Aasta naine Maarja Küla harjutab laskurina kodumaa kaitsmist

Ettevõtja Maarja Küla on üks kuuest naisest sajakonna mehe seas, kes iga paari kuu tagant pakib sõdurikoti, teeb endale laigulise meigi ja riputab kaela automaadi, et minna laskurina Kaitseliidu õppustele. Tegelikult ülikoolis politoloogiat ja avalikku haldust õppinud naine sai tänavu Viimsi aasta naise tiitli.

Viimsi aasta naise austamistseremooniat on VEDA ehk Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni liikmed korraldanud juba 20 aastat. Möödunud reedel oli taas see päev, mil Viimsi mõisas hõigati välja ühe tubli ja ettevõtliku naise nimi, kuigi kõik nominendid olid seda tiitlit väärt ning auhindadega peeti meeles kõiki nelja.
Nelja lapse ema, ettevõtja ja naiskodukaitsja Maarja esitasid kandidaadiks Viimsi Naiskodukaitse liikmed Kristel Ütsi, Külli Määr, Piret Madrus ja Kai Jallop. Maarja ühines organisatsiooniga ajal, kui Ukrainas algas täiemahuline sõda. “Viimsis oleme perega elanud pea pool oma elu, üle 20 aasta, ning kõik meie neli last on siin imeilusal poolsaarel üles kasvanud,” räägib naine.

Peab abikaasaga pereettevõtet
Maarja on õppinud Tartu ülikoolis politoloogiat ja avalikku haldust. Poliitika, eriti välis- ja julgeolekupoliitika on Maarja suur kirg tänaseni. Tööalaselt tegeleb ta aga kohaliku ettevõtluse edendamisega. Koos abikaasa Tarmoga on nad loonud ning juhivad pereettevõtet Poolsaare Ärimaja, mis keskendub ärikinnisvara arendamisele, haldamisele ja rentimisele. Nende kinnisvaraportfelli kuuluvad Viimsi Ärimaja, Lubja Laod ja Viimsi Lihapood. 
“Ettevõtet veame abikaasaga kahekesi, mis tähendab, et meil tuleb tegeleda kõigega strateegilistest otsustest kuni igapäevaste pisiprobleemideni välja,” kirjeldab ta. “Aga usun, et meie töö loob kohalikele uusi võimalusi arenguks, töötamiseks ja ärivõimalusteks.”

Pereelu ja töö kõrvalt valutab Maarja südant maailmas toimuva pärast. “Kui algas täiemahuline sõda Ukrainas, võtsin ma vastu uue väljakutse – anda oma panus Eesti riigikaitsesse, mitte jääda koju käed rüpes istuma,” räägib ta. “Liitusin kõhklemata oma kodukoha Viimsi Naiskodukaitse tublide naistega. Läbisin mitmeid baasväljaõppe moodulid ja tutvudes vabatahtliku töö erinevate külgedega, tekkis mul suurem huvi just sõdurioskuste vastu. Loogilise sammuna liitusin ka  rohelise ja laigulise üksusega ning võtsin endale sõjaaja ametikoha. Enamik naisi on nn pehmematel kohtadel tagalas. Mina olen hetkel laskuri ametikohal, kuid siit edasi on mul soovi korral võimalus teha ka sõjaväelist karjääri."

Maarjaga juba saab luurele minna
Tänaseks on Maarja juba kaks aastat olnud Kaitseliidu Harju maleva Rävala maakaitsekompanii laskur. Seal on ta üks neist kuuest naisest, kes koos sajakonna mehega läbib aktiivselt nii üksikvõitleja kui ka jaoõppusi, et olla vajadusel valmis kaitsma oma peret, kodu ja kodumaad. Iga paari kuu tagant pakib Maarja jälle sõdurikoti, tõmbab selga laigulise vormi, teeb endale laigulise meigi ja riputab kaela automaadi RAHE, et vabatahtlikuna panustada Eesti riigikaitsesse. Tema kaasvõitlejad on öelnud, et Maarjaga saab luurele minna.

Viimsis meeldib tervele Küla perele väga elada, sest meri ja ka mets on lähedal. “Elame mõnusal ja rohelisel Rohuneemel,” märgib Maarja. “Kaitseliiduga käin tihti metsas, aga ka niisama koeraga on seal tore jalutada. Meie lapsed on käinud Viimsis lasteaias ja koolis ning me ei tunne mingit puudust näiteks Tallinnast. Viimsis on lihtsalt suurepärased võimalused elamiseks ja töötamiseks. Tuleb elada oma elu, teha mis on hingelähedane ja mitte üleliia muretseda.“

Aasta parimaid tervitasid Laidonerid isiklikult
Viimsi aasta naise kandidaadiks saavad kohalikud elanikud või organisatsioonid esitada naisi, kes realiseerivad ennast tööalaselt, on ühiskondlikult aktiivsed ning lisaks kasvatanud järeltulevat põlvkonda. Järglaste kasvatamisel lähevad arvesse ka lastekodu või hooldusperede ning elukaaslase lapsed. Aasta naise valimise salajasel hääletusel saavad osaleda vaid VEDA daamid.

Viimsi mõisas toimunud pidulikul tseremoonial võtsid austatud külalisi vastu Maria ja Johan Laidoner, keda kehastasid Laura Ojala ja Rünno Karna, kes kandsid ette ka Laidoneride südamlikku ja armastust täis kirjavahetust ning lõbusa kontsertkavaga esinesid Hanna-Liina Võsa ja Johan Randvere. Meeleoluka õhtu stsenaariumi eest hoolitses Külli Talmar. Kõik külalised olid oodatud tulema Laidoneride perioodi aegses riietuses ning külalised olid ennast tõesti uhkelt üles löönud, nii nagu väärikale õhtule kohane.

Et suursugune sündmus üldse toimuda sai, on VEDA daamid südamest tänulikud Viimsi vallavalitsusele ning tublidele kohalikele firmadele ja ettevõtluse arendajatele – Lumen Hambakliinik, öko-spa Harmoonikum, Viimsi naha- ja jalaravi kabinet, Eesti sõjamuuseum, restoran OKO, Sushi Time, Nugise lillepood ja Krugeri veinipood.

Harmoonia leidmise võlu ja valu
VEDA presidendi Ene Lille sõnul on samal ajal laste kasvatamine ja karjääri edendamine ning vabatahtlikuna ühiskondlikku ellu panustamine suur väljakutse. “Tunnustamegi just neid naisi, kes on suutnud oma elus selle harmoonia leida,” ütleb ta. “Naise roll ühiskonnas ei ole iseenesestmõistetav, sest ikka veel on palgalõhe suur, naistel on suurem tasustamata kodutööde koormus, naised on ka enamasti lähisuhtevägivalla ohvrid. Ka peavad naised viimase aja segaduses oma soo eest seisma, et ei aetaks segamini bioloogilist ja sotsiaalset sugu. Naise roll on uhke ja väärtustamist vajav.”
Maarja ise leiab, et vabatahtlik töö Kaitseliidus mõjub talle ja tema perele hästi. Tagasi koju võib ta küll tulla vaimselt ja füüsiliselt kurnatuna, kuid kindlasti parema ema, abikaasa ja ettevõtjana. 

Viimsi aasta naise tseremoonial on läbi aastate austatud pea sadat viimsilaste endi esitatud vaimustavat naist. Aasta naise tiitliga on pärjatud teiste seas pikaaegset koolidirektorit Leelo Tiisvelti, 2023. a noorte laulu- ja tantsupeo pealavastajat Agne Kurrikoff-Hermani, raamatukogude juhatajat Tiiu Valmi, filmiprodutsenti Tiina Parki. Kõik tunnustatud naised on elanud ja elavad ka tänasel päeval oma elu teisi inspireerivalt, positiivset kogukonnatunnet loovalt ja harmoonilist tasakaalu hoidvalt. Kui Eesti Vabariik sai 100-aastaseks, tehti erand ja valiti hoopis aasta mees, kelleks sai Andrus Kalvet, kes on üle 40 aasta Viimsis koore ja ansambleid juhatanud. 

Ene Lille sõnul on kogukonna tunne ning üksteise toetamine ja märkamine väga tähtsad. “Riik algab kogukonnast ja selles tegutsevatest inimestest, nende väärtushinnangutest ja üksteisesse suhtumisest,” lausub ta. “VEDA daamid innustavad Viimsisse erinevatest Eesti paikadest kokku kolinud kogukonnaliikmeid märkama ja esitama tunnustamiseks aasta naise kandidaate, luues lugupidavama, kokkuhoidvama ning üksteist väärtustavama ühiskonna, aidates nii kaasa vaimse tervise paranemisele ja laiemalt Eesti julgeolekule.”

Neli imelist kandidaati

• Kuigi võitja saab olla ainult üks, rõhutas Ene Lill mitmeid kordi, et kõik esitatud kandidaadid oleksid tiitlit väärt. Sellepärast toome siinkohal kõik nominendid eraldi välja.
   
• Carmen Pissarenko korraldab Viimsi mõisas kontserte, tegutseb kinnisvaramaaklerina ning on kolme lapse ema.
   
• Maarja Küla on aktiivne Naiskodukaitse Viimsi jaoskonna liige, tegutseb ettevõtjana Viimsi äripindade arendamisel ning on nelja lapse ema.
   
• Moonika Aasna on Miiduranna külaseltsi aktiivne liige, kes aitab ka naabritel Meriväljal kogukonnaelu edendada, ja on nelja lapse ema.
   
• Mari-Liis Vaarend on laululooja ja muusikaõpetaja, esineb Viimsi kooliteatri ja ansambliga Caater, on kolme lapse ema.

Kuidas saada VEDA liikmeks? 
VEDA liikmeks võib saada igaüks, kes avalduse esitab. Uue liikme vastuvõtmisel peab valitsema konsensus st kõik liikmeks olevad naised peavad olema kandidaadiga nõus. 
Aasta naiste puhul kehtib erand – nemad võetakse vastu ilma hääletuseta, sest nad on juba ennast tõestanud.
Rohkem infot kodulehelt www.veda.ee

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor

Fotod: erakogu