Annika Prangli kirjutab elust vanajumala selja taga – Prangli saarel  

Annika Prangli aadress on Prangliranna Prangli saarel. Aga, Annika ei ole siiski saare omanik, nagu võiks nime järgi arvata. Ta pole isegi saare põliselanik. 

Perekonnanime sai Annika abikaasalt, kes on pärit Lõuna-Eestist, Võrumaalt. Ja Pranglile sattus ta just nime tõttu, sest kuna Annika abikaasa korraldas reise, siis juhtus ühel Norra reisil olema Prangli saarevanem, kes kutsus Pranglid Pranglile  käima. Käima nad jäidki, ja järjest tihedamalt. Prangli puges hinge ja sidus järjest tugevamalt. Nüüd on Annika kirjutanud Pranglist koguni raamatu. 

Raamatus on juttu sellest, kuidas nii väikesel saarel nagu Prangli ettevõtlust arendada ning samas hoida ennast, saare loodust ja kogukondlikku elu. Mismoodi on omavahel seotud August Gailiti „Karge meri“ ja Prangli? Või mis imeloom on maailmakuulus pranglimine? 

Raamatu erinevate tegelaste kaudu tõdeme, et saare inimest on hea võrrelda rändrahnuga: ta soojeneb päikese käes aeglaselt, aga kui lõpuks üles soojeneb, on tema vastu väga hea toetuda.  

Mis ajendas Teid Pranglist raamatut kirjutama? 

Suur soov jagada saare armastust ka teistega. Mulle lihtsalt meeldib kirjutada. Olen tänulik, et raamatu avaldamiseks  avanes  koostöövõimalus kirjastusega Petrone Print ning et raamatu lugudeks sain abi ja ainest paljudelt saareelanikelt.  

Mis Teid isiklikult Prangliga seob? 

Pranglile sattusin esimest korda 1996. aastal. Juba üle 10 aasta olen veetnud suure osa suvest Pranglil oma saarekodus. Olen ettevõtte Prangli Reisid asutaja ja tegevjuht. Tööalaselt tegelen igapäevaselt reisikorraldusega Pranglile, Aksile, Kerile ja hülgevaatlusele. Olen rõõmuga ka saare giid, majutan külalisi Prangli põhjakaldal asuvas Loodusenergia majas ning pean saarel ka väikest suvekohvikut. Eelnevalt olen töötanud Prangli koolis ning korraldanud saarel mitmeid kultuuri- ja spordiüritusi.  

Mis Prangli armsaks teeb? 

Pranglil on meretagune elurütm, elatakse omas ajas ning oma kogukonna reeglite kohaselt. Tihti öeldakse, et elame kui vanajumala selja taga. Usun, et saare mitmekesine loodus ei jäta külmaks küll mitte kedagi. Kellele mere ääres olla meeldib ning saare atmosfäär sobib, eks see siia tihtipeale käima jääbki. Mulle meeldib Pranglil aastaringselt, suvel on töine, talvel on mõnus vaikne.  

Mulle meeldib ka siinse kogukonna maandatud olek – asju võetakse rahulikumalt kui mandril. Väike nali ka asja juures on siin tavaline. „Ahh, saarevärk!“ öeldakse ikka, kui midagi on vussi läinud, keeratakse õppetunnile väike naljavint peale ja läheb edasi. Ei ole vaja liialt muretseda, rahmida ega sahmida. Hingelt maainimene suudab siin paremini hakkama saada, oskab ja jõuab rohkem, sest ei mõtle üle. 

Mida pole kuskil mujal kui ainult Pranglil? 

Iga Eesti saar on omanäoline ja eripärane. Prangli on Põhja-Eesti ainuke põlisasustusega saar ning siin on järjepidavalt elatud juba üle 600 aasta. Lääneotsa külas on säilinud arhailised vanad puitarhitektuuri ja kiviaedadega kalurikülad, mida teistel saartel ei kohta. Prangli vanem põlvkond räägib veel oma keelemurrakut.   

Pranglil saab näha, et Eesti põhjarannikul leidub maagaasi ehk saarel on oma maagaasiläte.  

Millest Pranglil puudus on? 

Prangli saar on väga väike ning ka elanikke on aastaringselt vaid 60–70 ringis. Seega, ehk on kõige rohkem puudu elanikest. Väikesearvulise rahvaga paigas puuduvad mitmed mandri rahvale kättesaadavad teenused, kuid ega Viimsigi kaugel ole. 

Kuidas Prangli on nende aastatega muutunud, kui Teie seal olete viibinud? 

Ilmselt on kõige rohkem muutunud see, et saarel on hakanud käima rohkem külalisi, turismielu on rikkamaks saanud. Saarele on kerkinud mitmeid uusi majutus- ja toitlustusasutusi. Laev on suurem, meretranspordi võimalused mandri ja saare vahel liikumiseks on läinud lihtsamaks ning sadam on saanud teistsuguse ilme.

Kuidas Teist sai turismiettevõtja? 

Oma turismiettevõte, Prangli Reisid, sai asutatud 2010. aastal. Enne seda töötasin turismialal mandril pikalt, seega teema võõras ei olnud. Mere- ja saareturismini viis ilmselt see, et mulle meeldib saarel ja merel olla. Alguses ilmselt esines ka alustavale ettevõtjale omane illusoorne maailmavaade, et kui ise oma tegevust juhtida, siis on rohkem vaba aega.  

Missuguseid soovitusi annate inimestele, kes plaanivad Pranglit külastada? 

Prangli on avastamist väärt aastaringselt. Suvel liigub rahvast palju, aga kes soovib vaiksemalt saarel ringi kulgeda, siis varasügis on selleks imeline aeg. Prangli on põhjapoolseim paik, kus inimesed aastaringselt elavad. Seega geograafiliselt algab siin suvi veidi hiljem, aga kestab kauem! Kui tulla suvistel nädalavahetustel, tasub laevapiletid ette ära osta. Pranglile pole mõtet tulla oma autoga, saar on paraja suurusega, et kulgeda näiteks jalgrattaga või jala. Tellida saab ka taksot ja saareekskursioone. Suvisel perioodil on avatud mitmed toidukohad ning majutused. Pood on saarel avatud aastaringselt. 

Katkend raamatust „Minu Prangli. Elu vanajumala selja taga“ 

Eestis leiab võrratu loodusega mereäärseid paiku igal pool. Saarigi tuleb meie riigis iga paari aasta tagant loendamisega juurde, üks väiksem kui teine. Aga Prangli lihtsalt lummab oma hingematvate päikeseloojangute, saladuslike seenemetsade, lõhnavate kibuvitsaõieliste liivarandade ning kadastike-männimetsade-kivikülvide-liivaväljade vaheldumisega. Seletamatu õhus hõljuv rahu on loodust armastavale inimesele sõltuvust tekitav.  

Kindlasti leiab Prangli saarega sarnaseid suhteid ja humoorikaid juhtumisi, ühiseid rõõme ja tegemisi paljudes Eesti väikestes kogukondades. Isegi kui töö ja tegevused on tavalised, on elu saarel igas mõttes teistmoodi kui mandril. Kuidas nii väiksel saarel suhestuda inimestega ning leppida oludega? Kuidas piiratud tingimustes piire ületada? Kuidas ettevõtlust arendada ning samas hoida ennast, loodust ja elu väikesaarel?  

Kuidas olla hingelt suur väikestes tingimustes?  

Tihtipeale öeldakse, et Pranglil elatakse vanajumala selja taga. Pranglil ütleme ka seda, et meil on siin omad seadused. Pranglil ütleme, et võõrad siin kaua vastu ei pea. Pranglil ütleme me üldse igasuguseid asju… 

SUVI PRANGLIL 

23.06 Jaanipäev. Tantsuks ansambel The Guys. Toimumiskoht: Prangli laululava, lõkke süütamine kell 21. 

1.07 Laulu- ja tantsupeo tule toomine. Prangli rahvamajas on kell 14–16 avatud raamatulett, kus saab tutvuda Annika Prangli värske raamatuga “Minu Prangli. Elu vanajumala seljataga” 

12.07 Kalurite päev. Tantsuks ansambel Rõõmusbänd. Toimumiskoht: Prangli laululava, algus kell 21. Pilet 10 eurot. 

26.07 Prangli saare kohvikutepäev. Päev täis saaremelu! 

• 14.30–15.30 Raamatu “Minu Prangli. Elu vanajumala seljataga” esitlus kohvikus Roheline Luuk. 

• Muusikalist meeleolu kohvikus Roheline Luuk loob sellel päeval lõõtsamees Kaido Ray Kallikorm. Kaido esineb alates kella 13.30-st elava ja ajatu lõõtspillimuusikaga. 

• Õhtul suur suvedisko. Muusikat mängivad DJ Lenny La Vida ja Mari-Liis. Toimumiskoht: Prangli rahvamaja, algus kell 21. Pilet 10 eurot. 

9.08 Prangli spordipäev. Õhtul esineb tantsuks ansambel Meie Mees. Toimumiskoht: Prangli rahvamaja, algus kell 21. Pilet 10 eurot. 

16.08 Jaan Tätte kontsert. 

Annika Prangli. Foto: Marilin Pehka

Annika Koppel
Viimsi Teataja