Volikogu kehtestas Viimsi valla mandriosal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

13. dets 2023
Planeerimiskeeld

Viimsi vallavolikogu kinnitas 12. detsembri istungil valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajaks ajutise planeerimis- ja ehituskeelu.

12. detsembril Viimsi vallavolikogu poolt vastu võetud otsusega peatatakse Viimsi valla mandriosal asuvatel reservmaade juhtotstarbega aladel planeerimis- ja ehitustegevus kaheks aastaks. Kavandatav planeerimis- ja ehituskeeld rakendatakse 130-le katastriüksusele, mis jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (koos kehtestatud muudatustega) koondkaardi kohaselt järgnevatele reservmaadele: 

  1. perspektiivsele väikeelamumaale hajaasustusviisil (EHR); 
  2. väikeelamute reservmaale (EVR); 
  3. tööstuse- ja ladude reservmaale (TR); 
  4. kergetööstuse reservmaale (TkR); 
  5. äri- ja büroohoonete reservmaale (BR).

Nimetatud reservmaadele rakendatakse keeldu juhul, kui katastriüksus ei ole tänaseks valdavas osas hoonestatud või sellele ei ole kehtestatud detailplaneeringus antud ehitusõigust. Keeldu ei rakendata katastriüksustele, mis jäävad Viimsi vallavolikogu 29.04.2008 määrusega nr 7 kehtestatud Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu planeeringualale, kuna üldplaneeringu kehtestamisega muutus planeeringualal kehtetuks Viimsi valla mandriosa üldplaneering ning kaotati senised reservmaa juhtotstarbed. 

Lisaks eeltoodule ei rakendata keeldu katastriüksustele, millele detailplaneeringu koostamine on lõppjärgus (detailplaneering on vastuvõetud) ning seetõttu ei oleks neile ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine kooskõlas hea halduse tavaga. 

Planeerimis- ja ehitusvaldkonda koordineeriva abivallavanem Alar Miku sõnul on keelu kehtestamine oluline samm valla avaliku ruumi tasakaalukas ja läbimõeldud arengus.

„Viimsi valla üldplaneeringu koostamise protsess on aktiivselt käimas ja me teame, et see on kogukonnale äärmiselt oluline teema. See, et saame üldplaneeringut koostades võtta aja maha, panna paika valla ruumilise arengu põhimõtted ning arengusuunad ja need osapooltega kooskõlastada, on väga oluline,“ selgitas abivallavanem Alar Mik.

Abivallavanema sõnul kaasati maaomanikud protsessi ning informeeriti neid keelu rakendamise kavatsusest. 
„Vallale laekunud tagasisides paluti mitmel juhul nii täiendavat infot kui ka selgitusi, milleks keelu rakendamine on vajalik. Laekunud tagasiside on põhjalikult läbi töötatud ning kõigile vastamist vajavatele pöördumistele ka vastatud. Mitmel juhul olid esitatud selgitused piisavad, osadel juhtudel loobusime ise ehituskeelu rakendamisest lähtudes maaomaniku poolt edastatud informatsioonist. Mõistame, et mistahes piirangute rakendamine, olgu või ajutise iseloomuga, vajab väga põhjalikku selgitustööd ning puudutatud isikute kaasamist,“ rääkis Alar Mik, kelle sõnul piirang ei laiene juba olemasolevate ehituslubade alusel toimuvale ehitusele.

Plaanitav keeld võimaldab erandina kehtestada detailplaneeringuid, mille eesmärgiks on üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maaks, või millega antakse ehitusõigus avalikes huvides. Näiteks ringmajanduse, veetootmise või muu sellega seotud ehitise püstitamiseks. Erandina saab ehituslube väljastada ka ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste väljastamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, kui see on vajalik avalikes huvides ehitatava ehitise püstitamiseks või kasutuselevõtuks.

Planeerimisseaduse § 79 lõike 1 alusel võib vallavolikogu kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Keelata võib üld- ja detailplaneeringute kehtestamise, ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise, projekteerimistingimuste andmise ning katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks ning põhjendatud juhul võib keelu kehtivust pikendada nelja aastani. Oluline on silmas pidada, et keeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks teatamine ega ehitusloa andmine ei ole nõutav.

Uue üldplaneeringu põhilahendus valmib 2025. aasta sügiseks

2022. aasta alguses sai alguse uue valla üldplaneeringu koostamine. 29. novembril Viimsi raamatukogus toimunud infopäeval tutvustati kaasamiskeskkonda, mis võimaldab üldplaneeringu koostamiseks anda sisendit ja hoida end protsessiga kursis. Keskkonna leiab vallavalitsuse kodulehe päises menüüst või aadressilt www.viimsi.ee/yldplaneering. Uue üldplaneeringu põhilahendus soovitakse valmis saada 2025. aasta septembriks. 

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb valla ruumilise arengu ja ehitustegevuse suunamisel, sealhulgas detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel, lähtuda üldplaneeringutest, mis on kehtestatud ajavahemikul 1997–2011, ning ei ole sellisena valla arengu jätkusuutlikkust ja kogukonna ootusi silmas pidades enam ajakohased. Kehtivate üldplaneeringute ja üldplaneeringu teemaplaneeringute ruumilised lahendused on osaliselt vastuolus koostatava Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus sõnastatud arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega.

Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda siin:

Heiko Leesment
avalike suhete osakond