BalticPFASResolve: Viimsi osaleb PFAS-saaste käsitlemise projektis

Viimsi vald sai Euroopa Liidu Interreg Central Baltic programmist 324 000 euro suuruse toetuse seoses osalemisega keskkonnaseisundi parendamisele suunatud projektis „BalticPFASResolve“, mille käigus puhastatakse Viimsis vähemalt üks PFAS-ühendeid sisaldav veesilm ning tehakse PFAS ühendite osas teavitustööd.

Viimsi vald osaleb Stockholmi maavalitsuse projektis „PFAS Source Tracking, Mitigation, and Remediation in the Central Baltic“ (eesti keeles PFAS-i allikate jälgimine, leevendamine ja heastamine Kesk-Läänemere piirkonnas), mis esitati Interreg Central Baltic rahastusmeetmesse. Projekt sai veebruari lõpus positiivse rahastusotsuse. 

Projekti lühinimi on BalticPFASResolve, mis viitab PFAS ühenditele lahenduse otsimisele. Mis aga on PFAS ühend? PFAS ehk per- ja polüfluoritud alküülühendid on nn igavesed kemikaalid, mis püsivad keskkonnas äärmiselt kaua ning kogunevad inimorganismi. Neid erinevaid ühendeid on alates 1950ndatest aastatest kasutatud tööstuses toodete (kosmeetika, praepannid, välisriided jms.) vetthülgavaks ja mittekleepuvaks muutmiseks. Euroopa Liidus on hakatud PFAS ühendite kasutamist piirama, et vähendada nende keskkonnasaastet ja muuta tooted ohutumaks. Kuna neid ühendeid on aastakümneid keskkonda sattunud, on projekti eesmärgiks tuvastada vastavad alad ning aidata kaasa keskkonna puhastamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Projekti üldine eesmärk on vähendada PFAS ühendite saastet Läänemeres läbi koostöö omavalitsuste, piirkondlike asutuste, vee-ettevõtete ja puhastusfirmade vahel Rootsis, Eestis, Soomes ja Lätis. Peamised tegevused hõlmavad PFAS-saaste allikate jälgimise ja leevendamise tööriista loomist, mis on spetsiaalselt mõeldud omavalitsustele ja vee-ettevõtetele, PFAS-seire ja saneerimisprogrammide väljatöötamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil, uudsete keskkonnaseisundi parandamismeetmete katsetamist sademevee süsteemides, prügilates ja reoveepuhastites ning koostöö edendamist omavalitsuste ja päästeasutuste vahel.

Projekt ühendab 12 partnerit neljast riigist. Stockholmi maavalitsus (Rootsi) on juhtpartner, kes vastutab üldise projektijuhtimise ja piirkondliku PFAS-jälgimise ja seisundi paranduskava väljatöötamise eest. Eesti Maaülikool viib läbi uuringuid PFAS-saaste kohta Tallinna joogivee allikates. Turu Rakenduskõrgkool (Soome) pakub ekspertiisi PFAS-allikate jälgimise, seire ja eemaldamise piloteerimisel. Katrineholmi omavalitsus (Rootsi) katsetab PFAS-saneerimismeetmeid. Mälari järve veekaitse ühing (Rootsi) edastab tulemusi ja hindab projekti asjakohasust oma 60 liikmesorganisatsiooni seas. Riia Tehnikaülikool (Läti) töötab välja metoodika tööstuslike PFAS-allikate jälgimiseks. Mikkeli Arenduskeskus Miksei Ltd. (Soome) vastutab juhtumiuuringu ja piloteerimise eest Mikkelis. Stockholmi vee- ja jäätmeettevõte (Rootsi) arendab PFAS-voo mudelit reoveepuhastitele. Swedavia AB (Rootsi) panustab ekspertiisiga PFAS-allikate jälgimise ja saneerimistehnikate osas. Jurmala Vesi Ltd (Läti) uurib PFAS-saastet reoveepuhastusprotsessides. Zemgale Planeerimisregioon (Läti) tagab koostöö omavalitsuste ja tuletõrjebrigaadide vahel. Viimsi Vallavalitsus (Eesti) tegeleb PFAS-saastega sademevee süsteemides.

Viimsi vald on projektis lihtpartneriks, projekt kestab kolm aastat. Projekti kogueelarve on ligi 3,61 miljonit eurot. Viimsi valla eelarve projektis on 405 000 eurot, millest valla omafinantseering moodustab 20% ehk 81 000 eurot. Euroopa Liidult saame seega keskkonnaseisundi parendamise toetuseks 324 000 eurot. 

Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul on Viimsi vallas fookuses PFAS-saaste püüdmine sademeveesüsteemidest. Vald keskendub PFAS-ühendite eemaldamiseks mõeldud spetsiaalse töötlussüsteemi leidmisele, reostuskoormuse leevendamisele ja lahenduse ehitamisele, kohandamisele. „Viimsi vallas on kavas puhastada ja/või rekonstrueerida Roosi tee tiik ja/või Pärnamäe veehoidla. Projekti raames viib Viimsi vald läbi põhjalikke veeproovide võtmisi ja analüüse PFAS-allikate jälgimiseks valla sademevee süsteemides ning tuvastab PFAS-saaste päritolu valla territooriumil,“ selgitas projekti tegevusi Valgmäe.

Vald rakendab edasiste tööde käigus meetmeid tuvastatud PFAS-allikate tõkestamiseks, et vältida PFAS ühendite sattumist sademevee süsteemi ja seeläbi rannikumerre. Projekti käigus projekteeritakse spetsiaalne PFAS-ühendite eemaldamisele suunatud sademevee töötlussüsteem väiksemale tiigile valgala allavoolu otsas ning viiakse läbi töötlussüsteemi rajamiseks vajalik hange ja seiratakse süsteemi tööd. Viimsi vald keskendub Lubja klindipealse ala eesvoolu piirkonnale, kus eraldub märkimisväärne kogus pinnavett, mis suunatakse sademevee torustike kaudu tiikidesse ja sealt Läänemerre. Sademevee süsteem läbib teid, elamupiirkondi ja tootmistsooni.

Taavi Valgmäe kinnitusel saavad Viimsi elanikud projekti tulemusel kasu puhtamatest kohalikest veekogudest ja vähenenud keskkonnasaastest. Projekt parandab vähemalt kokku 25 linna- ja põllumajanduslikku reostusallikat kogu Läänemere piirkonnas. Ka teavitustöö on projekti oluline komponent, kuna PFAS-ühendid on avalikkusele vähem tuntud kui mõned teised saasteained. Samas nende mõju keskkonnale ja tervisele on märkimisväärne. 

Vallavanem Illar Lemetti sõnul aitab projekt tõsta kogukonna teadlikkust püsivate ühendite probleemi osas ning selgitada, miks on oluline nende levikut piirata ja olemasolevat saastet vähendada. Lisaks kohalikule teavitustööle osaleb Viimsi vald ka laiemas teadmiste vahetuses teiste projektipartneritega, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid ja kogemusi PFAS ühendite käsitlemisel, mida Viimsil oleks iseseisvalt raske välja töötada. „See projekt kujutab endast olulist sammu  Viimsi keskkonnahoiu küsimustes, käsitledes üht kõige keerulisemat vähetuntud saasteainet, panustades samal ajal laiemasse eesmärki hoida Läänemerd tulevastele põlvedele,“ tõi vallavanem välja.

Projekti BalticPFASResolve tegevused saavad alguse 2025. aasta kevadel ning kestavad kuni 2028. aastani. Viimsi valla elanikke teavitatakse projekti teavitustöö kaudu nii PFAS-ühendite ohtudest, projekti tegevustest kui ka saavutatud tulemustest.

Alar Mik
abivallavanem