Kärajad - Viimsi vallaelu puudutavad korduma kippuvad küsimused

Seoses Viimsi vallavalitsuse poolt tehtud ettekirjutusega Prangli Sadama Kuuri lammutamise teemal peame vajalikuks selgitada järgmist: Viimsi vallavalitsuse poolse järelevalve käigus viidi Prangli saarel 26.09.2019 läbi paikvaatlus Kelnase sadama kuuri osas ning tuvastati, et kuur on halvas seisukorras ja ei vasta ehitusseadustiku nõuetele, mistõttu ei ole see inimestele enam turvaline. Kõnealune Kelnase sadama kuur kuulub Viimsi vallavalitsusele ning on alates 03.02.2014 olnud MTÜ Prangliranna kasutuses. Viimsi vallavalitsuse ja MTÜ Prangliranna vahel on 03.02.2014 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, mis sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2016. Peale tähtaja lõppemist on MTÜ Prangliranna hoonet jätkuvalt tasuta kasutanud ning sadama kuuris on tänaseni viidud MTÜ Prangliranna poolt läbi erinevaid üritusi, korraldatud pulmi, pidusid ning kontserte.

Kuuri omanikuna on vallal aga kohustus tagada inimeste ohutus ning hoone vastavus õigusaktidele. Nendest kaalutlustest lähtuvalt ning tulenevalt järelevalve ettepanekutest saigi vallavalitsuses vastu võetud otsus kuur lammutada. Reaalse lammutamise tähtaega ei ole paika pandud, esialgu sulgeme hoone kasutajatele ohutuse tagamise eesmärgil.

Selgitame täiendavalt, et juba 27. oktoobri 2015 volikogu otsuse nr 100 „Vara tasuta kasutamise lepingu pikendamine MTÜ-ga Prangliranna“ seletuskirjast ilmneb, et sadama arendusplaanide kohaselt kuulub hoone lammutamisele, mistõttu hoone võimalik kasutus on ajutise iseloomuga.

Iga juhul alustab Viimsi vald võimalike alternatiivide otsimisega, et jätkuvalt pakkuda turistidele Prangli saarel meelelahutuse võimalusi.

VÄLJAVÕTE VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUSE nr 100 27.10.2015 SELETUSKIRJAST:

MTÜ Prangliranna juhatuse liige Annika Prangli pöördus Viimsi Vallavalitsuse poole (taotlus 15.10.2013 nr 16-4/5787) sooviga tasuta kasutada Prangli saarel asuva Kelnase sadama Töökoja kuuri (katastritunnus 8900:002:0307) kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks, turismiteenuste pakkumiseks suvehooajal ning hoone parendustööde teostamiseks. Taotleja on teadlik sadama arendusplaanidest, mille kohaselt on hoone planeeringu järgselt lammutamisele kuuluv ja seega arvestanud asjaoluga, et hoone võimalik kasutus on ajutise iseloomuga. Viimsi Vallavalitsus otsustas Viimsi Vallavolikogu 10.04.2012 määruse nr 11 „Viimsi vallale kuuluva kinnisvara kasutusse andmisest tulenevate ülesannete delegeerimine“ alusel oma 25.10.2013 korraldusega nr 1221 „Vara kasutusse andmine otsustuskorras. Kelnase sadama Töökoja kuur“ hoone MTÜ Prangliranna kasutusse anda ja sõlmis Vara tasuta kasutamise lepingu nr 2-10.1/44, 03.02.2014 kehtivusajaga kuni 31.12.2014. Hoone kasutaja taotluse alusel pikendas Vallavalitsus lepingut (Lisa 2 nr 2-10.1/44-1, 07.01.2015) kehtivusajaga kuni 31.12.2015.

1. Küsimus: Kuidas menetletakse Viimsi vallas suure mõjuga otsuseid - näiteks arengukavasid? 
   Vastus: Arengukavade menetlemise protsess on suures osas defineeritud läbi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS), mis paneb paika peamised reeglid ja juhised. Seadus reguleerib arengukava koostamise põhimõtteid, arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise, vastuvõtmise ning avalikustamise reegleid. Arengukava peab läbima volikogus kaks lugemist, pärast esimese lugemise läbimist on Viimsi valla kodanikel õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid. Tänase Viimsi uue arengukava koostamise protsessi on kaasatud kaudselt kogu elanikkond alates 2019. aasta kevadest. Täiendava tegevusena viis Viimsi Vallavalitsus ajavahemikus aprill kuni juuni 2019 läbi Viimsi valla elanike kaasamise uuringu 2019 (rahulolu-uuring), eesmärgiga kaardistada Viimsi elanikkonna rahulolu, saada sisendeid nende ootuste kohta ning kasutada saadud andmeid arengukava koostamisel. Kokku osales intervjuudel, aruteludel ja kohtumistel üle 100 inimese. Rahulolu-uuringust võttis osa rohkem kui 1 000 inimest. Seega andis Viimsi valla järgmise viie aasta arengu planeerimiseks otseselt või kaudselt oma panuse rohkem kui 1 100 viimsilast.
2. Küsimus:  Kuidas muuta plaanitavasse arengukavasse sisendi andmine valla elanike jaoks reaalselt toimivaks?
   Vastus: Sisendi andmine arengukavasse on seadusega paika pandud protsess, avaliku väljapaneku kestel on võimalik kõikidel oma ettepanekuid esitada. Eeldusel, et volikogus läbib arengukava esimese lugemise, läheb arengukava dokument edasi avalikule väljapanekule. Viimsi valla arengukava tehakse kättesaadavaks Viimsi valla kodulehel, Viimsi Vallavalitsuses ja Viimsi valla raamatukogudes. Ettepanekuid saab teha e-maili teel: arengukava@viimsivv.ee või kirjalikult Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001. Avalik väljapanek on planeeritud toimuma perioodil 9. oktoober - 23. oktoober 2019. Oleme planeerinud ka järgmised Kogukonna Kärajad ( 16. oktoobril) arengukava teemalised.
3. Küsimus: Kui palju tasuti Viimsi Vallavolikogu 19.09.2017 määrusega nr 13 vastuvõetud VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2018-2022 eest? 
   Vastus: Tegemist on 16.01.2016 Geomedia OÜ-ga sõlmitud Töövõtulepinguga nr 2-10.4/29, mille kohaselt tasuti tööde läbiviimise eest koos käibemaksuga 9900 (üheksa tuhat üheksasada) eurot. Töö maksumus ilma käibemaksuta on 8250 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

4. Küsimus: Kui palju tasuti (tasutakse) Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aasteks 2020-2024 eest?
   Vastus: Töövõtjaks on PRG Partners OÜ. Kokku on töötasu 14 580 eurot, millele lisandub käibemaks.  

5. Küsimus: Mis oli 2018-2022 arengukava peamiseks puuduseks, et pidi enne arenguperioodi lõppemist tellima uue arengukava aastateks 2020-2024?
   Vastus: Peamine põhjus uue arengukava koostamiseks oli vajadus dokumenti uuendada ja viia vastavusse valla tegeliku tegevuskavaga ja investeeringute kavaga. Valla arengukava on valla arengu alusdokument, arengukavaga seatakse eelseisvateks aastateks selged eesmärgid, mõõdikud ja tegevused (ehk strateegiline tegevuskava). 2020-2024 arengukava koostamise peamiseks eesmärgiks on tagada valla tegelike tegevuste ja arengudokumentide omavaheline vastavus.  Arengukava koosseisus on ka 5-aastane tegevuskava, mis sõnastab muuhulgas konkreetsed plaanid / tegevused kõigi vallavalitsuse valdkondadega seotud tegevustega. Dokumendi koostamise eesmärk on luua terviklik, kergesti hoovatav ülevaade hetkeseisust ning tulevikuperspektiividest, mis oleksid vastavuses tänase valla juhtkonna ja koalitsiooni eesmärkidega. Üldjoontes on kõikide arengukavade üldine eesmärk tagada vallas eluterve ja heakorrastatud keskkond, rahvastiku ja keskkonna areng, kus kõigil on meeldiv elada, töötada, puhata  ja aega veeta. Selles osas on valla peamine arengusuund endiselt sama, kui küsimuses on viidatud sellele, et kas arengusuundades on toimunud kardinaalsed muutused. Ka uue arengukava peamine visioon on, et „Viimsi vald on elamiseks parim paik!“. Investeeringute kava on kohustuslik dokument, mis võetakse vastu koos valla arengukavaga.  Investeeringute kava 2020-2024 sisaldab olulisi muudatusi võrreldes eelmiste investeeringutega ja annab realistlikuma pildi tegelikust olukorrast, võrreldes 2017. aastal koostatud plaanidega. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (RT I 1993, 37, 558) peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Seega arengukava uuendamise nõue tuleneb ka seadusest.

6. Küsimus: Uues arengukavas on 2019 korraldatud valla elanike kaasamise uuringu tulemustest mainitud vaid seda, mida valla elanikud enim väärtustavad (lk.8), aga pole sõnagi selle kohta, mis valla elanikele enim muret teeb. Miks?
   Vastus: Rahuolu uuringu eesmärk oli kaardistada Viimsi valla elanikkonna rahulolu ja saada sisendit valla elanike ootuste osas. Tegemist on töödokumendiga, mis on eraldi kättesaadav SIIT. Arengukava, kui dokument, ei näe ette teiste uuringute põhjalikku kajastamist. Seega ei peetud vajalikuks põhjalikku ülevaadet elanike arvamusest esitada, see lisaks pikale dokumendile veelgi mahtu juurde ja halvendab dokumendi loetavust. Alljärgnevalt on toodud välja peamised teemad, kus valla elanikud on andnud madalamaid punkte ja need on ära toodud ka valla uues arengukavas. Samuti on ära toodud ka lahendused ja tegevuskava punktid. 
   Lk. 15 on kirjeldatud valla keskuse puudumist - „Vaikse ja turvalise elukeskkonna kujundamisel ei saa tähelepanuta jätta ka valla uue keskuse loomist - vajalikke teenuseid, võimalusi kohapeal töö tegemiseks ja mitmekesiseks ajaviitmiseks pakkuvat Haabneeme alevikku kui valla tõmbekeskust, mis asub lähedal kõigile viimsilastele. Haabneeme aleviku ja Viimsi keskuse keskse punkti ja atraktiivse avaliku ruumi (sh arhitektuurilise terviku) kujundamise vajadusele juhtisid tähelepanu ka valla elanikud viimases kaasamise uuringus.“
   Lk. 16 on kirjeldatud elanike pahameelt lisanduva elanikkonna osas - „Viimsi kui elukoha populaarsus ei ole vähenenud ja valla elanike arv kasvab jätkuvalt. Ka valla kiire sotsiaalne ja majanduslik areng tekitab juurde soovijaid, kes tahavad siia kodu rajada või pere suurenedes valla piires elukohta muuta. Samas näevad viimsilased juba praegu ühe probleemina valla elanike arvu ja asustustiheduse liiga kiiret kasvu, mida tekitab mahukas elamuarendus ja mis viib Viimsi linnastumiseni.“
   Lk. 31 on kirjeldatud elanike rahulolematust sotsiaalvaldkonna teenustega (59 punkti 100st).
   Lk. 35 on kirjeldatud elanike ühte suuremat muret, seoses tervisehoiuteenuse kättesaadavusega. - „Valla elanike rahulolu tänaste raviteenustega ja nende kättesaadavusega on pigem madal. Suurimaks murekohaks peetakse perearstiteenuse piiratust – Viimsis on perearste vähe, nimistud on täis ja ootejärjekorrad on pikad“.
   Lk. 41  - 2019. aastal läbi viidud elanike kaasamise uuring tõi välja, et elanike ootus vallvalitsusele on luua juurde töökohti (lisaks büroopindade ehitus).
   Lk. 43 on kirjeldatud madalat elanike rahulolu valla juhtimisega ja elanike rahulolu valla teenuste kvaliteediga.

7. Küsimus: Viimsi valla arenguvisioonis on lk.9 kirjas, et Viimsis on rahulik ja turvaline elukeskkond - Elukeskkonna arendamine lähtub ehitustegevuse mahu ja elanike arvu kasvu reguleerimise põhimõtetest. Lk. 14 on kirjas, et Viimsi valla viimase rahulolu-uuringu kohaselt näevad viimsilased ühe probleemina valla elanike arvu ja asustustiheduse liiga kiiret kasvu, mida tekitab mahukas elamuarendus ja mis viib Viimsi linnastumiseni. Samas ei järgne arengukavas sellele tõdemusele ühtegi meedet, mis selle asustustiheduse liiga kiire kasvu peataks? Pigem õigustatakse, et vallal on äärmiselt oluline, et elanike arvu reaalkasv tooks Viimsisse juurde täiendavaid maksumaksjaid. Ja seda praeguste vallaelanike heaolu ja elukeskkonna halvenemise arvel juba viimased 20 aastat samas vaimus! Millal hakatakse vallaelanike murelikku häält selles küsimuses kuulma ja ka tegutsema? Viimsi Valla Volikogu määrusega nr 17 (vastu võetud 27.04.2016 ) PLANEERIMISSEADUSE RAKENDAMISE 2. peatükk sätestab, et üldplaneeringu muutmine on Valla Volikogu pädevuses. Üldplaneeringut SAAB muuta lähtudes avalikust huvist. Kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma. Millal Viimsi Valla volikogu kuulab valla elanike muret ja hakkab tegutsema? Aeg on Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringut muuta nii, et minimiseerida uute korterelamute arendamise võimalused Viimsi Vallas. Kas Volikogu on selleks valmis? 
   Vastus: Sissejuhatuseks täpsustame, et üldplaneering on tööriist, mis määrab valla ruumilise arengu eesmärgid ja suundumused. Üldplaneeringu koostamine ei ole mitte ainult avalikust huvist lähtuv võimalus, nagu seda on üldplaneeringut muutev detailplaneering, vaid kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada üldplaneeringu olemasolu ja see on aluseks detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisele. Üldplaneeringu menetlus on KOKS § 22 kohaselt volikogu ainupädevus, viidatud volikogu määruses reguleeritakse muuhulgas ka haldusorgani pädevused üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute (mille koostamiseks peab esinema ülekaalukas avalik huvi) menetlemisel. Teie kirjas viidatud Riigikohtu 19.04.2007 lahendis haldusasjas 3-3-1-12-07 sedastatu käsitlebki just üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlust, kus (kõige üldisemalt väljendudes) on öeldud, et üldplaneeringut võib muuta ka detailplaneeringu kehtestamise kaudu (s.o piiratud territooriumi osal ja liigilt alama astme planeeringuga). Üldplaneeringu aga võib koostada ka haldusterritooriumi osa kohta või teemaplaneeringuna, planeerimisele kohaldatakse avalikku menetlust ja omavalitsusel on planeerimisotsuse vastuvõtmisel ulatuslik kaalutlusruum. Üldplaneeringu esmane ülesanne on tagada tasakaalustatud ruumiline areng ja selle kvaliteet, üldplaneeringu elluviimisel on muutused ruumilises keskkonnas vältimatud ja sageli ka vajalikud. Minnes tagasi arengukava juurde, siis uues 2020-2024 perioodi arengukavas on üheks olulisemaks planeeringute valdkonna tegevuseks ehitustegevuse strateegiliste suundade ja põhimõtete kinnitamine.  Tänane valla juhtkond on seisukohal, et kortermajade ehitus on peamiselt lubatud ainult valla keskuse alevikesse ning ülejäänud valla aladel säilitatakse madal hoonestus ning aedlinlik miljöö. Tulles Teie küsimuste juurde, siis selgitame, et vallavolikogu on 13.09.2005. määrusega nr 32 kehtestanud üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“, mille peatükis 4.1.5 on sätestatud, et korterelamuid võib rajada ainult Viimsi ja Haabneeme alevikus, lisaks on antud nende mahtude ja ruumilise sobivuse kriteeriumid, seega võib öelda, et põhimõtteline regulatsioon korterelamute rajamisel on Viimsis täna olemas. Vallavolikogu on algatanud ka kahe aleviku – Haabneeme ja Viimsi – üldplaneeringud, milledega hinnatakse asumite ruumilise muutuse vajadused ja lahenduse elluviimise keskkonnamõjud. Järgnevatel eelarveaastatel jätkatakse siiski üksnes Haabneeme aleviku üldplaneeringu koostamisega. Käesoleval hetkel ei ole plaanis järgmisel viiel aastal kogu valda hõlmava üldplaneeringu koostamisele rõhku panna. Korterelamute kontekstis pole see aga siiski ka määrav, kuivõrd valla teistes asumites ei ole korterelamute ehitamine kuigi aktuaalne. Haabneeme aleviku üldplaneeringu esmase visiooni loodame valmis saada ja avalikkusele tutvustada 2020 aastal, planeeringu avalikustamiste kohta edastame täiendavat informatsiooni valla kodulehel, Facebookis ja ajalehes „Viimsi Teataja“, ootame kõiki huvilisi menetluses osalema!

1. Küsimus: Muuga küla Piirivalve tee 1, 2, 3 ja Kordoni tee 3 kinnistute arendajal (Urmo Alling, tel. 504 7436) oli kohustus ehitada (aastaks 2014) Piirivalve tee 2 kinnistule lasteaia tarvis hoone (praeguse "kummitusehitise" asemele). Viimsi vallavolikogu DP kehtestamise otsus nr 11, 9.03.2010. Juba aastaid käib selle DP kohta vaidlus arendaja ja Viimsi valla ametite vahel ehituslubade ning arendatavate kinnistute arvu osas. Kas on võimalik selles vaidluses leida mingi lahendus, et asjad edasi liiguks? 
   Vastus: Menetlus käib. 
2. Küsimus: Milline on Viimsi veevarude võimekus? 10 aastat tagasi hindas Viimsi vesi selle maksimaalselt 30k inimese peale. Kas see on nii ja kuidas lahendub vee küsimus. 
   Vastus: Viimsi Vesi on valmis varustama veega kõiki tarbijaid. Loodud on reaalsed ja toimivad ühendused Tallinna Veega. Vajadusel avatakse "kraanid" ning ressurss on olemas. Praegu ei ole tarvidust seda teha. Oluline, et viimsilased käituksid joogivee ressursiga kokkuhoidlikult ning ei raiskaks seda kontrollimatult kastmisele. Selleks on võimalik koguda ka sadevett.  

1. Küsimus: Viimsilaste facebooki lehel võib igapäevaselt lugeda probleeme hulkuvate koduloomadega. Muuhulgas mitu rünnakut koerte poolt /…./  Kas Viimsi vallal ei oleks võimalik kasvõi hooajaliselt mingiks ajaks luua olukord, kus kõik hulkuvad lemmikloomad saavad kiirkorras kinni püütud, sest linnast abi oodata on ebareaalselt pikk aeg. Kindlasti peaks loomade omanikele selgitama, et selline tegevus on seadusevastane ja teistele inimestele ohtlik. Hetkel on paljud arvamusel, et tema loom on ohutu ja võib vabalt jalutada. /…/  Lisaks peaks muidugi kaasnema rahaline karistus vaid ehk siis on lootust, et olukord natukene paraneb. Hetkel on see olukord küll igasugused normaalsuse piirid kaotanud ja elanikud ootavad juba ammu valla reageerimist.
   Vastus: On selge, et tegemist on paljusid puudutava probleemiga. Kui Viimsi Vallavolikogu järgmisel istungil toetab, siis alustame peatselt Haabneeme alevikku koerte jalutusala ehitamisega. Kindlasti loob see uus valla keskuses asuv jalutusala lemmiklooma omanikele oodatud võimaluse oma lemmik rahuliku südamega rihma otsast lahti lasta. Ühe ideena, Soome eeskujul on välja käidud ka spetsiaalse metsaraja rajamine vaid lemmikloomadega jalutajatele. Väärteomenetlust saab alustada ja omanikku trahvida vaid juhul, kui on järgnenud tervise või varaline kahju. Ehk tõesti, ennem peab koer kedagi hammustama või midagi lõhki rebima. Koerte massilist püüdmist me kindlasti ei toeta. Lisaks on see äärmiselt kallis teenus ja pole ka sellist varjupaika, kuhu koeri viia. Probleemsemate loomadega on alati tegeletud ja kätte saamisel ära viidud. Alati tasub oma muredest ja tähelepanekutest probleemsete koduloomadega vallale teada anda, siis saame ka aidata.

1. Küsimus: Viimsi keskuse ringristmik Maxima ja Rimi ees on üpris ohtlik. Kuna liikluskultuur algab kodust ja inimeste suhtumisest, siis selle muutmise peale ja kiiretele tulemustele loota ei saa. Ristmik tuleks ohutumaks ehitada. Olen sellel ristmikul nii autojuhina kui jalakäijana topelt ettevaatlik, kuid sellest ei piisa alati, et mina seda olen - surma võin ikkagi saada. Olen varem välja pakkunud, et seal võiksid olla lamavad politseinikud või siis foorid, eelisõigusega jalakäijatele. Halba ei teeks ka turvakaamera ja täiendavad ohjeldamismeetmed trahvide näol. Inimesed küll ei soovi ülemäärast kontrolli, kuid kallite autodega on liikluses riskikäitumist märksa rohkem (seda kinnitab ka LKF statistika). Seetõttu tuleks sellisele käitumisele ka meetmed rakendada. Kui vald ei saa, siis kokku istuda valitsusasutustega ja leida lahendused.
   Vastus: Randvere tee ja Ranna tee ringristmik asub riigimaanteedel ning seda haldab Maanteeamet. Peamiseks probleemiks ristmikul on autojuhtide tähelepanematus ristmikul liigeldes (tagant otsasõidud, mobiili kasutamised jms), väiksem arv õnnetusi on seotud jalakäijatega. Jalakäijal on võimalik ohutult ristmik ületada kui ta on veendunud, et sõidukijuht on teda näinud ning sõiduki peatanud või kavatseb seda teha, sageli aga näeme nutiseadmes pilku hoidvaid teeületajaid ja tõukerattaga vm liikuriga ülekäigule ootamatult sõitvaid teeületajaid. Ringristmikele tõkiseid või künniseid ei paigaldata, kuna need tekitavad lisaohtu ega aita turvalisusele kaasa (lisaks põhjustavad täiendavat müra, õhusaastet, takistavad teehoolet, lagunevad kiirelt, põhjustavad agressiivset sõidustiili). Vajalik oleks kogu ristmik ümber projekteerida ja ülekäigurajad ringilt eemale viia ja vajadusel rajada täiendavalt foorilahendus. Kuna tegemist on riigiteega, on see Maanteeameti ülesanne. Samuti on ringristmik Politsei teravdatud tähelepanu all ja kaetud kaameraga.
2. Väga tänuväärne on, et Viimsi vald on rajanud kergliiklusteid. Samas, aeg on palju edasi läinud ning kahese kasutusega (nii jalakäijad kui ka mikromobiilsus - el.tõukerattad, el.tasakaaluliikurid, el.rattad, rattad, rulad jmt) teed on kõigile seal liiklejatele ohtlikud. Eriti nt Laidoneri pargi ala, kus on laste mänguplats, kuhu tullakse 1-2-3-aastastega ja kust vuhisevad mööda erinevad liikurid 20-25 km/h. Ohtlikke olukordasid on olnud. Meie kärule sõitis paar aastat tagasi otsa u 10-aastane noormees, kes rattaga sõitmise ajal on nutitelefonis. Jalgratturid on häiritud, kui jalakäijad "ees on", niisamuti ehmatab jalakäijaid, kui keegi viuh mööda vuhiseb. Astub sammu kõrvale - teisele jalgratturile ette, kes temast teiselt poolt proovib mööduda. ETTEPANEK seoses kergliiklusteedega, et ratta ja mikromobiilsed teed (ületavad jalakäija liikumiskiirust) eraldada kergliiklusteest vastava märgistusega/ parimal juhul rajada ratastele lisarada.
   Vastus: Kergteed ei oma laiust mis on vajalik, et joonida sellele eraldi rajad. Valla kergteed on valdavalt laiusega 2-3 m. Uuemad kergliiklusteed keskuses ka kohati 4 m laiused. See tähendab, et segaliiklusele on kummaski suunas eraldatud pool tee laiusest. 

3. Küsis Muuga külavanem: Kuidas on võimalik ehitada lõpuni Muuga tee kergliiklustee (Loomisvälja teest kuni raudteeni) ja siduda see Maardu linna (Muuga aedlinna) kergteede (lõik raudteest kuni Kallavere teeni) võrgustikuga ? See lõik on ka kolmas sissepääs Viimsi valda. 
   Vastus: Eeldab maakorraldust. Jalgtee rajamine on vajalik ning saab toimuma pärast vajalike maakorraldustoimingute läbiviimist, mil eelarvesse lisatakse ka vastav investeering.

4. Küsimus: Kui vaid saaks patrullivad liikluspolitseid - see asulasisene rallimine on lihtsalt kohutavaks muutunud! Rääkimata nendest öistest rullnokkadest, kes käivad ringide peal paarutamas, kellel aga käredam pauk torust tuleb.
   Vastus: Politsei teeb pidevalt valla teedel liiklusjärelevalvet, kuid ilmselgelt ei saa eeldada, et patrull on igal ajal kõigil suurema liiklusega teedel olemas. Oma panuse saab anda ka iga elanik ise. Kes näeb ohtlikult kihutavat sõidukit, peaks sellest teada andma politseile, andes sõiduki reg numbri. Politsei saab selle alusel võtta kontakti sõiduki omanikuga ja viia läbi tõsise vestluse. 

5. Küsimus: Milline on lisanduva 10k-20k elaniku mõju hommikustele ning tööpäeva lõpu ummikutele?
   Vastus: Viimsi vallas on läbi viinud liiklusuuringu STRATUM. See on professionaalne ettevõte antud valdkonnas. Aeglane liiklus Pirita teel hommikuti ja õhtuti pole seotud mitte ainult Viimsi elanike liikumisega, vaid see on mõjutatud Merivälja, Lasnamäe ja Pirita elanike liiklemise trajektooridest, aga ka teede ehitusega seotud tõketest. Liiklusuuringut ja probleemidele vastuseid saab leida koostöös ekspertidega ja kolleegidega ka Tallinna Linnavalitsusest – sest viimsilaste liiklusmuresid saavad suures osas lahendada ka Tallinna linna poolt tehtavad vastavad plaanid tulevikus – olgu selleks lisaläbimurded või trammitee rajamine. Ainult Viimsi valla teedevõrgu arendamine neid murekohti ei lahenda. 

6. Küsimus: Millal hakkab vallavalitsus täitma enne Laaneveere asumit elavate elanikega sõlmitud kohtuvälist kokkulepet, mis näeb ette Laaneveere asumi jaoks oma tee ehitamist. Täna on kogu liikluskoormus pandud kitsale Nurme teele, millel ei ole 200 meetri ulatuses isegi elementaarset kõnniteed. 
   Vastus: 2007. aasta kohtumäärus, mis puudutab Laaneveere teedega seotud lahendit nägi ette kohustused piirkonna arendajale ja Viimsi vallale. Nii näiteks on kohtumääruse punktis 10.1.2. välja toodud kohustus teha endast sõltuvaid toiminguid ehitamaks tee Vardi teest kuni Randvere tee ja Lubja tee ristmikuni. Tänaseks on tee jäänud välja ehitamata, kuna vallavalitsusel ei ole olnud rahalisi vahendeid antud teed rajada ja selle tee rajamine eeldab planeeringu ja muude protsesside läbimist (nt keskkonnamõjudega seotud menetlused). Küll aga on vallavalitsus teinud endast sõltuvaid toiminguid, et see tee rajada ja oleme algatanud planeeringumenetluse, mis on aastate pikkune protsess ning see on  hetkel töös. Ka ei ole toonast arendajat, kellega omal ajal oleks sõlmitud antud tee rahastamise osas mingeid kokkuleppeid (võimalik täiendav rahastus tee rajamise osas) – omaaegsed arendajad on pankrotistunud ja tänaseks on piirkonnas uued kinnistute omanikud. Kohtumääruse punktis 10.1.3.1. oli fikseeritud kohustus välja ehitada Vardi tee lõik Nurme teega ristumisest kuni OÜ-le Laanekivi Kodu kuuluva kinnistuni. See teelõik on tänase päeva seisuga välja ehitatud tolleaegse arendaja poolt ja seega kohustus aastate tagant täidetud. Küll aga vajaks antud lõik tulevikus ümberehitust. Kohtumääruse punktis 10.1.3.2. oli kohustus korrastada Nurme tee (kuni ristumiseni Lille põikteega) ja Lille põiktee, mis on samuti teostatud.
   Lisaks on kohutumääruse punktis 10.1.3.3. nähtud tagada jooksvalt kahjustuste likvideerimine piirkonna teedel, mida antud hetkeks on samuti teostatud ja toimub igasugune pidev kahjustuste korrastamine valla teedel. Kohtumääruse punktid 10.1.4.1. ja 10.1.4.2. nägid ette vallavalitsuse kohustuse kehtestada koormuspiirangud piirkonna teedele, mis antud hetkeks on valla poolt samuti teostatud. Piirkonnas on kehtestatud 3,5 tonni ja 8 tonni koormuspiirangud Vardi teele ja Lille teele. Kõik kohtumääruses toodud kohustused on tänaseks teostatud, sh punkt 10.1.2, millega on Viimsi vald alustanud endast sõltuvate toimingute teostamist. Lisaks anname teada, et ka on koostamisel Nurme tee rekonstrueerimisprojekti hange (projekteerimine lõigul Rohuneeme tee kuni Nurme põik ristmik) ja eeldatavasti on rekonstrueerimisprojekt valmis 2021. aasta alguseks. Vallavalitsus kavandab pideva tööna tegevusi, milliste eesmärk on tagada piirkonna teede liikluskoormuse ühtlustamine, teede ohutumaks ehitamine jne. Nimetatud tegevused nõuavad suuri vahendeid ja on seotud valla eelarveliste võimalustega.
    

1. Küsimus: Mitu perearsti kohta on Viimsi valda juurde planeeritud ning kas on alustatud läbirääkimisi?
   Vastus: Vald ja AS Fertilitas ning perearstid on omavahel tihedas suhtluses ning püüavad leida lahendusi ja konkreetseid leppeid uue Tervisekeskuse rajamiseks. Valla poolt ei ole juurde planeeritud perearstikohti. Nende loomine või tekkimine on seotud Haigekassa lepingutega ning neid teevad perearstid koostöös Terviseametiga, olenemata vallast. Viimsi perearstid teenindavad ka Pirita linnaosa inimesi, sest perearsti nimistud ei ole ühe konkreetse omavalitsuse põhised. 
    

1. Küsimus: Metsad- kas on olemas piir millest üle ei minda metsade elamumaaks andmisel? Kui ei, kas selle saaks kehtestada? 
   Vastus: Metsamaa ala on paika pandud üldplaneeringutes, s.h Rohevõrgustiku teemaplaneeringus. Suurim hulk metsi Viimsis on RMK halduses, eraomanike ja valla käes on väga väike osa metsamaast. Kõik metsas toimuv on seadusega paika pandud ning seotud metsakorralduskavaga. Mingit isetegevust siin keegi teha ei saa. Kui toimub mingi planeerimistegevus maa-alal, mis on olnud kasutamata ja kuhu on kasvanud võsa või puistu, siis on see olnud kooskõlas sihtotstarbega. Tihtilugu tundub kõrvaltvaatajale, et ehitust alustatakse metsamaal, tegelikult on aga tegemist olnud juba sihtotstarbelise elamumaaga, mis pole lihtsalt olnud varsemalt kasutusele võetud ning on metsastunud. Viimsis esineb ka üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlusi, mille käigus soovitakse muuta rohevõrgustiku ala (s.h metsamaa) elamumaaks. Iseenesest on see seadusest tulenev võimalus ja otsustamine on volikogu pädevuses. Sellised otsused eeldavad siiski ülekaaluka avaliku huvi põhjendust. Viimsi vallas jääb 65% maa-alast (sh saared) alati roheliseks. 
2. Küsimus: Mereäärne kallasrada- millised on plaanid, et mereäär uuesti kättesaadavaks muutuks - näiteks Pringis?
   Vastus: See on valus ja ammune probleem. 2005 soovis Viimsi vallavalitsus algatada vastava üldplaneeringu teemaplaneeringu, kuid jäi ressursi puudusel toona menetlusse võtmata. Pringis on see küsimus olnud aegade jooksul väga teravalt üleval, sest enamik potentsiaalseid juurdepääsuvõimalusi (nt Kimsi tee ja vabaõhumuuseum) suleti uusarendustega või muul põhjusel, ja selle osaliseks leevendamiseks koostas vallavalitsus ka Vabaõhumuuseumi territooriumi ja piirneva ala detailplaneeringu. Selles menetluses saigi põhiliseks tüliküsimuseks vaba juurdepääsu tagamine ranna-alale, sest osa juurdepääsuteest asub erakinnistul (Muuseumi tee 1), mille omanik valla tingimustega ei nõustunud. Sel põhjusel jäi detailplaneering ka kehtestamata ning probleemid on seni lahenduseta. Samal ajal paigaldas Vabaõhumuuseum oma kinnistule samuti piirde ja inimeste harjumuspärane juurdepääs suleti. Tänaseks on selles piirkonnas ainuke võtmekrunt (Muuseumi tee 1) võõrandatud ja igal juhul suhtleb vald uue omanikuga edaspidi samal teemal uuesti. Kohalikul omavalitsusel on KeÜS kohaselt kohustus tagada planeeringutega juurdepääs kallasrajale (§ 38 lg 7). Teemaplaneering peaks muuhulgas käsitlema avalikke juurdepääsusid ranna-aladele, vaba liikumist rannas, aga ka väikesadamate, lautrite jm sellise taristu kavandamisega ja asukohtade määramisega seonduvat ning ka „mõistliku“ kauguse saaks määrata nt vastava teemaplaneeringuga. Viimsi vallal on kavas koostada ranna-alasid käsitleva teemaplaneering (mis on üldplaneeringu tasand).

1. Küsimus: Palun kommenteerige käesolevat rakendust.
   Vastus: Mõni aasta tagasi alustati Interreg programmi toel Augmented Urbans projekti virtuaalreaalsuse lahenduste väljatöötamist eesmärgiga arusaadavamalt esitleda avalikkusele planeerimisel/planeeritud linnaruumi. Hendrikson & Ko on pikaajalise planeerimise- ja keskkonnaalase tegevusega ettevõte ja aastast 2006 Viimsi valla koostööpartner Haabneeme üldplaneeringu koostamisega seonduvalt. Ka selle projekti raames olid nad valla partneriks. All olevalt lingilt avaneb nende üks töölõik tänasel hetkel seisma jäänud Haabneeme üldplaneeringu koostamiselt, kus on visualiseeritud arendajate/maaomanike ettepanekud. Tegemist oli vaid ja ainult tollele hetkel arendajate poolt vallale esitatud ideede visualiseerimisega rahvusvahelise projekti raames.

2. Küsimus: Maa-ameti katastrikaadil on näha iga aastaga ikka enam ja enam "kollaseid ruudukesi" ning loodust vähem ja vähem. Mitmeid "arendussoove" siit veel ka ei paista, nt kasvõi Randvere ja Tammneeme vahel merega piirneva viimase rannametsa "äraarendamise" kava - need ilmuvad siia kaardile alles hiljem kui juba rong läinud.   

Vastus: Antud katastrikaart ei näita maa sihtotstarvet, vaid kollasega on märgistatud kinnistute piirid. Sellel ei kajastu üldplaneering, ega ka muud teemaplaneeringud. Üldplaneeringut kajastav kaart on hoopis teiste tingmärkidega. Kollasega märgitud sihtotstarve kehtival valla üldplaneeringu kaardil näitab ikka tegelikku olukorda. Peale 2002. aastat, mil Viimsi valla üldplaneering on vastu võetud, on algatatud ka sihtotstarvet muutvaid planeeringuid. Viimasel ajal tehtud muudatused - maa sihtotstarvet muutvad planeeringud - tulenevad uuest planeerimisseadusest, mis nõuab, et maal oleks üks sihtotstarve (enne oli nt maatulundusmaa ja elamumaa – nüüd on kõik elamumaa sihtotstarbeliseks muudetud). Sellised muutmised ei ole kardinaalsed ja vastavad tegelikule olukorrale – st on korrastatud reaalset olukorda, mitte antu lisamaid juurde looduse vms arvelt. 

 3. Küsimus: Kui palju inimesi lisandub veel kinnitamata, kuid plaanis olevate detailplaneeringute tõttu?
Vastus: vastuvõtmata planeeringute osas ei saa mingit provisoorset elanike arvu välja öelda, ega ennustada, sest mitmetel juhtudel võivad algatatud planeeringu aeguda, need võidakse tagasi võtta, või erinevate asjaolude (nt avaliku arutelu käigus ilmnenud vastuolude tõttu) pärast võivad need jääda ka lõpuni menetlemata. Saame rääkida siiski ainult kehtestatud planeeringute kontekstis ja seda ka eeldusel, et need realiseeritakse. 

1. Küsimus: Jäätmete kogumine ja jäätmejaamade asukohad. Pakendikonteinerid sh. klaaspakendikonteiner on paigaldatud elumajadele liiga lähedale ja see on tekitanud olukorra, kus elame pidevas autouste paugutamises ja klaasikolinas. Jah, isegi üks pudel teeb tühja tünni kõmisedes väga kõva häält üle mitmete majapidamiste. Kõige suurem kolistamine toimub pühapäeva hommikuti ja ennelõunati kui peaks vaikne päev olema, samuti riigipühadel kui inimesed teevad suurkoristusi. Aga meil on klaasikolin, 24/7. Ettepanek ikkagi leida klaasikonteinerile teine asukoht, kus see vähem häiriks elanikke. Papi ja pakendikonteineri elame üle, kuigi ka see kipub haisema ja varesed tassivad prügi laiali.
   Vastus: Omavalitsusel on kohustus paigaldada oma territooriumile pakendipunkte. Sobivate kohtade leidmine on alati väga keeruline. Esiteks mõjutab seda maaomandi küsimus, sest pakendipunkte saame rajada valla maale. Mõistame elanike vastuseisu, sest pakendipunktid on ebaesteetilised ning häirivad. Oleme seadnud eesmärgiks rajada valda kaasaegsete ja visuaalselt esteetiliste pakendipunktide võrgustik. Järgmisel aastal toimuva Viimsi keskkonna aasta üheks aruteluteemaks kujuneb kindlasti jäätmemajandus – prügi sorteerimine jne. Klaaspakendi konteinerite puhul oleme otsimas moodsamaid lahendusi nö vaiksete konteinerite näol.  

1. Küsimus: Soovin, et Viimsi polikliiniku ees/ taga oleks tasuta parkimine (vähemalt invaliididele, kes kaugemalt parklast ei jõua polikliinikuni liikuda). Tean, et vallal on BREMiga juba aastakümneid olnud probleeme. Kuid kui üksmeelele ei jõuta, võib alati ka parkimisalad sundvõõrandada. 
   Vastus: Parkimistasu maksmisest vabanemine ja tasu kaotamine ei ole paraku alus sundvõõrandamiseks. Praegu on valida, kas  parkida läheduses asuvas tasulises parklas või kaugemal tasuta parklas (Ravi tee, Haabneeme staadioni parklad on tasuta). Ka Tallinnas on paljude haiglate juures asuvad parklad tasulised.
2. Ettepanek: Rajada koostöös Tallinna linnaga PARGI ja REISI parkla Viimsi keskuse bussipeatuse juurde.
   Vastus: Viimsi Keskuse bussipeatuse juures ei ole kinnistut ja maad parkla rajamiseks. Pargi ja Reisi parkla on rajatud Hundi tee ja Randvere tee ristmikule.
3. Küsimus: Harju maakonna bussiliinid võiksid olla integreeritud ka Tallinna ühistranspordivõrku. Kuidagi proportsioonist väljas on keskklassi või sinna isegi mitte küündiva viimsilase transpordikulud: maksta nii Tallinna Ühistranspordis kui ka Harjumaa liinide (bussid 174, 114) sõidu eest tööle jõudmiseks. Autoga tuleb sellisel juhul reisi hind isegi soodsam/ mugavam. Kahjuks on autokasutusega keskkonnareostus suurem ja mina isiklikult linna sõidan autos kas kaasreisijana (sõidujagamine) või Pargi ja Reisi parklat ning ühistransporti kasutades (viimast seetõttu, et ei soovi ÜT teenuste eest 2 piletihinda maksta kuigi buss 174 peatub ukse ees).
   Vastus: Kõik liinid – linnaliinid, maakonnaliinid ja vallaliinid on integreeritud ühtsesse Harjumaa piletisüsteemi ning võimalik on soetada ühtne piletitoode, millega saab sõita nii Tallinna ühistranspordis, Harju maakonna avalikel bussiliinidel kui ka valla bussiliinidel. 30 päeva ühispilet Tallinnas ja Viimsi 1-2. tsoonis maksab 37,6 eurot. Liine korraldavad erinevad asutused, linnaliine Tallinna linn, maakonnaliine riik läbi ühistranspordikeskuse ning vallaliine Viimsi vald läbi ühistranspordikeskuse. 
   Reisi kulu ja maksumus sõltub sõidukist, läbitavast vahemaast, sihtkohast, liiklustingimustest ja ajast. Ainult kütusekulu arvesse võttes arvestate ainult ühe komponendiga, kuid isegi siis ei ole tõenäoliselt autoga soodsam sõita võrreldes ühistranspordiga.
   Viimsi Vallavalitsuse esmane eesmärk ei ole sundida inimesi autodest ühistransporti, vaid pakkuda liikumisvõimalusi, mis on täna ühistranspordi liinivõrku ja väljumiste arvu arvestades hea. Viimsist Tallinna suunas liikuvad bussid on täna suure täituvusega, mis näitab, et elanikud kasutavad ühistransporti palju ning täna püütakse leida vahendeid ühistranspordile täiendava mahu lisamiseks. 

Küsimus: Vallavanem Randjärv sõlmis Tartuhotels grupiga tähtajalise lepingu (kuni 31.12.2020), mille alusel saavad Viimsi vallavalitsuse töötajad ja -külalised selle grupi kolmes hotellis peatuda. Ainus seos, mida mina Eerik Seppel  Tartu ja Viimsi vahel näen, ongi austatud vallavanem. Ilmselt tasub mainida, et Tartuhotels grupi juht on Verni Loodmaa, kellega Randjärv on suhtluses vähemasti alates aastast 2006, mil Verni Loodmaa firma ostis Tartu linnalt 400 000 EEKi eest miljoni maksnud maad, linnapea oli Randjärv. 
Vastus: Viimsi vallavalitsuse Personali- ja haldusosakonna juhataja Kristi Pukk`i ametlik selgitus:

1. Viimsi Vallavalitsuse teenistujate lähetustel majutuse leidmiseks lähtub personali- ja haldusosakond otsuste tegemisel alates 2019 aasta kevadest, erasektori kogemusele tuginedes, alati soodsaimatest pakkumistest, et oleks tagatud parim hind, läbipaistev ja eelarve kulusid jälgitav protsess.
2. Iga kord, kui vajame teenistujatele majutust võtab personali- ja haldusosakond vähemalt kolm pakkumist ja täiendavalt võrdleb hinnapakkumisi booking.com portaalis olevate pakkumistega.
3. Koostöölepingu hotelliketiga sõlmisime põhjusel, et Vallavalituse asjaajamine oleks efektiivne ja majanduslikult kõige mõistlikum. Koostöölepingu alusel saab Vallavalitus maksetähtaja ja arve alusel tasuda, ilma koostöölepinguta peab eraldi väljastama garantiikirju või tasuma ettemaksuarve, mis ei ole kindlasti mõistlik lahendus.
4. Tulevikus teenistujate lähetuste vajaduste tekkimisel järgitakse samu põhimõtteid, personali- ja haldusosakond valib pakkumiste hulgast parima pakkumise ja sõlmib koostöölepingu. Hotellikettidega sõlmitavad koostöölepingud ei ole siduvad ega too kaasa Vallavalitsusele kohustusi.