Ehitus- ja kommunaalosakonna tööd ning tegemised 2024. aastal

Suuname pilgu eelmise aasta tegemistesse, mis tervikuna möödus kiirelt ja töiselt. Ehitusteenistuse eestvedamisel aasta alguses tehtud muudatused ehituslubade menetlemiste osas viisid taotluste lahendamised uuele tasemele ning on toonud palju positiivset tagasisidet. Kommunaalteenistus on valmistanud ette mitmeid projekte, mis lähevad alanud aastal ehitusse ja kaasatud on välisrahastust. 2025. aasta saab olema märgiline ja innovaatiline tee-ehituses, kuna Randvere peatänavale rajatakse süsinikuneutraalne kodumaisest ligniinisegust toodetud asfaltkatend. Haljastus- ja heakorrateenistus on toonud valda rohkelt lilleilu ning loonud uusi haljakuid ja paigaldanud avaliku ruumi mööblit. 

Positiivset tagasisidet sai ka kiikpinkide rajamine rannaala piirkondadesse, kus saab looduskaunis kohas merevaadet imetleda. Ehitus- ja kommunaalosakond (EHKO) jätkab toimekalt ning 2025. aasta alguses lähevad töösse Mereranna tee ja Nurme tee rekonstrueerimised. Lisaks rekonstrueeritakse Kannikese tee paralleelselt kergejõustiku- ja jalgpalli sisehalli ehitusega. Ettevalmistamisel on hange Tammede pargi rajamiseks.

Välisprojektid

EHKO ridades töötavad kaks projektijuhti, kelle tööülesanneteks on erinevatesse välis- ja siseriiklikesse toetusmeetmetesse rahastustaotluste koostamine ning nende projektide elluviimine. 2025. aasta alguse seisuga on meie töövaldkonnas 7 käimasolevat projekti, millest 5 on rahastatud läbi välisriiklike vahendite. Nendest oleme juhtpartnerid kahes rahvusvahelises projektis.  

2024. aastal saime erinevatest EL-i ja siseriiklikest taotlusvoorudest rahastust 4 erinevale projektile. Toetuse kogusumma oli 1 450 000 eurot, millest suurima osa moodustas Tammede pargi projekt pea 1 miljoni euroga, mille raames ehitatakse 2025. aastal välja pargi põhiosa I etapp, kuhu luuakse innovatiivseid digi- ja rohelahendusi, millega soovitakse muuta inimeste keskkonnahoiakuid. See algab teadlikult ehitatud keskkonnast ja kasutatavatest materjalidest kuni õppestendide ja kombineeritud mängualadeni. 

Lisaks saime möödunud aastal toetust Nelgi tee sademeveekanalisatsiooni rajamiseks, kahe Mõisapargi tiigi rekonstrueerimiseks ning Muuga kergliiklustee rajamiseks, eelduslikult toimuvad kõik mainitud ehitustööd alanud aastal. 2025. aastal saavad toimuma ka käimasolevate LIFE LATESTadapt ning Interreg CB MUSTBE projektide katsealade ehitustööd Haabneeme alevikus. LIFE LATESTadapt objekt paikneb Mereranna ja Randvere tee ristmikul. Selle projekti raames rajatakse roheline looduslähedane looduskeskkond koos säästliku sademevee taaskasutussüsteemiga. MUSTBE projektiga rajatakse Randvere tee 17 kinnistule purskkaevude väljaku I etappi. Lisaks rajatakse sel aastal Randvere teel juba mainitud Eesti esimene süsinikuneutraalse asfaltkattega teelõik. Nii MUSTBE, LATESTadapti kui ka Randvere tee süsinikneutraalse asfaldiprojekti puhul on tegemist nn tervikliku peatänava lahenduse rajamisega. 

2025. aasta alguse seisuga ootab 5 projektitaotlust rahastajate otsust, kus vallale küsitud toetuse osa on üle 3,1 miljoni euro. Neist 4 on koostatud rahvusvahelistesse toetusmeetmetesse ning 3 taotluse puhul on Viimsi ka projektitaotluse juhtpartner. Projektidega seotud töö lahutamatuks osaks on aktiivne suhtlus teiste riikidega, kogemuste vahetamine ja koostööpartnerite otsimine. Osaleme mitmes rahvusvahelises võrgustikus, mille hulgas on Läänemere omavalitsuste arengukiirendi, EL-i kliimamuutustega kohanemise missioon ja 2024. aastast EL-i veetundlikke linnade partnerlus.

Haljastus ja heakord

Viimsi vallas kulus 2024. aastal haljastustöödele umbes 140 000 eurot. Suur rõhk on olnud viimastel aastatel lilleseadetel ning avaliku ruumi haljastamisel, kaunistamisel ja hooldusel. Amplite koguarv oli üle 400, millest suurema osa moodustavad Haabneeme ja Viimsi aleviku omad, kuid järjest enam täiendame haljastust ka külades. Haljastusele kastmisteenuse maksumus 2024. aastal oli umbes 34 000 eurot ning selleks kasutati 100% sademevett.

Lillede, põõsaste, lilleseemnesegudele ja puittaimede soetamisele ja istutamisele ning istutus- ja hooldustarvikutele kulus ligi 45 000 eurot. Ühtekokku istutati 2024. aastal 2500 suvelille, 350 püsilille, 1500 lillesibulat, 200 põõsast ja 100 puud. Suurem osa puittaimi istutati Tammneeme tee kergliiklusteele ning Karulaugu terviseraja äärde. Ohtlike puude mahavõtmisele ja lõikamisele ning transpordimaalt kukkunud tormimurdude likvideerimisele kulus 2024. aastal üle 17 000 euro, vallaruumist likvideeriti üle 150 ohtliku puu. 

Tammneeme tee kõrghaljastus. Foto Allar Lehtsalu

Kevadel rajati Roosi tee lõppu kogukonnaaia I etapp, kus hetkel on 26 istutuskasti ja mõned viljapuud. Aed on saanud kohalike seas väga populaarseks ning on aktiivses kasutuses. Lisaks rajati sinna kastmissüsteem, mis võimaldab kasutada Roosi tee tiigi sademevett. Sel aastal on plaanis rajada kogukonnaaia II etapp, mille raames paigaldatakse pingid ning luuakse ühiskasutuseks maasikapeenar.

Haljastus- ja heakorrateenistuse kaheksaliikmeline meeskond hoolitseb Viimsi valla avaliku ruumi heakorra, spordiväljakute ja terviseradade eest, mis on kogukonnaliikmete poolt aktiivses kasutuses. Meeskonnal on tühjendamiseks umbes 380 prügikasti, mida tühjendatakse vähemalt kolm korda nädalas. Lisaks koristatakse haljasaladelt prahti ning korrastatakse ja hooldatakse rajatisi. Samuti hoolitsetakse pakendipunktide ümbruse eest, niidetakse muru, lõigatakse võsa, hooldatakse avaliku ruumi mööblit ja seadmeid ning lahendatakse jooksvaid heakorraprobleeme. Töid teostatakse aastaringselt ja vastavalt vajadusele ka riigipühadel. Kaks haljastus- ja heakorratöölist toimetavad Naissaarel ja Pranglil. Lisaks on eraldi kalmistuvaht, kes vastutab Rohuneeme kalmistu eest.
Heakorratöölised niitsid 2024. aastal üle valla paiknevaid haljasalasid, spordi- ja mänguväljakuid (kokku 110 erinevat haljakut). Keskmiselt niideti igat haljakut hooajal 3–4 korda.

Aasta jooksul lisati avalikku ruumi juurde 16 uut seljatoega pinki. Kokku on avalikus kasutuses 368 pinki, millest 247 on seljatoega ja 121 seljatoeta. Nende paigaldusel arvestati kogukonna soovidega. Kaunitesse rannaäärsetesse kohtadesse paigaldasime seitse kohalikelt kiidusõnu saanud kiikpinki. Lisaks paigaldati ka kallasradadele ligipääsuks viidad, mis aitavad inimestel paremini orienteeruda ja hõlbustavad mere äärde pääsemist.

Pääs Kallasrajale viitade paigaldus. Foto Rait Parve

Pakendipunkte, kus saab tasuta ära anda pakendeid, paberit ja klaasi, on üle valla 24. Kahjuks leidub kogukonnas ka neid, kes viivad oma prügi, pakendeid ja jäätmeid metsa, mitte ei kasuta selleks jäätmejaama või pakendipunkte. Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest ära kokku 110 tonni jäätmeid, mis on rohkem kui varasemal aastal. Palun pöörame tähelepanu neile rikkumistele ja aitame seda tegevust koos tõkestada! 
Ühtekokku kulus valla heakorraga seotud tegevusteks ligi 123 000 eurot. 2025. aastal jätkatakse heakorra ja haljastuse arengukava (HHAK) uuendamisega.

Rannad ja ujumiskohad

Haabneeme rand on endiselt populaarne ning ilusatel suveilmadel külastab seda kuni 6000 inimest päevas. Rand pakub head võimalusi mängida viiel väljakul võrkpalli ja rannatennist. Lisaks saab teha jõuharjutusi, mängida lauatennist või rannajalgpalli. Sealne suplusvesi on puhas ja terviseameti merevee seire alusel tunnistati Haabneeme ranna suplusvee kvaliteet heaks. Möödunud aastal algatati rannaala detailplaneering, et muuta piirkond veel populaarsemaks ning luua inimestele täiendavaid võimalusi rannas vaba aja sisustamiseks. 2024. aastal paigaldati randa 10 moodsat pinki. 

Eelmisel aasta suvehooajal osutas rannavalveteenust Forus Security AS. Igapäevaselt hoidis rannal silma peal kuni kolm väljaõppega vetelpäästjat. Rannavalve kasutuses oli mootoriga päästepaat. Sellele teenusel kulus suplushooajal  38 000 eurot.

Rannas sõeluti liiva ja koristati adru 7200 euro eest, lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid. Ühtekokku moodustasid ranna jooksvad hooldekulud ligi 65 000 eurot.

Jätkuvalt on tähelepanu all erinevad supluskohad, eelmisest aastast ka saartel asuvad supluskohad. EHKO paigaldas uued riietuskabiinid-veeohutusstendid Prangli saarele, Mölgi randa ja Naissaarele sadama supluskohta.

Jätkame uuel aastal veeproovide võtmist nii Haabneeme kui ka Randvere rannast, et oleksime kindlad suplusvee puhtusest mõlemal pool poolsaart.

EHKO esitas Haabneeme ranna osas taotluse uueks rannahooajaks Sinilipu programmi, mille eestvedajaks on valitsusväline mittetulunduslik organisatsiooni FEE (Rahvusvaheline Keskkonnahariduse Fond). Aastate jooksul on sinilipust saanud tunnustatud ökomärgis, mis ühendab turismi- ja keskkonnakaitse sektorid nii kohalikel, piirkondlikel kui ka riiklikel tasanditel. Jääme lootma, et Haabneeme rand võetakse programmi vastu.

Mängu- ja spordiväljakud

Eelmise aasta seisuga on Viimsi vallas 30 avalikku mänguväljakut. Eelmisel kevadel sai valmis Nurme rekonstrueeritud mängu- ja spordiväljak, mille projekteeris ning ehitas Tiptiptap OÜ. Väljak läks maksma 73 000 eurot. 

Valla avalike mänguväljakute tehnilist hooldust ja remonttöid teostas Atix OÜ. Hooldustööde käigus sõeluti kevadel läbi kõik liivast turvaalused, pesti survepesuriga mänguelemendid, lisati liivakastidesse liiva ning kontrolliti linnakutes elementide turvalisust ja korrasolekut. Paigaldati uusi elemente ja likvideeriti vandaalide poolt tekitatud kahjusid. 

Sügisel valmis Rohuneeme spordi- ja puhkeala, mille projekti tellis Rohuneeme külaselts ning rajamise korraldas heakorra- ja haljastusteenistus. Ala loomine läks maksma 12 200 eurot. Lähiajal lisatakse sinna uusi välijõusaali elemente, mis võimaldaks treenida erinevaid lihasgruppe.

Haabneemes Kivila pargis valmis mänguväljak, kus on 5,5 m kõrgune ronimispüramiid, karussell, kiiged, liumägi ja liivamängude võimalus. Valmimas on Pringi külas Vaarika haljaku mänguväljak.

Rohuneeme spordi- ja puhkeala. Foto Kristjan Järv

Hooldustööde raames sai Karulaugu terviseraja vanemale osale laotatud värke kiht puiduhaket ning rekonstrueeritud Kelvingi ja Randvere rularambid. Lisaks paigaldati Karulaugu terviserajale uued suunaviidad. Vimka suusamäe parkla poole paigaldati uus rajakaart ning täiendati haljastust uute kuuskedega, mis säravad talvel jõulutuledes. Suunaviitade ja rajakaartidega aitas SA Eesti Terviserajad.

Lepingupartner MTÜ Lubja Külaselts rajab ja hooldab Tädu ja Karulaugu terviseradade suusaradu, hooldusteenuse leping on sõlmitud nendega kuni 31.03.2026. Lisaks suusaradadele hooldame avalikke spordiväljakuid, jõulinnakuid ja kettagolfirada. Suured tänud ka koostöö eest Viimsi Discgolf MTÜ-le, mille liikmed panustavad aktiivselt raja korrashoidu. Osakonna hoolduses on 16 jõulinnakut, 8 välikorvpalli platsi, 9 rannavõrkpalli väljakut, 5 tenniseväljakut ja 14 lauatennise lauda ning mitmeid teisi väiksemaid spordirajatisi. Ühtekokku kulus 2024. aastal mänguväljakute, spordiväljakute ja terviseradade hooldus- ning remonttöödele 70 000 eurot.

Kalmistud

Viimsi vallas on viis kalmistut: Randvere, Rohuneeme, Prangli, Naissaare ning auriku Eestirand hukkunute kalmistu. Rohuneeme kalmistule vormistati 2024. aastal 23 matust, Randvere kalmistule 4 matust, Prangli kalmistule 1 matus. Naissaare kalmistul matuseid ei toimunud. Kalmistute heakorratöödele aitasid suvekuudel kaasa tublid õpilasmalevlased. Kalmistute haldamise kulud olid möödunud aastal üle 20 000 euro.

Lemmikloomad

Viimsi vallas on kaks lemmikloomade mänguväljakut. Metsakasti-Randvere piiril asuva Ristiku koerteplatsil lisati III etapi tööde käigus agility kaalukiiged ning agility slaalomirajad. Tööde kogumaksumus oli 5700 eurot. Kavandamisel on koerte mänguväljak Viimsi alevikku.

Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Ühtekokku kulus 2024. aastal sellele valdkonnale ca 36 000 eurot (2023. aastal 41 000 eurot). 

Aasta jooksul viidi hoiupaika 49 kassi (2023. aastal 65 kassi) ja 5 koera (2023. aastal 10), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 8636 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 12 kassi ja üks koer. Jätkus ka iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, mille raames sai marutaudivaktsiini 42 koera ja 44 kassi. Kompleksvaktsiini said 68 koera ja 47 kassi. 

Jätkuvalt tekitavad probleeme peremehetud või omanikuta ringi liikuvad lemmikloomad. Paneme inimestele südamele, et lemmiklooma võtmisel tuleb nende eest ka vastutada ja hoolitseda. Peremehetu lemmikloom võib tekitada kahju nii endale kui ka kõrvalistele inimestele. Palume probleemide ennetamiseks kiibistada lemmikloomi ning kasutada alati jalutusrihma.

Sadamad ja merendus

Prangli transpordiühenduse korraldamisel toimusid olulised muudatused. Alates 1. novembrist 2024 opereerib Kelnase-Leppneeme liinil reisiparvlaevaga Wrangö Spinnaker OÜ. Sama ettevõte teenindab reisijaid Aegna liinil 100-kohalise kiirlaevaga Vegtind ja korraldab 300-kohalise alusega Strande reisijate vedu Naissaare ja Tallinna vahel. 

Vald kehtestas Prangli liinilaeva operaatorile võrreldes eelnevaga kõrgemad nõudmised. Näiteks tuleb vedajal jääolude tõttu katkenud transpordiühendus taastada 24 tunni jooksul, milleks on ka vedaja laevapargis jäävõimekusega alus olemas. Prangli liini piletiinfo on kättesaadav veebilehel www.sunlines.ee.
Reisijate veomahud Prangli liinil 2024. aastaga oluliselt ei muutunud. Selgelt eristub statistikas september, mil reisijateveo maht oli eelnevaga võrreldes ligi kaks korda väiksem ja seda põhjusel, et liini teenindav põhilaev Wrangö oli hoolduses.

Reisijate mahud Kelnase ja Leppneeme sadama vahel 2023. ja 2024. aastal.

Kokku teenindati Prangli liinil 2024. aastal 29 482 reisijat. Reisijate arvu kasv 2024. aastal oli 1,49%. võrreldes 2023. aastaga, kuna liini teenuse kvaliteedile pööratakse suuremat tähelepanu. 

Naissaare ja Lennusadama vahel veeti Viimsi valla tellitud transpordiga 2024. aastal 5808 reisijat. Nagu eelnevaltki, on reisijate arv Naissaare suunal jõudsalt kasvamas – 2024. aastal kasvas reisijate arv pisut enam kui 31%. 

Üks enim külastatud sadamaid huvilaevaomanike poolt on Kelnase sadam. Väikealustega jõudis 2024. aastal sadamasse 1893 turisti. Välisriikidest oli kõige enam esindatud Soome turistid, kokku 216 huvialust.

Vallale kuuluvates Leppneeme ja Kelnase sadamates viidi läbi olulisi arendustöid. Mõlemas sadamas lõpetati rampide tugevdustööd ja nende kandejõud kasvas 25 tonnini. Rampide tugevdustöid toetas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 40 000 euroga.  

Kelnase sadamas remonditi vanu muule, sest transpordiameti hinnangul kujutasid lagunenud muuliotsad ohtu reisiparvlaevale Wrangö. Vald tellis hanke tulemusena ehitustööd MTÜ-lt Peipsi Ühendus. Lisaks muuliotste taastamisele süvendati meresõiduohutuse parendamiseks muuliväravate vahelist ala. Samuti süvendati kaldalähedast ala, mis annab võimaluse ujuvkaide paigaldamiseks, mis aitab lahendada väikelaevade sildumiskohtade puudust. Sadama taastamis- ja süvendustööde tulemusena parendati sadamas meresõiduohutust ning loodi paremad eeldused liinile senisest võimekama ja merekindlama aluse toomiseks. Sadamasse on võimalik juurde paigaldada umbes 120 meetrit ujuvkaid ja luua väikelaevadele juurde umbes 50 sildumiskohta.

Lisaks eeltoodud töödele taotles vald riigilt toetust, et parendada reisiparvlaeva Wrangö pöörderaadiust reisikai äärde sildumisel, aga vahendite puudumisel seda toetust veel vallale ei eraldatud.

Saared 

2024. aastal jõudis lõpule RMK haldamisel ja kliimaministeeriumi omanduses oleva Naissaare looduskeskuse vallale võõrandamise protsess. Kinnistu koosneb üle 300 m² peahoonest ning külalismajast, saunahoonest ja kämpingutest. Tegemist on vajaliku objektiga, kuna hoone võimaldab muuseas luua töökohti ning suurendada Naissaare atraktiivsust ja külastatavust. Looduskekusesse on planeeritud koostöös Rannarahva muuseumiga pakkuda kohviku- ja majutusteenust ning rajada saart tutvustav püsinäitus. Naissaare looduskekus sobib ka sadamahooneks, kuhu saart külastavad turistid saavad tuule ja vihma eest varju minna. 

Naissaare looduskeskus. Foto Raul Ilisson

2024. aastal soetas vald ja andis üle MTÜ-le Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing kaks päästeautot, millega kasvas ühingu veekustutustööde võimekus 14,5 m³-ni. Nelikveoline päästeauto toodi ühingule valla esindajate ja ühingu liikmetega Poolast. Paakauto soetati 2024. aasta lõpus Kostivere vabatahtlikelt päästjatelt. Mõlemad sõidukid on antud valla poolt vabatahtlikele päästjate kasutusse tasuta.  

2024. aastal esitati hajaasustuse programmi raames vallale 8 taotlust, millest toetuse said 6. Valla ja riigi poolt eraldatud 30 000 eurot kasutati ära täies mahus. Kuna hajaasustuse programm on suunatud maapiirkondades toimetulekule, mille alla kuuluvad ka püsiasustusega väikesaared, suurendas vald hajaasustuse programmi eelarvet 30 000 euroni. Meie hinnangul on tegemist olulise projektiga, mille toimemudel on kõigile vastuvõetav ja toetab just neid valdkondasid (elektriühendus, ligipääsuteed, reovesi ja puurkaevud), mis on Viimsi saartele olulised. 

Turvalisus

Jätkusid tegevused kolmeaastase riigihanke „Viimsi valla patrull- ja valveteenus (sh koolide turvateenus) ning ANTS valvesüsteemi ja valvekaamerate (sh veebikaamerate) hooldusteenus 2023–2025“ raames. Patrulli- ja valveteenuse poolel on valla lepingupartneriks AS G4S Eesti ja valvekaamerate hooldusteenust osutab Forus Security AS.

Koostöös politseiga jätkati valvekaamerate paigaldamist. Kokku on 2024. aasta lõpuga vallas turvalisust tagamas 50 kaamerat. Samuti jätkati arendustöid kaamerate avaliku veebilehe kaamerad.viimsivald.ee uuendamisega ning huvilistele lisati jälgimiseks 5 uut kaamerapilti. Turvalisuse valdkonna kulud olid 40 000 eurot.

Jätkub oluline ja hea koostöö Viimsi piirkonnapolitseinikega. Muuhulgas toetame valla territooriumil asuvat politseipunkti ning võimaldame Prangli saarel tööks vajalike vahendite hoiuruumi. Koostöös piirkonnapolitseinikega osaleti turvalise ruumiloome koolitusel, mille raames vaadati läbi erinevaid probleemkohti ning analüüsiti koostööpartneritega võimalikke lahendusi. Politseivaldkonna kulud olid 2024. aastal 10 000 eurot.

Teehoole

1. oktoobrist 2024 hakkas vallas kehtima uus 5-aastane teehooldeleping. Lepingupartner on sarnaselt varasemale AS TREV-2 Grupp, kuid üks olulisemaid erinevusi võrreldes varasema lepinguga on see, et bussipeatusi hooldavad eraldi teenusepakkujad vastavalt hooldepiirkonnale (keskuses RPE Haldus OÜ ja külade piirkondades Haldo Haldus OÜ). Käimasoleva teehooldelepinguga on vald jagatud 22 hooldepiirkonnaks, mille lume- ja libedusetõrjeks on pidevas valmisolekus 20 erineva suuruse ja võimekusega hooldemasinat ning üks hooldebrigaad. Lisaks on reservis veel 7 erinevat hooldemasinat. Talihoolde kulud olid 2024. aastal kokku ligi 670 000 eurot. 

Suvise teehoolde raames puhastati regulaarselt nii sõiduteid, kergliiklusteid kui ka parklaid. Lisaks sellele paigaldati teepeenarde remondi käigus 500 tonni freespuru, remonditi 224 töötunni ulatuses blow-patch meetodiga pragusid, hööveldati frees- ja kruuskattega teid ning tehti tolmutõrjet. Täiendavalt hooldati sademevett juhtivaid kraave, remonditi ja paigaldati liikluskorralduvahendeid, eemaldati teemaadel nähtavust piiravaid oksi, ohtlikke puid ja kive, parandati talihoolde käigus tekitatud haljastuskahjustusi ning niideti teemaa-aladel olevaid haljasalasid mahuga üle 7 000 000 m2. Lisaks tegeleti erinevate ühikhinnapõhiste töödega, mille käigus rajati freespurukatteid nii sõiduteedele kui kergliiklusteedele, remonditi Põhjakonna treppi, rajati murukivist parkla Suur-Ringteele, teostati lisaniidutöid, korrastati teeservasid ja remonditi teekatteid. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 672 000 eurot. 

2024. aastast on huvilistel võimalik jälgida lumesaha liikumist keskkonnas VAAL. Igasugune tagasiside teenuse parendamisele on teretulnud e-kirjana aadressile kommunaal@viimsi.ee.

Tulenevalt kogukonna tagasisidest jätkub ka sel talihoolde hooajal teelõikude kloriidivaba hooldus Haabneeme alevikus. Kloriidide vähesem kasutus aitab kaasa taimestiku liigipärasele kasvule ning taimed tärkavad kevade saabudes märksa kiiremini elule. 

Tuletame meelde, et võimalusel tuleks vältida sõidukite parkimist transpordimaale, kergliiklusteedele ja haljasaladele, sest need takistavad teehooldaja töötempot ning ka hoolde kvaliteeti.

Teede ehitus ja projektid

Valla teede iga-aastast asfaltbetoonkatete parandust tehti 15 294 m2 ulatuses ja alukonstruktsioone remonti 441 m2 ulatuses. Töid teostas AS TREF Nord ja nende maksumus oli ligi 284 605  eurot (2023. aastal oli tööde maksumuseks ligi 216 000 eurot).

Teid pindas Tallinna Teede AS ja kahekordse pindamise maht oli 7744 m2 (2023. aastal 4526 m2). Pooleteisekordse meetodiga pindamise maht oli 3903 m2 (2023. aastal 5362 m2). Ühekordse pindamise maht oli 13 121 m2 (2023. aastal 11 187 m2). Tööde kogumaksumuseks oli ligi 103 700 eurot (2023. aastal 80 400 eurot). 2024. aastal said uue tolmuvaba katte 18 teed või teelõiku.

Möödunud suvel lõppesid rekonstrueerimistööd Metsakasti külas asuval Jäätma teel. Selle raames rekonstrueeriti sõidutee Randvere teest kuni Aruheina teeni ning rajati uus jalgtee Randvere teest kuni Angervaksa teeni. Jäätma tee sai uue teemuldkeha koos 6-meetrise asfaltbetoonkatendiga ning 2-meetrise asfaltbetoonist katendiga jalgtee. Täiendavalt rajati uus sademeveekanalisatsioon, korrastati olemasolevad sademeveekraavid ja jalakäijate jaoks rajati laiendatud teepeenar. Rinda tuli pista ka lõhkamistöödega, kuna olemasoleva teemulde seest tuli kaevetööde käigus välja 3,5-meetrise läbimõõduga kivirahn, mida polnud võimalik eemaldada. Tööd viis läbi Nordpont OÜ ja omanikujärelevalvet teostas Arterega OÜ. Tee rekonstrueerimistööde maksumuseks kujunes 316 340 eurot.

Rekonstrueeritud Jäätma tee. Foto Siim Jürima

Möödunud sügisel lõppesid Kaluri teel rekonstrueerimistööd, mille raames rajati 6-meetrine äärekiviga sõidutee ja 3-meetrine jalgratta- ja jalgtee ning rajati uus sademeveekanalisatsioon koos vee- ja reoveekanalisatsiooniga. Lisaks Kaluri teele rekonstrueeriti Kivila tee sõidutee, mis sai samuti uue 3-meetrise jalgratta- ja jalgtee kuni mereni, ning rajati Kivila park koos kergliiklustee ja mänguväljakuga. Tööd viis, seoses Kaluri tee äärde rajatud arendusalaga, läbi Endover OÜ ja tee-ehituslikud tööd tegi Metropol Ehitus OÜ.

2024. aasta novembris viis AS Viimsi Vesi läbi Mereranna tee taristu rekonstrueerimishanke. Avaliku riigihanke tulemusel osutus parimaks pakkujaks Atemo OÜ, kes hindas tööde maksumuseks 1,4 miljonit eurot. Tööde käigus rekonstrueeritakse olemasolev Mereranna tee sõidutee ja kergliiklustee, rekonstrueeritakse olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid ning rajatakse uus sademeveekanalisatsioon. Projekti koostas Esprii OÜ. Ehitustöödega on plaanis alustada aöanud aasta alguses ja need peaksid lõppema sügiseks. 

2025. aasta talvel on Viimsi vallavalitsusel plaanis läbi viia Haabneeme alevikus asuva Randvere tee (lõigus Rohuneeme tee kuni Heki tee) rekonstrueerimistööde hange. Teedeprojekt OÜ poolt koostatud ehitusprojekt on jaotatud kaheks etapiks, millest esimene etapp hõlmab lõiku Heki teest kuni Ravi teeni ja teine etapp lõiku Ravi teest kuni Rohuneeme teeni. 

Valla soov on 2025. aastal alustada esimese etapi ehitustöödega, mille raames saab rekonstrueeritud sõidutee, kergliiklusteed, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning sademeveekanalisatsioon. Ehitustega on plaanis alustada 2025. aasta suvel ja lõpule jõuda hiljemalt 2026. aasta kevadel.

Lisaks Mereranna ja Randvere teele läbib Haabneeme alevikus uuenduskuuri ka Nurme tee (lõigus Rohuneeme teest Vardi teeni). Viimsi Vesi AS-i poolt detsembris läbi viidud riigihanke tulemusel osutus parimaks pakkujaks Altos OÜ ja tööde maksumuseks kujuneb ligi 1,5 miljonit eurot. Nurme tee rekonstrueerimisprojekt valmis BIMAP OÜ poolt 2024. aasta novembris. Töödega on plaanis alustada 2025. aasta alguses ning lõpule jõuda sügisel.

Viimsi alevikus on plaanis käesoleva aasta alguses alustada Kannikese tee rekonstrueerimistöödega. Viimsi Haldus OÜ poolt läbi viidud riigihanke tulemusel osutus parimaks pakkujaks Warren Teed OÜ ning tööde maksumuseks kujuneb ligi miljon eurot. Ehitusprojekti on koostatud Keskkonnaprojekt OÜ poolt ja selle raames rekonstrueeritakse olemasolev Kannikese tee sõidutee, rajatakse uus jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustus ning sademeveesüsteem ning luuakse ühendus teega Nelgi põik. Tööd toimuvad paralleelselt Kannikese tee äärde rajatava kergejõustiku ja jalgpalli sisehalli ehitustöödega. Tööd on plaanis lõpetada 2025. aasta sügiseks.

2025. aastal on vallal plaan alustada ka kauaoodatud Muuga tee jalgratta- ja jalgtee väljaehitamisega lõigus Lasketiiru teest kuni Maardu linnani. Ehitusprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ poolt ning ehitushange on plaanis läbi viia 2025. aasta esimese kvartali jooksul. Töödega on kavas valmis saada eesoleval suvel. 
Arendajate poolt valmisid 2024. aastal Pringi arendusalale jäävad teed (Muraka tee pikendus koos jalgratta- ja jalgteega, Pohla tee pikendus koos jalg- ja jalgrattateega, Maasika tee koos jalgratta- ja jalgteega, Metsmaasika tee koos jalgteega, Paluka tee koos jalgteega, Vaarika tee koos jalgratta- ja jalgteega, Metsvaarika tee koos jalgteega, Leesika tee koos jalgratta- ja jalgteega, Vardi tee koos jalgratta- ja jalgteega lõigus Tammelaane tee kuni Mustika tee 2, Rannavälja tee pikendus Pringi metsa terviserada). Valmisid ka Antenniväljaku arendusala sisesed teed (Metsise tee koos jalgratta- ja jalgteega, Põldmarja tee koos jalgratta- ja jalgteega, Jahilinnu tee, Tuvimarja tee, Portsmarja tee, Põldmuraka tee, Karusmarja tee, Sinimarja tee koos jalgteega, Põldmarja põik, Viigimarja tee, Viimsimarja põik ja mõtuse tee). Lisaks sellele said Viimsi alevikus valmis Tulbiõie ja Tulbilehe teed koos Tulbi tee kergliiklustee lõigu ja bussipeatusega.

2024. aasta jooksul anti välja 21 tee-ehitusluba ning 33 kasutusluba. VAAL süsteemi kaudu väljastati kümme tehnilist projekteerimistingimust teede ehitusprojektide koostamiseks.

Liiklus ja transport

Koostöös Viimsi valla territooriumil tegutsevate tõukerattarendi ettevõtetega jätkati kergliikurite parkimise ohutumaks ja vähem häirivaks muutmisega. Rajati ja tähistati kuus uut renditõukerataste ja kergliikurite parkimisala. See tõstis vastavate parklate koguarvu vallas 14-ni. Parkimisalasid korrigeeriti koostöös ettevõtetega, keelates parkimise ohtlikes kohtades nagu ristmike läheduses ja kitsastel kõnniteedel.

AS Signaal TM paigaldas Viimsi vallas ligikaudu 3500 m² teekattemärgistust kogumaksumusega rohkem kui 40 000 eurot. Lisaks telliti ja paigaldati erinevaid liikluskorraldusvahendeid ligikaudu 21 000 euro eest. Vallavalitsuse tellimusel paigaldati Pärnamäe külas Lageda teel ja Soosepa teel katsetuseks uut tüüpi lamekünnised, mis on bussisõbralikud ja sobivad paigalduseks 30 km/h piirkiirusega teedele. Künnistele rajamiseks kulus 4000 eurot.

Tänavavalgustus

Tänavavalgustuse hooldamisel ja remondil on valla lepingupartneriks jätkuvalt AS KH Energia-Konsult, kellega on sõlmitud käidutööde leping perioodiks 2022–2028. Käidutööde lepingu raames telliti 2024. aastal tänavavalgustuse projekteerimis- ja ehitustöid valgustamata ja puuduliku valgustusega teede asukohtades tänavavalgustuse rajamiseks ligikaudu 192 000 euro ulatuses. Käidutööde raames rajati valgustus järgmistele teedele: Leppsilla teele, Prangli saarel Idaotsa teele, Idapõllu teele (ümberühendamine), Talu teele, Kiviranna teele, Soosepa põiku, Riiasöödi teele, Kesaniidu teele. Hetkel on tellitud valgustuse rajamine järgmistele teedele: Õilme tee, Viigi tee, Tammekivi tee, Teigari tee, Suur-Kaare tee, Kivitamme tee, Tammneeme tee, Luhalille tee, Luhametsa tee, Aiaotsa tee (Aiaotsa tee lõpp), Heldri tee L1 lõik, Pääsukese tee (Pääsukese tee lõpp). Nimetatud teedele valgustuse projekteerimis- ja ehitustööde lõpetamine jääb 2025. aastasse.
Viimsi vallas on hetkel tänavavalgustuspunkte 7103 ühikut, nendest LED-valgusteid 5865 (ehk 83% koguvalgustite arvust), naatrium- ja metallhaliidvalgusteid 1113 ja elavhõbevalgusteid 92. Jätkub järk-järguline üleminek energiasäästlikematele LED-valgustitele.

Suuremate investeeringutena on 2025. aastal plaanis alustada üldise tänavavalgustuse renoveerimisega Kelvingi külas. Need tööd jaotuvad käesoleva ja järgmise aasta peale. Lisaks rajatakse uusi tänavavalgustussüsteeme teede rekonstrueerimise raames Nurme teel ja Kannikese teel. Jätkub valgustamata ja puuduliku valgustusega teede asukohtades tänavavalgustuse rajamine.

Ühistransport 

Viimsi ühistranspordis toimusid lõppenud aastal mitmed muudatused. Muutusid nii vallasiseste bussiliinide liikumisteed kui ka Tallinna ühtse piletisüsteemi liinid. Katsetati uusi ühistranspordilahendusi.

2024. aasta septembris muutusid enamuste valla siseliinide nimetused ja liikumisteed muudeti ringliinideks. Muudatused planeeriti lähtuvalt Randvere piirkonna elanikelt tulnud soovist parandada ühendust Mähel asuva Ecolandi piirkonnaga, et oleks võimalik mugavamalt ümber istuda Tallinna bussiliinile nr 8. Uue teeninduspiirkonnana lisandus Antenniväljaku ala, kuhu rajati Metsise peatus.

Vallasisesed bussiliinid, mida teenindab AS Hansabuss, sõitsid lõppenud aastal kokku ca 726 000 kilomeetriit. Kokku tehti valla siseliinide aasta jooksul ligikaudu 171 000 reisi. Enim kasutajaid oli liinil V5, mida kasutati ligikaudu 48 500 korda. Liiniga V1 sõideti 29 300 korda. Valla liinivõrgu kulu oli lõppenud aastal ligikaudu 1,74 miljonit eurot.

Lisaks vallasisestele bussiliinidele toimivad Viimsis ka Harju maakonna avalikud bussiliinid nr 114, 115 ja 174. Neid riigi poolt rahastatud liine korraldab MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja teenindab AS SEBE. Viimsi maakonnaliinid sõitsid eelmisel aastal kokku üle 640 000 liinikilomeetri. Maakonnaliinidega tehti möödunud aastal üle 507 000 sõidu. Liiniga 114 sõideti ligikaudu 275 000 korda, liiniga 174 tehti üle 150 000 sõidu ja liiniga 115 ligikaudu 79 000 sõitu.
Viimsi ühistranspordisüsteemi mõjutasid ka 21. oktoobril toimunud muudatused Tallinna bussiliinidel, millega muutus bussiliini nr 49 liikumistee ning lisandus liin 48. Muudatuste eesmärgiks oli parandada ligipääsetavust elu-, töö- ja õpikohtade vahel, vähendades sõiduaega ja tagades mugavamad ümberistumised kõrge nõudlusega piirkondades. Lisaks oli soov kohandada ühistransporditeenust vastavalt nõudlusele madalama sõidunõudlusega piirkondades. Liini nr 49 liikumistee Viimsi keskuse ja Ülemiste City piirkondade vahel muutus otsemaks ja sõiduaeg nende kahe piirkonna vahel vähenes ligikaudu 20 minuti võrra. Pirita, Laiaküla ja Lasnamäe piirkondade ühendamiseks avati uus bussiliin nr 48, mis tagab ühistransporditeenuse piirkondades, mida liin nr 49 enam ei läbi. 

Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste bussiliinide nr 1, 38 ja 49 eest tasus Viimsi vald Tallinna linnale dotatsiooni kokku umbes 97 600 eurot. Riigipoolne toetus liinide toimimiseks oli 145 100 eurot.

Jätkus ka koolibussi projekt, mis on Viimsi ja Pirita õpilastele mugavama ning turvalisema ühistransporditeenuse pakkumiseks toiminud juba aastast 2007. Tavapärasel kooliajal sõidavad koolibussid Tallinna kahel liinil: Viimsi keskus – Vabaduse väljak – Balti jaam ning Tammneeme – Vabaduse väljak – Balti jaam. Need liinid tagavad kiire ühenduse Tallinna kesklinnaga, kus paljud Viimsi noored koolis käivad. Novembris teavitas Tallinna transpordiamet, et 2025. aasta jaanuarist lõpeb koolibusside rahastus ja bussiteenus. Viimsi vald on otsustanud koolibussi teenusega jätkata vähemalt selle õppeaasta lõpuni, rahastades seda terves ulatuses valla eelarvest. Lõppenud aastal tasus Viimsi vald koolibussi teenuse eest Tallinna linnale 27 300 eurot.

Lõppenud aasta jaanuaris alustas Tallinna linna ja Viimsi valla koostöös ööbussiliin nr 95. Ööbussid sõidavad laupäeval ja pühapäeval kella poole ühest kuni poole neljani 30-minutilise intervalliga marsruudil Balti jaam – Viimsi keskus. Liiniga tehakse ligikaudu 220 sõitu nädalvahetuse kohta. Kõige rohkem sisenejaid on Balti jaama ja Estonia peatustes. Viimsi vallale oli ööbussiliini kulu 2024. aastal ligikaudu 13 000 eurot.

Ööbuss Viimsis. Foto Alar Mik.

AS Hansabuss katsetas möödunud aasta veebruaris valla siseliinidel Scania Fencer elektribussi. Nädala jooksul toimunud liinisõidud võimaldasid hinnata elektribusside toimivust talvistes ilmastikutingimustes, sobivust meie teedele ning liinivõrgu teenindamisele. Bussi tootjapoolne elektritarve oli 0,75–1,5 kWh kilomeetri kohta.

16. septembrist kuni 11. oktoobrini toimus Euroopa liikuvusnädala raames Viimsis autonoomse bussi testprojekt. Selle raames tegi Viimsi vald koostööd Eesti juhtiva autonoomsete sõidukite arendaja Auve Tech OÜ-ga, kes on analoogseid lahendusi katsetanud juba paarikümnes riigis. Viimsilaste kasutuses oli nende uusim mudel MiCa, mis olid esimest korda avalikus kasutuses Eestis. Buss sõitis marsruudil Vardi tee – Hundi tee – Põldheina tee – Tammepõllu tee parkla. Marsruudi valikul arvestati piirkonnaga, kus hetkel puudub ühistransport, kuid kus asuvad rahustatud liiklusega ja vähendatud piirkiirusega teed. Vald kogus pilootprojekti raames teadmisi, kas ja kuidas oleks võimalik tulevikus autonoomset transporti siin rakendada ning millega tuleks selle kasutuselevõtul arvestada. Kokku läbis autonoomne buss testperioodi jooksul 1091 kilomeetrit ning teenindati 1013 reisijat. Isejuhtiva bussi projekti maksumuseks kujunes 37 500 eurot.

AuveTech isesõitev buss. Foto Tiit Mõtus

Viimsi vald osales koos Harjumaa kohalike omavalitsustega projektis „Ühistranspordi kättesaadavuse parandamine“, mille raames loodi aasta lõpus uus, senisest kasutajasõbralikum ja reaalajas andmete edastust võimaldav transpordiinfo veebileht. Kaardilt saab näha busside asukohti ja väljumisi reaalajas. Lisaks on veebilehel kättesaadavad kõik Eesti ühistranspordi sõiduplaanid koos reisiplaneerijaga, mille abil saab vaadata lähedalasuvate peatuste väljumisaegu ning planeerida oma reise.

2024. aasta lõpu seisuga on Viimsi vallas ootekojaga bussipeatuseid 100 (84%) ja postipeatuseid on jäänud 19. Lõppenud aastal muudeti ohutumaks mitmed postipeatused: Tulika, Metsakasti, Farmi, Tulbiaia ja Rannarahva. Neisse paigaldati ootepaviljonid ning tehti ringi platvormi ja bussitasku alad. Lisaks uuendati ootepaviljonid Vesiniidu, Merivälja ja Randvere keskuse bussipeatustes.

Kaevetööd

Kaevetööde lubade menetlus toimub infosüsteemi OPIS (viimsi.opis.ee). 2024. aastal väljastati 66 kaevetööde luba ja neist pikendati 2 (2023. aastal 57 kaeveluba ja pikendati 6). Tööde teostamise aja pikendamist taotletakse enamasti objektide taastamis- ja haljastustööde ebasobilikest ilmastikuoludest tingitud venimise tõttu. Avariikaevetöösid registreeriti 61 korral (2023. aastal 46 korral). Nende tegemise vajadus tekib ootamatult ja need on  edasilükkamatud.

Enim kaevetööde lubasid on aasta jooksul väljastatud tänavavalgustustööde korraldamisega seonduvalt AS-ile KH Energia-Konsult (11 luba) ja elektritöid teostavale AS-ile Elektritsentrum (9), teiste loataotlejate aastane lubade maht oli valdavalt üks-kaks luba.

Enim avariikaevetöid on aasta jooksul teostanud valla vee-ettevõte AS Viimsi Vesi (37 taotlust), järgnevad elektrivarustuse tõrgeteta toimimise tagamiseks vajalikke hooldustöid tegev AS Elektritsentrum ja tänavavalgustustööde valdkonna eest vastutav AS KH Energia-Konsult (mõlemad 10 taotlust).

Sademevesi

2024. aastal rajati Kelluka tee sademeveekanalisatsiooni eesvool, mille tulemusel lahenes piirkonnas sademeveeprobleem, mis põhjustasid tupiktänava lõpus ulatuslikke üleujutusi. Paika sai uus sademeveetorustik, tehti teekatete taastamised, heakorra- ja haljastustööd.

Sademeveeavariide lahendamisel valla lepingupartneriks Fekto OÜ, kelle abiga on tagatud valla sademeveesüsteemide avariide lahendamine. Suuremate avariide lahendamise on kopatöödega abiks WWR Systems OÜ („Ekskavaatori, ekskavaator-laaduri ja hüdrotõstukoga veoauto teenuse ostmine 2024–2027“ hanke raames). 2024. aastal on sademevee valdkonna kulud 100 000 eurot.

2024. aasta alguses uuendati Viimsi valla sademevee arengukava (SVAK 2016–2027), mille maksumus oli ca 30 000 eurot. Kaasajastamine hõlmab perioodi aastateks 2024–202 ja arengukava uuenduse koostas Keskkonnalahendused OÜ koostöös vallavalitsuse spetsialistidega.

Soojamajandus ja energeetika

Haabneeme katlamaja hakkepuidu katlale paigaldati elektrifilter suitsugaaside puhastamiseks. Uusi gaasitrasse ehitati 2024. aastal 321 meetri ulatuses. Seoses gaasi ja elektrienergia ebastabiilse hinnaga jätkub eelneval aastal alanud trend taastuvallikatest elektri ja soojuse tootmise lahenduste projekteerimisele. Valdavalt projekteeritakse uutele ja olemasolevatele elamutele õhu- ja maasoojusel põhinevaid küttelahendusi ning päikeseenergiast elektri tootmise lahendusi. Kokku menetleti õhu- ja maasoojusel põhinevaid horisontaalseid lahendusi 126 korral ja maasoojusel põhinevaid vertikaalseid soojuspuurauke 18 objektil, kokku 51 soojuspuurauku.

Päikesepaneelide  lubasid menetleti kokku 212 korral, millest enamuses projekteeriti päikesepaneelid hoone katustele ja üheksal korral olid paneelid projekteeritud eraldiseisvalt kinnistu maapinnale.

2024. aastal uuendati Viimsi valla kaugkütte määrust, mis oli tingitud kaugkütteseaduse muudatustest, kohaliku piirkonna arengust, maakorralduslikest ja aadressiandmete muutustest. Uue määrusega muudeti ka osaliselt olemasolevat kaugküttepiirkonda.

Suurenenud on huvi tuuleenergia kasutusele ja aasta lõpus väljastas vallavalitsus Kräsuli saarele projekteerimistingimused väiketuuliku püstitamiseks.

Tehnovõrkude ehitus

2024. aastal ehitati valla üldkasutatavatel teedel kokku 61,2 km tehnovõrke, mille hulgas 7,8 km veetorustikke, 8,9 km kanalisatsioonitorustikke, 21,2 km sademevee- ja drenaažitorustikke, 19,4 km elektriliine, 2,5 km sideliine, 321 m gaasitrasse, 3,3 km tänavavalgustuse elektriliine. Viimsi vallas rajati oma tarbeks kinnistutele 4 päikeseelektrijaama. Prangli saarele ehitati välja 434 m ulatuses veetorustikke.

Lisaks eeltoodule anti eelmisel aastal ehitusluba 2,9 km veetorustike, 3,6 km kanalisatsioonitorustike, 7,4 km sademevee- ja drenaažitorustike, 10,7 km elektrimaakaabli, 2,9 km gaasitrasside, 4,5 km tänavavalgustuse, 668 m sidetrasside ning 912 m kaugküttetorustiku rajamiseks. 2024. aastal väljastati ehitusluba Iru-Viimsi 110 kV kõrgepingeliini rajamiseks Viimsi haldusterritooriumile.

Ehituslubade menetlus

Möödunud aastal esitati kokku 595 (2023. aastal 528) uut ehitusloa taotlust. Esitatud 595 taotluse hulgas oli 299 ehitusloakohustusliku ehitist või rajatist ning 296 teatise kohustusliku ehitist või rajatist. Kokku väljastati 2024. aastal ehituslubasid 216 (2023 aastal 182) ja vormistati ehitusteatisi 237 (2023. aastal 630) objektile. 

Menetlusse esitatud või menetluses olnud ehituslubade väljastamisest keelduti erinevatel põhjustel 94 korral ning ehitusteatisi ei loetud teavitatuks 61 korral. See on tingitud asjaolust, et möödunud aastal korrastas ehitusteenistus ehitisregistrisse esitatud menetlusi, millest vanim oli aastast 2015. Menetlused lõpetati, kuna taotluste täiendamiseks antud tähtaeg oli möödunud ning taotleja ei tagastanud lahendatud märkustega ehitusprojekti ja taotlust menetlusse. 

Muuhulgas tehti erinevatel põhjustel ehituslubade kehtetuks tunnistamise otsuseid 27 (2023. aastal 13) objekti puhul. Peale nimetatud 27 otsuse allkirjastamist „andmete esitamise teatisega“ on ehitise seisund muudetud.

Üheks töövaldkonnaks on ka korteriomandite seadmiseks hoonejaotusplaanide kinnitamine – 2024. aastal kinnitati 6 hoone plaanid (2023. aastal kinnitati 13 hoone plaanid).

2024. aasta alguses tehti ehitusteenistuse töökorralduses muudatusi, millega tagati ehitisregistrisse esitatud menetluste osas projektipõhine lähenemine, menetluste tähtaegade lühenemine ja töövoo optimeerimine.

Projekteerimistingimused

Võrreldes kahe eelneva aastaga on 2024. aastal projekteerimistingimuste taotluste arv endiselt langustrendis, kuid mitte märkimisväärselt. 2022 esitati projekteerimistingimuste taotlusi nii hoonete püstitamiseks ja laiendamiseks kui ka trasside rajamiseks kokku 113. 2023. aastal esitati kokku 96 taotlust, millest valdav osa hõlmas olemasoleva hoone lammutamist ja uue püstitamist ning juba detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse täpsustamist. 2024. aastal esitati projekteerimistingimuste taotlusi kokku 85. 

Hoonete püstitamise ja laiendamise eesmärgil esitatud taotlustest 27 tagastati läbi vaatamata, 39 projekteerimistingimuste taotlust on lõpetatud ja väljastatud. 2024. aastal esitatud projekteerimistingimuste taotlustest olid esitatud 19 tehnovõrkude rajamiseks, millest 7 taotlust tagastati läbi vaatamata erinevatel põhjustel. Tehnovõrkude rajamiseks väljastati projekteerimistingimusi 12.

Riigilõivude laekumine

Ehitusvaldkonna tegevustest laekus riigilõivu 2024. aastal ehituslubade menetlemise eest 29 265 eurot (2022. aastal 29 265 eurot) ja  projekteerimistingimuste menetlemise eest 2400 eurot (2022. aastal 2400 eurot).

FAKTE

• 99% mandriosa kohalikest teedest on tolmuvabad.

• Ehitus- ja kommunaalosakond tõi valda projektirahastust ca 1,5 miljonit eurot.

• Hetkel oodatakse projektitaotluse otsust ca 3 miljoni euro ulatuses. 

• Viimsi valda istutati üle 4650 ühiku puid, põõsaid, taimi.

• 83% Viimsi valla valgustitest on LED-valgustus.

• 84% bussipeatustest on ootekodadega.

• Hooldesaha teekond on keskkonnas VAAL jälgitav.

• Busside asukohad ja väljumised on nähtavad reaalajas.

• Teevalgustusvõrgus on üle 7100 valgusti.

2024. aasta numbrites ja arvudes

• Ehitusteatisi vormistati 237 
• Ehituslube väljastati 216 
• Reklaamilube väljastati 215 
• Veoautode sisenemise lube piirngualasse väljastati 130 
• Eriveolube väljastati 98 
• Kaevelube väljastati 66 
• Teede ja tänavate sulgemislube väljastati 46 
• Taksondusega seotud lube väljastati 44 
• Sademevee tehnilisi tingimusi väljastati 41 
• Teede kasutuslube väljastati 33 
• Tänavavalgustuse tehnilisi tingimusi väljastati 27 
• Tee-ehituslube väljastati 21 
• Tehnovõrkudele väljastati projekteerimistingimusi 12 
• Teede tehnilisi tingimusi väljastati 12 

2024. aastal laekus…

• …reklaamimaksu 76 500 eurot.

• …ehituslubade menetluse riigilõivu 30 300 eurot.

• ...teede ja tänavate sulgemise maksu 21 427 eurot.

• …eriveoloa maksu 2200 eurot.

• …projekteerimistingimuste menetlemise riigilõivu 2125 eurot.

• …taksondusega seotud riigilõivu 1684 eurot.

ehitus- ja kommunaalosakond