud sihtotstarbed - 1,0%

Vastu võetud määrus ei muuda koduomanike maksusoodustust ehk jätkuvalt on koduomanikud vabastatud maamaksu tasumisest elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 ruutmeetri ulatuses ja hajaasustusega aladel kuni 2 hektari ulatuses. 
Täiendavalt jõustuvad 1. jaanuaril 2024 maamaksuseaduse muudatused, millega laiendatakse uuest aastast liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust ehk teisisõnu vabastatakse maksust lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osad.

Riik kasutab maamaksutõusu reguleerimiseks leevendusmeetmeid

Maa-amet viis 2022. aastal läbi Eestis asuvate maade ümberhindamise, et need vastaksid ligikaudselt turuväärtusele. Tulemustest selgus, et võrreldes 2001. aasta hindamisega on maa väärtus Eestis kasvanud keskmiselt 8,3 korda (Viimsis on see kasvanud 7 korda). Maade hindamise tulemused annavad infot maa ligikaudse turuväärtuse kohta, hõlbustades maadega tehingute tegemist. Tulevikus hakkab maade hindamine toimuma iga nelja aasta tagant. 

Hindamise tulemustest lähtuvalt kohustas riik kohalikke omavalitsusi üle vaatama 2024. aasta maamaksu määrad. Maaomanike rahustuseks on riik kinnitanud, et maamaks järgmisel aastal kordades ei suurene, sest rakenduvad maamaksu suurt kasvu ärahoidvad leevendusmeetmed. 

Riik astub maksutõus leevendamiseks rakendama erinevaid meetmeid. Esimese leevendusmeetmena vähendatakse kohalike omavalitsuste määratavate maksumäärade ülempiire. Kui senini on maksimaalne maksumäär kuni 2,5% maa maksustamishinnast, siis alates 2024. aastast on maksimaalne maksumäär 1% maksustamishinnast (äri- ja tootmismaadele) ja 0,5% maksustamise hinnast (elamu- ja maatulundusmaad). 

Lisaks maksimaalse maksumäära langetamisele on riiklikult rakendatud maamaksu kasvupiirangut, mis näeb ette, et maamaks ei saa tõusta rohkem kui 10% võrreldes varasema aastaga. Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis kasvab maamaks 5 euro võrra.

Maamaksu kasvupiirangu kehtivuse kohta on erandeid. Näiteks, kui on muutunud maa sihtotstarve põllumaast ärimaaks, siis sellisel juhul oleks inimese maamaks olnud suurem ka ilma maa korralise hindamiseta ja maamaksu kasvupiirangut sellisel kujul rakendada ei saa. Kui muutub katastriüksuse sihtotstarve või pindala, siis arvutatakse maksustamishind ümber nii, nagu oleks katastriüksus sellisena eksisteerinud 2022. aasta hindamise ajal. Lisaks säilib 2024. aastal kodualuse maa maksuvabastus ning uue meetmena laieneb kodualuse maa maksuvabastus täies ulatuses sellistele kodudele, mis asuvad ühes hoones koos mõne äripinnaga (liitsihtotstarbega kinnistud). 

Elanikud tunnevad huvi, kui palju uute maksumäärade kehtestamine tõstab valla maksutulude laekumist. Olukord on vastupidine, sest Rahandusministeeriumi täpsustatud analüüsi  kohaselt väheneb 2024 aastal maamaksutulu esialgsetel andmetel 23% ehk ligi 575 000 eurot.

Valla eelarvet oluliselt mõjutava muutusele leevendusmeetmete leidmiseks teevad vallavalitsus ja rahandusministeerium koostööd. 

Mis on maamaks? 

Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksust laekuva tuluga on kohalikel omavalitsustel võimalik tõsta elukeskkonna kvaliteeti – nagu nt remontida ja hooldada teid, tagada heakorda, pakkuda lasteaia- ja koolikohti. Omavalitsuse investeeringud suurendavad maa väärtust.

Maamaks arvutatakse protsendina maa maksustamishinnast ehk maa ligikaudsest turuväärtusest. Kuna maa on piiratud ressurss, mis peaks olema kasutuses, suunab maamaks maaomanikke oma maid kasutama enese ning ühiskonna heaks ja mitte laskma neil niisama seista.

Heiko Leesment
avalike suhete osakond

Foto: Margus Vilisoo