Alanud on rahvakohtunikuks saamise konkurss

Viimsi vallavolikogu palub anda endast teada Viimsi valla elanikel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks järgmiseks neljaks aastaks. Rahvakohtunik on kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku.

Rahvakohtuniku kandidaadiks võib nimetada 25-70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:

• süüdi mõistetud kuriteo eest;
• pankrotivõlgnik;
• tervise tõttu sobimatu;
• kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Viimsi vallas alla ühe aasta;
• kohtu, prokuratuuri või politsei teenistuses;
• kaitseväeteenistuses;
• advokaat, notar või kohtutäitur;
• vabariigi valitsuse liige;
• valla- või linnavalitsuse liige;
• vabariigi president;
• riigikogu liige.

Isikutel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks ja vastavad eelpool nimetatud tingimustele, palume hiljemalt 16. jaanuariks 2023 saata digitaalselt allkirjastatud ankeet e-posti aadressile volikogu@viimsivv.ee või tulla volikogu kantseleisse (Viimsi vallavalitsus, Nelgi tee 1, kabinet 206) ja täita ankeet kohapeal või saata väljatrükitud ja täidetud ankeet postiga aadressile Viimsi vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, Viimsi vald.

Rahvakohtuniku kandidaadid valib vallavolikogu oma istungil salajase hääletamise teel. Volikogu poolt valitud kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv komisjon.

Rahvakohtunike nimetades arvestab kohtu juures asuv komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest soorühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

Rahvakohtunikuks kandideerijad peavad arvestama, et osaleda tuleb kogu protsessis, alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni.

Kohtute seaduse § 112 lg 3 kohaselt peab tööandja rahvakohtuniku õigusemõistmisel osalemise ajaks tööst vabastama, mistõttu peaks kandideerijal olema tööandja eelnev nõusolek.

Rahvakohtunike tasustamist ja kulude hüvitamist reguleerib kohtute seaduse § 112 lg 1 alusel kehtestatud justiitsministri 1.06.2018 määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu ja maksmise kord.

Täpsem info on kodulehel kohus.ee.

Jane Saks
avalike suhete osakond