Eesti suurim kriisiõppus testis valla kriisimeeskonna tööd ja toimepidevust
Neljapäeval, 28. septembri hommikul startis Muugal taasiseseisvunud Eesti suurim kriisiõppus CREVEX 2023, mis vältas kokku üle 30 tunni.
Stsenaariumijärgselt põrkasid 28. septembri hommikul Muuga sadamas kokku keemilisi aineid vedavad kaubarongid ja sellele järgnenud ulatusliku põlengu tulemusel hakkas sadama territooriumilt levima mürgine suits, mis ohustas Viimsi valla elanikke. Selle informatsiooni alusel kogunes vallavalitsuses kriisimeeskond ja moodustati staap, kuhu kuulusid kõikide olulisemate tööliinide juhid ja elutähtsate teenuste osutajad. Staap tegi katkematult tööd kuni reede pärastlõunani ehk kokku vältas õppus katkematult üle 30 tunni.
Õppuse fookuses oli avaliku- ja erasektori asutuste koostöö, kriisiteavitus ning üldine kriisi lahendamise juhtimine. Riiklikul tasemel testiti muuseas mitmeid kriisikommunikatsioonilahendusi, millega kohalikku elanikkonda ohust teavitada. Kokku saadeti õppuse käigus ca 70 000 inimesele EE-ALARMi teavitused. Muide SMSi saanud inimesed on oodatud andma ka tagasisidet, mida saab teha aadressil https://bit.ly/CREVEX. Reaalselt evakueeriti ohupiirkonnast ka pea 1000 inimest, kes end vabatahtlikena olid õppusele registreerinud.
Suurimaks proovikiviks oli nii mastaapse kriisi lahendamise puhul kahtlemata asutustevaheline koostöö, mis suures plaanis toimis, aga tekitas osalejatele ka üksjagu väljakutseid. Eri tasanditel juhtimine ja kriisi lahendamise koordineerimine on väljakutseks, sest korraga riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandi vahel kõike sünkroniseerida on keeruline ning nõuab kahtlemata harjutamist. Samas oli tunda, et vähemalt osades valdkondades oli koroona- ja põgenikekriisi õppetunnid eri tasandite koostöös nii mõnedki nurgad maha lihvinud.
Nii mahuka kriisi korral vajab riik kohalike omavalitsuste tuge
Stsenaariumi järgi oli Muuga sadamas kustutustöödega hõivatud nii Eesti kui ka naaberriikide päästeressursid. Lisaks sellele toimus reede öösel esimestel tundidel ka mastaapne plahvatus, mille mõjuala ulatus 10 kilomeetri kaugusele sadamast. Oluline on siinkohal meelde tuletada, et selline plahvatus Muuga sadamas täna reaalselt võimalik ei oleks, sest sellises koguses ohtlikke aineid seal ei ladustata. Küll aga oli see õppuse korraldajate teadlik valik, et mängida läbi teadlikult oluliselt suuremaks võimendatud kriis.
Nii mastaapses kriisis vajab riik kahtlemata kohalike omavalitsuste abi evakuatsiooni, teavituse ja üldise abi korraldamisel. Stsenaariumi järgi evakueeriti vallavalitsuse abiga kaks lasteaeda ning korraldati evakuatsioonibusside sõiduplaan. Tallina linn avas aga mitmed evakuatsioonipunktid suuremates spordikeskustes, kus mängiti ka reaalselt läbi evakueeritute vastuvõtt ja abi korraldamine.
Kindel on see, et võimekus riiklikele asutustele tuge pakkuda ja kohalikul tasandil nende abipalvetest lähtuvalt kiirelt tegutseda, peab vallas olemas olema. Õppuse järel ütles kriisimeeskonda juhtinud vallavanem Illar Lemetti, et meeskonna töö oli väga hea ja kriisimeeskond näitas, et suudab mitmes vahetuses pikaajalise kriisi pingelises keskkonnas teha väga head tööd ja pakkuda vajalikku tuge riigiasutustele ja kohalikele elanikele.
Õppus pani proovile kommunikatsioonivõimekused
Suurõppusel oli oluline fookus kommunikatsioonitegevustel, sest peamiseks keerukuseks kujuneb kriitilises olukorras inimeste informeerimine ja vajaliku info õigeaegne jõudmine õigetes kanalites õigete inimesteni. Õppuse meediamängus osalesid nii riiklikud kui ka kohaliku tasandi kommunikatsiooniüksused, kes tegid katkematult tööd spetsiaalses simulatsioonikeskkonnas kogu õppuse aja.
30 tunni jooksul tuli õppusel osalevatel kommunikatsioonispetsialistidel lisaks kohalike elanike informeerimisele toime tulla nii massilise väärinfo leviku kui ka tavatult suure meediapäringute hulgaga. Seega lisaks otseselt kriisilahendamisega seotud olnud kriisimeeskonnaliikmetele, sai tavaliselt mahukama väljakutsega rinda pista ka avalike suhete osakond. Selles olid oluliseks abiks kriisikommunikatsiooni reservi kuuluvad vallavalitsuse töötajaid.
Oluline on see, et Crevexil testis Lervia koostöös Päästeametiga ka uudset ohuteavituse süsteemi „5G broadcast“, mille vahendusel edastati nutiseadmesse ETV, ETV+ ja Vikerraadio programmid.
Eesti suurimast kriisiõppusest võtsid osa päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, Tallinna Kiirabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinna sadam sh Muuga sadamas paiknevad ettevõtted, kohalikest omavalitsustest Maardu, Viimsi, Tallinn, Jõelähtme ja Saue. Samuti kaitseliit, naiskodukaitse, kaitsevägi, terviseamet, sotsiaalkindlustusamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja riigikantselei.
Õppuse järeldused riigi tasandil valmivad novembris. CREVEX jätkub erinevate osaõppustena sellel kuul ja päädib oktoobri keskel Vabariigi Valitsuse õppusega. Viimsi vallavalitsus viis CREVEXi raames läbi ka kaks osaõppust – kevadine lauaõppus ja sügisene evakuatsiooniõppus, kus harjutati sama Muuga stsenaariumi korral Randvere kooli evakuatsiooni läbiviimist.
Rohkem info kriisivalmidusest leiad Viimsi vallavalitsuse kodulehelt www.viimsi.ee/kriis
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Fotod: Riigikantselei ja Heiko Leesment