Autasud

Viimsi vald tunnustab igal aastal vallas tegutsevaid inimesi ja organisatsioone mitmete tiitlite ja preemiatega nagu valla aukodanik, elutööpreemia, Viimsi vaal ja Viimsi vaalapoeg. Viimase kahe autasu puhul antakse laureaadile pronksist vaal, mille autoriks on Simson Seakülast. Skulptuuri idee põhineb tõsielulool, kus kalurid püüdsid Viimsi vetest koguka vaala. 

Viimsi valla aukodanik

Viimsi valla aukodaniku nimetuse võib omistada üksikisikule väljapaistvate teenete ja tegevuse eest, mis on positiivselt mõjutanud valla arengut. Ettepanekuid elutööpreemia auhinna välja andmiseks võib teha igaüks. Taotlused esitatakse vallavalitsusele. Laekunud ettepanekud vaatab läbi ning langetab lõppotsuse vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon, kuulates vajadusel ära vallavolikogu vastava komisjoni seisukoha. Viimsi tähtpäeva üritusel antakse valla aukodanikule üle Viimsi valla aukodaniku märk ja tunnistus ning tema nimi kantakse valla auraamatusse.

VIIMSI VALLA AUKODANIKUD 

• Alates 31.05.2022 Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, poliitik ja diplomaat Trivimi Velliste
• Alates 11.05.2021 Eesti korvpalli suurkuju Jaak Salumets
• Alates 11.05.2021 Eesti legendaarne mootorrattasportlane Endel Kiisa
• Alates 11.11.2014 akadeemik ja külavanem Jüri Martin
• Alates 11.11.2014 dirigent, Nargen Festivali korraldaja Tõnu Kaljuste
• Alates 19.01.2010 poliitik Siim Kallas
• Alates 09.06.2009 poliitik Tunne-Väldo Kelam,
• Alates 10.06.2008 külavanem ja endine vallavanem Ants-Hembo Lindemann,
• Alates 10.01.2006 president Lennart Meri 
• Alates 19.12.2006 Kaljo Alaküla
• Alates 10.02.1998 Laidoneri Risti kavaler, Viimsi Muinsuskaitse Seltsi ja "Kindral Johannes Laidoneri Fondi" esimees Rein Randveer

Elutööpreemia

Elutööpreemia eesmärk on tunnustada Viimsiga seotud isikut tema pikaajalise silmapaistva tegevuse eest majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas Viimsi vallas. Ettepanekuid elutööpreemia auhinna välja andmiseks võib teha igaüks. Laekunud ettepanekud vaatab läbi ning langetab lõppotsuse vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Viimsi Vallavalitsuse otsusega määratakse elutööpreemia pälvinud isikule valla tänukiri ja ühekordne rahaline preemia, mille suurus kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Elutööpreemia antakse üle kord aastas pidulikul sündmusel. Elutööpreemia saaja nimi kantakse valla auraamatusse. 

VIIMSI VALLA ELUTÖÖPREEMIA ON PÄLVINUD

• 2023. aastal Enn Teimann
• 2022. aastal Rein Kriis ja Krista Kaarlõp
• 2021. aastal  Leelo Tiisvelt ja Vladimir Kallion
• 2020. aastal Eldi Pärdi
• 2019. aastal Ain Pinnonen
• 2018. aastal Kaarel Zilmer ja Henn Rebane
• 2017. aastal  Elle Soop ja Urvi Haasma
• 2016. aastal Rein Ottoson

Viimsi vaal 

Viimsi vaal võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele (st nii välisriigi kodanikud kui kodakondsuseta isikud), samuti juriidilistele isikutele, vallale osutatud eriliste teenete eest. Viimsi valla tunnustamise korra alusel antakse välja Viimsi vaal, millega kaasneb ka valla tänukiri. Ettepanekuid selle tunnustusliigi välja andmiseks võib teha igaüks. Laekunud ettepanekud vaatab läbi ning langetab lõppotsuse vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Auhind ja tänukiri antakse üle üldjuhul valla tähtpäeva üritusel.

11. mail 2023 pälvis tunnustuse „Viimsi vaal“ AS Fertilitas pikaajalise tipptasemel tervishoiuteenuse pakkumise eest Viimsis.

31. mail 2022 pälvis tunnustuse „Viimsi vaal“ OKO Restoranid OÜ, kes on pakkunud oma külastajatele kustumatuid (toidu)elamusi, mis on tõstnud Viimsi atraktiivsust ka toitlustuse poole pealt.

11. mail 2022 pälvis "Viimsi valla" Rannapere Pansionaat.

21. veebruaril 2020 pälvisid "Viimsi vaala" Viimsi Raamatukogu pühendunud juhtimise eest Tiiu Valm,  Keri saarega seotud tegevuste pühendunud eestvedamise eest Keri Selts MTÜ ja vabatahtliku töö ja pikaaegse panuse eest Viimsi valla kogukonda Ljuba Keskküla.

21. veebruaril 2019 pälvisid Viimsi vaala Kaja ja Kalle Kuusik – Viimsi valda hotelli, kino, spaa ja veekeskuse rajamise ning aktiivsuse ja kogukonna huvide seismise eest.

2018. aasta 22. veebruaril Viimsi vallas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel pälvis auhinna “Viimsi vaal” Peeter Sipelgas, teadmiskeskuse Collegium Eruditionis juhatuse liige, suure panuse eest teadmiskeskus Collegium Eruditionis käivitamisel ja juhtimisel.

2016. aasta detsembris sai autasu „Viimsi vaal“, suure panuse eest Viimsi kultuurielu edendamisel, Viimsi Huvikeskuse direktor ja tunnustatud laulupedagoog Ita-Riina Pedanik, kes on Viimsi valla staažikaim kultuuritöötaja, olles kohaliku kultuurieluga seotud alates 1983. aastast.

2014. aastal pälvis Viimsi vaala Rannarahva Muusemi juhataja Riina Aasma, kes on juhtinud muuseumi alates 2007. aastast. Rannarahva Muuseumi juhatajana on ta muutnud muuseumi avatuks ja põnevaks paigaks. Tema meeskonna töö tulemusel on toimunud arvukalt huvitavaid näitusi, välja antud raamatuid, temaatilisi kalendreid, korraldatud kontserte, teatrietendusi, mõttetalguid ja festivale. Ta on kaasanud paljusid viimsilasi kogukonnale vajalikesse algatustesse, randluse ja rannarahva pärandi uurimisel kaasanud huvigruppe üle Eesti kuni rahvusvahelise koostööni. Ta on Rannarahva Muuseumi nime positiivselt tuntuks teinud. 

18. detsembril 2014 valla taasasutamise aastapäeva tähistamise pidulikul aktusel Püha Jaakobi kirikus tunnustati Viimsi Vaalaga Viimsi Harrastusteatri alustala ja muusikalide isa Kalle Ermi, kes on Viimsi kultuurieluga seotud olnud 31 aastat, alustades Kirovi näidiskalurikolhoosi Prangli klubi juhatajana. Töötades Viimsi Huvikeskuses on ta olnud ka enamiku Viimsi Harrastusteatris lavastunud muusikalide projekti- ja muusikajuht ning koormeister, temalt on fonogrammid ja noodigraafika.

2013. aastal, vabariigi 95. sünnipäeva tähistamise pidulikul vastuvõtul Laidoneri mõisas tunnustati Viimsi vaalaga valla sporditöö juhti Tiia Tamme elutöö eest valla spordielu edendamisel. Tiia Tamm on juhtinud valla sporditööd juba Kirovi kolhoosi ajast saadik, alates 1982. aastast. Viimsi vaal anti ka MTÜ Viimsi Pensionäride Ühendusele Viimsi eakate elu edendamise ja mitmekülgsemaks muutmise eest ning seoses ühingu 20. tegevusaasta täitumisega.

2011. aasta 23. veebruaril, Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vallavolikogu esimehe vastuvõtul  tänasid volikogu ja vallavalitsus valla autasu “Viimsi vaala” ja tänukirjaga rahandusameti juhatajat Tähve Milti tulemusliku töö eest ja olulise panuse eest finantsküsimuste lahendamisel. Tähve Milt on olnud Türi Linnavalitsuse majandusnõunik ja Türi linnapea. Ta on aastaid töötanud Järva Maavalitsuses maavanema kohusetäitjana. Viimsi vallas töötab Tähve Milt alates 2006. aastast. Tänu tema õigetele otsustele on Viimsi vald suutnud majanduslikult rasked ajad üle elada ning liigub edasi.

2011. aasta 20. detsembril, Viimsi valla 21. taasasutamise aastapäeval anti “Viimsi vaal” suure panuse eest valla kultuurielu edendamisel sihtasutusele Rannarahva Muuseum ja selle maja inimestele. Muuseum tähistas 15. detsembril 2011 järjepideva tegevuse 40. juubelisünnipäeva. Nende eesmärk on koguda kultuuripärandit, kajastada ajalugu ning taastada väärt traditsioone ja tõsta taas au sisse sõnad randlus ja rannarahvas, anda neile mõistetele sisu ja tähtsus tänapäeva maailmas. Rannarahva Muuseum on oma tegudes kuhjaga tõestanud oma sihtide järgi käimist ja see on pakkunud palju väärtelamusi külastajatele nii Viimsist, Harjumaalt kui ka üle laia ilma.

2010. aasta 15. mail anti Viimsi valla vaal kahele asutusele: Viimsi Raamatukogule, kellel täitus 2010 lugemisaastal 90. tegutsemisaasta ning kes on viimsilastele ühes oma haruraamatukoguga Prangli saarel pakkunud aastakümneid kvaliteetset raamatukoguteenust, ja aktsiaseltsile Coats Eesti, kes on 1994. aastal viie töölisega alustanud ettevõttest tänaseks kasvanud valla suurimaks tööandjaks oma 125 töötajaga.

2009. aasta veebruaris said Kindral Laidoneri muuseumis toimunud Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulikul tähistamisel Viimsi vaalad Jana Skripnikov, kes on MTÜ Viimsi Invaühingu juhatuse esimees ning teinud suure töö puuetega laste valdkonna arendamisel Viimsi vallas ja Tiina Nurk, kes oma pikaajalise kohusetundliku tööga Rannapere pansionaadis on üles näidanud erilist hoolt ja südamlikkust vanurite abistamisel.

2009. aasta 15. mail toimunud Viimsi valla 90. aastapäeva tähistamisel said tunnustatud Viimsi vaalaga kolm vallaelanikku: Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas ja europarlamendi saadik Tunne Kelam, kes on mõlemad Viimsi Püha Jaakobi kiriku suurannetajad ning Viimsi valla mainele palju kaasa aidanud, ja Sulev Ennomäe, kes tegi suure töö Rohuneeme kabelihoone taastamistöödel ning hoidis kalmistu ja kabeli eeskujulikus korras.

2008. aasta detsembris tunnustati Viimsi vaala auhinnaga Viimsi kooli direktorit Leelo Tiisvelti pikaajalise valla haridus- ja kultuurielu edendamise eest. Tema eestvedamisel alustas 1995. aastal tegevust Viimsi kooliteater, alates 2000. aasta 1. septembrist on ta direktorina juhtinud Viimsi Keskkooli. 2007. aastal sai ta Harjumaa aasta õpetaja tiitli.

2007. aasta detsembris toimunud valla taasasutamise 17. aastapäeva tähistamisel Viimsi Püha Jaakobi kirikus said autasu Viimsi muusikakooli rajaja ja kauaaegne juht Urvi Haasma, Viimsi kunstikooli rajaja ning kauaaegne juht Elle Soop ning Püha Jaakobi koguduse kauaaegne diakon ning üks kiriku ehituse eestvedaja Erkki Juhandi.

2006. aasta veebruaris autasustati Viimsi vaalaga õpetajaid. Viimsi Keskkooli klassiõpetaja Elle Toper sai vaala pikaajalise viljaka töö eest Viimsi laste laulu- ja näitemänguharrastuse edendamisel. Ta on juhendanud kooli mudilaskoori ja soliste üle 20 aasta ning algklasside näiteringi tööd 10 aastat. MLA Viimsi Lasteaiad pälvis tunnustuse tänu sobitusrühma õpetajate Lea Kalmu, Aino Tänava ja Aet Urbase kõrgetasemelisele tööle erivajadustega laste teenindamisel, integreerimisel ja õpetamisel.

2005. aasta veebruaris pälvis Viimsi vaala Viimsi Vabakogudus. Valla autasu andis volikogu esimees vabariigi aastapäeval üle pastor Indrek Luidele tunnustusena koguduse liikmete rohkem kui 80 aastat kestnud tegevusele valla identiteedi hoidja ja kasvatajana. Oktoobris andis vallavanem valla kõrgeima autasu üle kauaaegsele valla arengukavade konsultandile, konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütikule Rivo Noorkõivule.

2004. aastal sai laureaadiks Ants-Hembo Lindemann kauaaegse ja kohusetundliku töö eest Viimsi valla ja Kelvingi külaelu arendamisel.  "Kui ajas tagasi vaadata, siis on mul endal kõige parem meel kolme õnnestumise üle," sõnas kümnendi algusest valda juhtinud Lindemann, alul Viimsi külanõukogu esimehena, hiljem 1995. aastani vallavanemana. "Me suutsime Viimsis esimestena Harjumaal 1990. aastal taastada valla õigused, panime järgmisel aastal - EV esimesel aastapäeval - nurgakivi Püünsi koolimaja ehitusele ja kolmandaks, vald sai vene sõjaväest mahajäänud maad munitsipaalomandisse."  

Külli Talmarile andis vallavanem valla 14. aastapäeval detsembris 2004 autasu üle paljude Viimsi-teemaliste lavastuste ning Viimsi kooliteatri arendamise eest. Tänavu valmis Viimsi Kooliteatril nauditavalt professionaalsel tasemel lavastus kindral Laidoneri perekonnaloost, augustis sündis vabariikliku noorte tantsijate suvelaagri lõputööna kordumatu etenduú Rohuneeme kabeli tornikellast. Lisaks lavastajatööle on Talmar ka etenduste käsikirjade autor, mille valmimine on nõudnud tõsist uurimustööd ning kus kajastuvad paljude viimsilaste mälestused ja elulood.

Kaljo Alaküla võttis autasu vastu mehena, kel on võrdseid teeneid nii Viimsi ülesehitamisel omaaegse Kirovi nim kalurikolhoosi ühe juhina ja seejärel vallavolikogu mitme  koosseisu liikmena, kui ka paljude menukate Eesti ja Viimsi valla ajalugu ja pöördelisi sündmusi kajastavate raamatute autorina. ("Kalurikolhoos Kirovist AS Esmarini", 1998; "3. Eskadrill", 1999; "Jutustus Eestimaa naisest Vaike Vahist", 2001).

Esimese "Viimsi vaala" pälvis 2003. a Randvere koguduse nõukogu juhataja Urmas Kiviselg, kes on ümbruskonna kirikuelu eest hoolitsenud rohkem kui veerandsada aastat.