Piirkondlikud tulevikuseminarid
Viimsi valla piirkondlikud tulevikuseminarid toimusid 20.-27. juulini 2023 Viimsi valla erinevates piirkondades.
Kokkuvõte
Oluline on säilitada Viimsi väärtuslikke looduskeskkondi. Arendused seal hulgas ühiskasutatav taristu nagu rannad, promenaad jms, peaksid olema võimalikult looduslähedased ning häirima looduskeskkonda võimalikult vähe. Elamute ehitamine ei tohi aset leida metsa arvelt ning peab arvestama olemasoleva taristu piirangutega (näiteks liiklus, vesi jne).
Suured ootused kõlasid vallavalitsuse suhtlusele kogukonnaga – vallavalitsus on elanike jaoks reeglina keelavas rollis ega ürita abistada lahenduste leidmisel. Palju toodi välja muljet, et vallavalitsus tegutseb kellegi teise (näiteks arendaja) huvides ning kogukonnaga ei arvestata piisavalt. Üldiselt sooviti olulist paranemist selles osas, kui palju vallavalitsus kogukonna seisukohti küsib ja kuulab.
Teemana tõstatus korduvalt külavanemate roll kogukonna esindaja ja vallavalitsuse sõnumite elanikeni kandjana. Läbiv oli ootus, et muudatused kohalikus ruumis oleks kohaliku kogukonnaga kooskõlastatud ja läbi arutatud ning lähtuks ennekõike elanike huvidest.
Läbivalt kõlasid ka ootused ühistranspordi arendamiseks. Ühistranspordi peatused peaksid paiknema inimestest kuni mõnesaja meetri kaugusel, ühendama inimesi ennekõike keskusega ning ei tohi seejuures olla mitu korda aeganõudvam, kui autotransport.
Muret valmistab inimestele liikumiskoridoride piiratus – Viimsi poolsaarele ja välja viib kolm sõiduteed, mis kõik lõikuvad raudteega. See seab piirangud inimeste igapäevasele liikumistele, elanikkonna juurdekasvule ning seda tunnetati ka ohuna võimalikes kriisiolukordades. Sõiduteede ehitusel peaksid teed valdavalt olema täiendatud ka kergliiklusteega ning seejuures tuleks vältida asjatuid eriliigiliste teede ristumisi.
Oluline on elutähtsate ressursside – näiteks vesi, elekter ja gaasitrassid – tark ning läbimõeldud kasutamine kogu valla ulatuses ja vastava taristu maa alla paigutamine. Sademevee kasutust toetavad lahendused peavad saama tavapäraseks nii era- kui ka avalike kinnistute arendamisel. Samuti on oluline alternatiivsete veevarude kättesaadavuse tagamine kriisiolukordades, kus ei saa loota valla välistele ühendustele. Kerksuse teemal kõlas mitmel seminaril mure piirkondliku ohuteavituse korraldamise pärast – sealhulgas sireenid ja digitaalsed teavituskanalid.
Läbivalt kõlas ootus, et rajada tuleks kogukonnamajad, kus elanikud saaksid ise korraldada endale olulisi kogukonda liitvaid üritusi alates küla koosolekutest kuni tähtpäevade tähistamiseni. Ühtlasi aitaksid need kujundada kogukonna identiteeti.
Kõlas ka ootus avalikult kokku leppida ja teadvustada kõigile valla elanikele kogukondliku ühiselu reegleid. Viimsi elanikkond on muutunud nii mitmekesiseks, et erinevad kultuuri- ja sotsiaalsed taustad põhjustavad inimestevahelisi konflikte, mille lahendamiseks puuduvad võimalused või oskused.
Järgnevalt on koondatud enim tähelepanu leidnud ettepanekud seminaride kaupa kokku ja lisatud ka selgitus, kuidas üks või teine ettepanek arengustrateegias ja selle tegevuskavas kajastust on leidnud.
Ivar Hendla
arendusosakonna juhataja
Tähelepanu sai külavanema roll kogukonnale valla info vahendajana. Arutleti pikalt selle üle, kuidas jõuaks sõnumid vallas toimuvast inimesteni ning seda muuhulgas ka kultuurisündmuste puhul.
Seda küsimust on plaanis lahendada 2024. aastal valmiva „Avatud valitsemise tegevuskava“ koostamise raames.
Pikema tulevikuperspektiiviga jäid kõlama nõudepõhine (drooni)transport ja läbivalt multifunktsionaalsete hoonete ehitamine, sest demograafiline muutus toob kaasa muutuva vajaduse. Kus täna vajatakse lasteaeda, seal tuleb 20 aasta pärast tõenäoliselt puudu hoolekodudest.
Arengustrateegia näeb ette taristu rajamist multifunktsionaalsuse võimekusega.
Aigrumäele sooviti muuhulgas sotsiaal- või päevakeskust, aga arvestades lähituleviku elamuarendustega, tunnetati eriti vajadust lasteaia ja seejärel algkooli järele. Kooli sooviks oma külas näha Pärnamäe inimesed ja kodulähedaste kooli- ja lasteaiakohtade kättesaadavuse tagatust soovisid ka Lubja elanikud.
Laiakülla sooviti toimivat lasteaeda, laste mänguväljakut ning ühistransporti (Altmetsa tee poolsest osast on Pärnamäe teele lastega liiga pikk maa) mis viiks lihtsalt keskusesse ja kooli. Aigrumäelased soovisid samuti paremat bussiühendust keskusega, terviserada ja palliplatsi.
Laiaküla teine mänguväljak on 2023. aasta plaanides. Aigrumäele on koostöös arendajaga kokku lepitud mitmekülgsed ühiskondlikusse kasutusse saavad alad.
Pärnamäe jaoks oli oluline, et Soosepa raba kõrval paiknevad alad saaks korda tehtud. Samuti sooviti Soosepa tee otsast kasvõi jalgsi (ja lapsevankriga) Tulbi teele pääsemist. Ühtlasi jäid kõlama probleemsete erateede valla omandisse võtmisega edasiminek ja tänavavalgustuse parandamine.
Tänavavalgustuse osas on tegevuskavas sõnastatud plaan vähendada valgustamata teid sh on mitu Pärnamäe küla teed. Erateede omandamisega minnakse edasi vastavalt võimalustele, kokkulepetele ja kohtulahenditele tegevuskava väliselt.
Peamine soov seminaril oli läbivalt looduse säilitamine – Miiduranna ja Haabneeme jaoks tundub rannapromenaadi rajamine ohtlikuna, sest kardetakse oma miljöö kadumist. Ka Haabneeme rannaalal oleks mõistlik säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda.
Tegevuskavas plaanitav „promenaad“ arvestab loodusliku ilme säilitamisega.
Kiideti Laidoneri mõisa ja omaaegse kalurikolhoosi planeeringute tervikvaadete läbimõeldust ning sarnast ootust avaldati ka lähitulevikus keskuse arendamisel – et säiliks/tekiks tervikplaan, mis ühendab keskuse merega ning kutsub avalikku ruumi kasutama. Haabneemes vastanduti mitmehäälselt promenaadile ja jäähallile. Kõlas seisukoht, et Viimsis ei pea pakkuma kõikmõeldavat vabaaja taristut kohapeal, vaid tuleb koostööd teha naaberomavalitsustega ning tagada head ühendused nende kohtadega.
Üldplaneering ja peatänava projekti järgmine etapp peavad pakkuma keskusesse lahendust, mis kutsub avalikku ruumi kasutama.
Haabneemes sooviti kogukonna aeda (näiteks endise lasteaia maale) ja nutikat tänavavalgustust. Ootusena kõlasid targad ja maapõue paigutatud kommunikatsioonid ja küttesüsteemid. Miiduranna ja Viimsi elanike jaoks vajavad kiiret lahendamist Milstrandi maa-alused kütusemahutid ning nendega kaasnevad ohud. Ka Haabneeme elanikud soovisid, et nende mahajäetud alad tehakse korda ilma suure kinnisvara arenduseta. „Vana Viimsi kool tuleks lammutada ja sealne staadion võiks olla korras avatud ruum kõigile kasutamiseks“.
Mainitud objektid on eraomandis ja kuigi vald on omanikega kontaktis, ei saa sinnahetkel omaltpoolt lahendusi planeerida.
Eesmärgina toodi välja elu- ja ärikeskkonna ühildamist. Üks võimalus Viimsi jaoks võiks olla näiteks filmitööstuse ergutamine. Liikuvusprobleeme aitaks vähendada rohkem töökohti vallas, aga neid arendusi ei tohi teha metsade arvelt. Pooldati ka kolledži või kutsekooli (näiteks tehnikakooli) rajamist valda.
Arengustrateegias on eesmärgina seatud nii loomemajanduse arendamist kui ka õppimisvõimaluste laiendamist.
Miiduranna sadamast võiks välja arendada loomelinnaku ja korraliku kalaturu. Muret tunti mere mõjude kaitseks rajatud kaldakindlustuste amortiseerumise ning rannakaitsepatarei alade turvalisuse pärast.
Ühistranspordiühenduste osas oodati ennekõike kiireid ja mugavaid ühendusi Tallinnaga, seal hulgas pikemas perspektiivis metroo, rongi või trammi ja veetakso abil ning seejärel ka rahvusvaheliselt (ühendused lennujaama ja sadamaga). Samas Miiduranna jaoks on oluline ka kohaliku ühistranspordi kättesaadavuse parandamine (küla kaugematest kohtadest on lähimasse bussipeatusesse üle 1,5 kilomeetri).
Uute liikuvuslahenduste rajamine on arengustrateegias sõnastatud eesmärgina.
Kuivõrd valla keskus on paljude jaoks transiitkoridor, siis tunti Viimsi alevikus muret liiklusohutuse pärast. Ennekõike toodi esile Aiandi tee ülekäik ja ristumiskoht Vehema teega. Kiiruse alandamiseks pakuti lamavaid politseinikuid või tarku lahendusi Aiandi, Tulbi ja Vehema teele. Haabneeme arutelus pakuti, et tippkiirust tuleks piirata 40 km/h.
Turvaliselt planeeritud avalik ruum on arengukavas sõnastatud. Need on korralduslikud küsimused, mida kindlasti arutatakse jooksvalt lahendusi otsides, mitte strateegilise planeerimise raames.
Miidurannast sooviti otseteed sadamast Haabneeme keskusesse ja tunti puudust väikelastele suunatud atraktsioonidest. Ka Viimsi alevikus oodatakse jalakäiatele ja jalgratturitele mõeldud ühendusteed Haabneeme keskusega.
Hetkel planeeritud ei ole, aga võtame soovi teadmiseks.
Viimsi alevikus oleks vaja kogukonda ühendavat ala sh õhtuse aja veetmiseks. Samuti soovitakse kohalikku lasteaeda, algkooli, poodi, päevakeskust ning huvikeskuse tegevuse kaasaegsemaks ja kutsuvamaks muutmist. Kõik avalikud hooned peavad olema ehitatud mitmeotstarbelist kasutust võimaldavana, et need ei jääks ühe vajaduse vähenemisel kasutult seisma.
Kaaluda tuleks huvikeskuse haarde laiendamist. Multifunktsionaalsus uute avalike hoonete rajamisel on arengustrateegias sõnastatud põhimõttena.
Ka Viimsi aleviku elanikud soovivad aktiivsemalt kaasa rääkida valla asjades (sooviti „kärajaid“, töögruppe ja alevikuseltisiga tihedamat koostööd).
Tegevuskava tegevus avatud valitsemise tegevuskava koostamisest peaks pakkuma leevendust
Rõhutati, et kindlasti tuleb suuta kehtestada uus üldplaneering ning selles peab läbivalt olema arvestatud kogukondade soovidega.
Üldplaneering on tegevuskavas ja selle raames on planeeritud ka mitmekülgne kaasamine.
Tõsteti esile ennekõike jätkusuutlikkust, metsade säilitamist/taastamist, aga ka kultuuri-, ehitus-, militaarpärandi ja ajaloo säilitamist. Suuremat rolli soovitakse näha merel ja merelistel tegevustel ning transpordil. Tagamaks valla demograafilise pildi jätkusuutlikkust, aga samas noorte elukogemuse hankimist, pakuti tagasipöördumise suurendamiseks välja vallapoolse toetuse sisseseadmist välisõpingute sooritamiseks (tingimusel, et noor naaseb pärast lõpetamist Viimsisse).
Pärandi väärtustamine ja mereliste tegevuste soodustamine on põhimõttena arengustrateegias. Merelisi tegevusi aitavad saavutada ka kaikohtade arvu kasv ja lautrikohtade loomine tegevuskavas.
Oluliseks peeti valla sadamate arendamist, kallasraja läbitavust ja randade olemasolu ning korrashoidu. Ühtlasi tõsteti esile nõudluspõhist ühistransporti (ka merele pääsemiseks). Samas tuleb tagada sujuvad ühendused autoliiklusele Tallinna, lennujaama ja Peterburi maanteega.
Uute randade ja suluskohtade loomine on tegevuskavas, kus on ka Kelnase ja Leppneeme sadamate arendus. Samuti avalike slippide, lautrite või paadihoiualade rajamine (Rohuneeme, Leppneeme, Rummu ja Tammneeme).
Rohuneeme jaoks on oluline, et seal toimiks kogukonda teenindav sadam ja lautrid ning võimalused eraaluste veeskamiseks (slipid). Samuti on oluline, et Rohuneeme rand säiliks peamiselt kohalike rannana – selleks sooviti Haabneeme ranna parkimiskorralduse parandamist. Samuti tõsteti esile soovi näha oma külas kogukonnahoonet ning rohkem looduslähedasi tegevusi ja võimalusi (eriti noortele).
Soovid väljenduvad arengustrateegias sõnastatud eesmärkides, tegevuskavasse sellisel kujul hetkel jõudnud ei ole.
Püünsi jaoks oli oluline, et kohalikust haruraamatukogust saaks kõigile huvitavaid tegevusi pakkuv keskus. Ühtlasi tõsteti esile korras tenniseväljaku ootust.
Raamatukogu arendamine leiab kajastust arengustrateegias. Samuti kohalike spordirajatiste parandamine - Püünsi tenniseväljaku rekonstrueerimine on teostatavate tööd plaanis, kuigi mitte tegevuskvas.
Kõlasid ootused paremateks ühistranspordi ühendusteks Tallinna kesklinnaga, sealhulgas praamiühendust (Miiduranna sadamast) Tallinna sadamaga. Toimekindluse tagamiseks sooviti näha taristu (seal hulgas elektrikaablite) paigutamist maa alla. Ühtlasi tõstatus soov tagada Viimsi avatust eri rahvustest peredele.
Selgelt tõsteti esile eakatele suunatud taristut – valla elanikkond vananeb ja vajab muuhulgas vanadekodusid, aga kogu avalik ruum peab muutuma erinevate vajadustega inimestele ligipääsetavamaks. Kõlas ka soov parandada inimeste ligipääsu Rohuneeme metsa. Puudust tunti ülevallalisest tõuke- ja jalgrataste ning autode rendisüsteemist, mis võimaldaks mitmekesisemalt liikuda. Kerksuse tagamiseks peeti oluliseks ka kohalike pumbajaamade säilitamist ja tuletõrjele mereveega kustutamise võimaluste loomist.
Ligipääsetavuse parandamine on arengustrateegias nimetatud läbiva põhimõttena avaliku ruumi kujundamisel ja samuti külasid ühendavate metsaradade loomine.
Kohtumise lõpus tutvustati kohalolnutele ka lohesurfi harrastajate pöördumist. Elanike huvid olid selle osas selgelt vastanduvad pöördumise esitanute huvidele ning põhjalikumat arutelu ei tekkinud.
Taas peeti peamiseks metsade säilitamist, rohevõrgustiku laiendamist ja loodusega kooskõla (ka Leppneeme lahtedes). Inimesed olid väga mures vee (aga ka teiste ressursside) kättesaadavuse tagamise pärast. Nähti vajadust kasutusele võtta sademevett ja sooviti piirkondlikku rohejaama kohalikele. Kõlama jäi, et olemasolevate suvilate asemele võiks uusi elamuid küll rajada, aga kohalik teede võrgustik vajab siiski laiendamist ja kergliiklusteedega varustamist. Elamuid võiks lubada vähemalt 3000 ruutmeetristele kruntidele ning need peaksid jääma aiaga piiramata.
Rohealade kasv ja sademevee kasutamise suurendamine on arengustrateegias sõnastatud eesmärgina. Tegevuskavva jõudis tegevus: „Uute kohalike kaitsealade loomine ja olemasolevate kaitsealade laiendamine (üldplaneeringu raames)“.
Selge ettepanekuna kõlas ka ootus, et arvestataks välja ja määratletaks ära valla ressurssidele jõukohane elanike arv ja paiknemine.
See leiab aset üldplaneeringu ja Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise käigus.
Ühtlasi sooviti ka võimalust pääseda metsa sportima ning sealtkaudu liikudes teistesse küladesse. Rõhutati ka kallasraja läbitavuse tagamise vajadust.
Külasid ühendavate metsaradade võrgustiku loomine on arengustrateegias Tegevuskavas väljendub see tegevusega: „Leppneeme-Tammneeme ja Krillimäe maastikukaitsealadele matkaradade rajamine“.
Kohalik ühistransport peaks muutuma keskkonna- ja kasutajasõbralikumaks (sealhulgas väiksemad bussid) ja bussipeatustes peaksid olema ootepaviljonid ning prügikastid. Sooviti kohalikke rannaniite ja laide hõlmavat maastikukaitseala. Kõlas ka soov parandada ühendusi Tallinnaga – näiteks 115 bussiliini pikendamine Leppneemeni. Huvitava soovitusena pakuti välja küsitlust Tammneeme elanike seas, millega otsustataks, kumba pidi muuta Tammneeme-Luhaääre-Kiigemäe tee ühesuunaliseks. Sellega muutuks võimalikuks seal ka autoteed kitsendada ja seeläbi jalakäijate/jalgratturite ohutust tagada.
Bussiootepaviljonide arendamine on tegevuskavas. Ühistranspordi võrku analüüsitakse tervikuna ja ettepanekuid kaalutakse.
Esile tõsteti ka soovi näha Leppneeme sadamas toimivat ja aktiivset kaluriküla elu (turg, kalatöötlus, paadid, kalurid, mereõpe, kohvikud ja muud võimalused vaba aja veetmiseks). Oodatakse sportimisvõimalusi ja spordiväljakut keskusesse. Leppneeme sadam vajab hädasti parklat, sest suvel pargitakse pikalt Leppneeme tee äärde, mis pole turvaline. Samuti oodatakse külakeskuse arendamist – mänguväljak lastele ja noortele ning aktiivsed tegevused täiskasvanutele. Sadama lähistel võiks paikneda ka avalik rand/supluskoht ning muud rannad jääksid endiselt peamiselt erakasutusse.
Olemasolevate sadamate taaristu arendamine ja teenuste parandamine on arengustrateegias. Tegevuskavas on sõnastatud Leppneeme sadamaala arendus ja kaikohtade arvu suurendamine koostöös riigiga ja avalike lautrite või paadihoiualade rajamine (Rohuneeme, Leppneeme, Rummu ja Tammneeme).
Leppneeme elanike arutelult kasvas välja ka ettepanek, et külavanemad võiksid olla hääleõiguslikud volikogu liikmed.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus seda ei võimalda.
Arutelus pakuti välja ringtranspordi (näiteks isejuhtiva trammi) rajamist vallas, mis oleks kõigis piirkondades suhteliselt hästi kättesaadav (umbes 200 m raadiuses). Olulise soovina kõlas taas kaitsealade säilitamine ja rohekoridoride toimimine. Samuti loodeti, et 20 aastaga säilib lasteaed ning taastatakse perearsti teenus Randveres.
Rohealade ja kaitsealade kasvatamine on eesmärgina arengustrateegias. Ühistranspordi osas on valdkonna arengukavas hetkel sõnastatud eesmärk bussipeatuse olemasolu 600 meetri raadiuses.
Randverelaste arutelule andis tooni Muuga sadama lähedus – ühelt poolt oodati Idakalda hobisadama rajamist Muuga sadama külge, aga ka turvaala Muuga ja Randvere kaitseks ning sadama „antropogeensete keskkonna faktorite mõjude hindamist inimese tervisele“. Ühtlasi ollakse jätkuvalt mures Muuga sadamat puudutava info kättesaadavuse osas – ohtude kommunikatsioon ja ohuteavitus vajab tõsist arengut.
Sadamast ja teistest objektidest põhjustatud ohtude kommunikatsiooni läbimõtestamine on kaalumisel.
Ka siin kõlasid mured metsade säilimise pärast. Pandi ette elanike ühistulise tegevusena Viimsi metsade ostmist (peamiselt RMK-lt), et tagada nende säilimine ja rahvuspargi loomist Viimsi vallas. Likvideerida või korda teha tuleks „koleehitised“ (n Muuga küla endine piirivalvekordoni hoone). Soovitati ka Viimsi vallavalitsuse depolitiseerimist.
Arengustrateegia näeb ette kaitsealade laiendamist ja rohekoridoride toimimise tagamist. Siin tehakse RMK-ga kindlasti koostööd, aga vald ei saa sellesse otsustavalt sekkuda.
Sooviti selgemat ja süsteemsemat kaasamist. Muret tunti oluliste teenuste kättesaadavusest Muuga-Randvere-Metsakasti piirkonnas – puudust tuntakse „vürtspoest“, apteegist, juuksurist, kohvikust, tanklast, pangaautomaadist ja terviseteenustest.
Süsteemsem kaasamine peaks saabuma muuhulgas tegevuskavas nimetatud avatud valitsemise tegevuskava koostamisega. Vald on omalt poolt läbi viinud võimalikke lahendusi pakkuvaid menetlusi.
Avaldati soovi, et Randvere koolist kujuneks üks Eesti parimaist põhikoolidest, mis eeldab ka valla aktiivset toetust kooli toimimisse. Leiti, et olemasolevat taristut nt kool ja kirik võiks kohalikele kultuuri pakkumisel paremini ära kasutada. Samas nähakse võimalust ka kooli juurde spordi- ja kultuuripargi („mägede“ vahele) tekkimist. Koolis paiknev raamatukogu tuleks muuta elanikele kättesaadavamaks – täiskasvanutelt kõlas tõrge minna suurde kooli raamatukogu otsima.
Kohalike kogunemiskohtade toetamine on arengustrateegias nimetatud. Vald saab muuta õppeasutustes paiknevaid võimaliku ühiskasutusega ruumide kättesaadavust paremaks läbi kommunikatsiooni ja ruumi kujundamise.
Ühistranspordi osas oodatakse, et ühendused Tallinnaga oleksid sagedasemad ning lahenduseks võiks olla otseliinid valla keskusesse ja Pirita Regati majani. Paremaid lahendusi oodatakse ka jäätmekäitluses – avalikele liigiti kogumise konteinerite kättesaadavuse parandamisele lisaks ka põhjalikumat teavitustööd.
Oodatakse paremaid ja selgemini korraldatud sõnumeid ja kaasamist kohaliku ruumi kujundamisel (sh detailplaneeringute kommunikatsioon – planeeringu asukoht ja ulatus lihtsamini mõistetav, aruteludesse on kaasatud kohalik kogukond (näiteks külaselts). Ka Randverest kõlas ootus, et toimuks ühiste väärtuste kogumi mõtestamine, sõnastamine ja kommunikatsioon kõigile valla elanikele.
Seda aitab saavutada tegevuskava tegevus avatud valitsemise tegevuskava ja ka arengustrateegias on eesmärgistatud kogukondade kaasatus.
Piirkonnas oodatakse Viimsi valla ja Maardu linna kergliiklusteede võrgustiku ühendamist. Samuti Schüdlöffeli tee äärse kergliiklustee pikendamist koolist vähemalt Hobuvankri, aga veelgi parem kui Riiasöödi teeni. Schüdlöffeli tee ääres oleks vaja ka parklat, kuhu saavad parkida nii koerte harjutusväljaku kui ka Tädu metsaradade külastajad. Ühtlasi kõlas ettepanek, et seoses Riiasöödi läbimurde rajamisega võiks autodele sulgeda Schüdlöffeli tee liikluse koolist edasi ning muuta olemasolev tee kergliiklusteeks.
Tegevuskavas on Muuga tee jalgratta- ja jalgtee ehitus kuni Maardu linnani koos bussipeatuste ja busside ooteala rajamisega.
