Keskkonnamõjud

Mis tahes inimtegevus mõjutab keskkonda. Osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla sedavõrd suur või ulatuslik, et ohustab looduskeskkonda ning inimeste tervist praegu või tulevikus. Selliste tegevuste elluviimise eel tuleb hinnata võimalikke negatiivseid tagajärgi ning leida võimalused negatiivseid mõjusid vältida ja leevendada. 

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju; hindamise algatamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel on tegemist kaalutlusotsusega (kaasneva mõju olulisust hinnatakse eelhinnangu käigus).

Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:

  1. keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning mille tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
  2. keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.

KMH ja KSH õiguslikud alused ning korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Planeeringute koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega saab otsustaja arvestada.

Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.

Vaata lisaks: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 

KONTAKT

Astrid Promet
keskkonna vanemspetsialist
602 8847
astrid.promet@viimsivv.ee 

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 eesmärgiks on kiirguskaitse korraldamine, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja areng. Arengukava ja selle lisadega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.