INIMÕIGUSTE EKSPERT: Tänased noored väärtustavad vaimset tervist

14. nov 2024
Kelly Krosstahl

Füüsilist vägivalda tänapäeval taunitakse, kuid üha enam teevad inimesed teistele halba klaviatuuriga, lausus noorsootöö nädalal üles astunud Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert, Viimsis elav Kelly Grossthal. 

17. novembrini kestab üle-eestiline noorsootöö nädal “Erinevus rikastab”, mis keskendub mitmekesisusele, erinevuste aktsepteerimisele ja mõistmisele ning kultuuririkkusele.

11. novembril said noored osaleda nooroostöö ümarlaual “Viimsi noorte jutud,” kus osalesid noortevolikogu liikmed, koolide õpilasesinduste liikmed, noorsootöötajad ja noortevaldkonna ametnikud. Külla oli tulnud Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ja väljendusvabaduse ekspert Kelly Grossthal.  “Olen ka ise noorsootöö taustaga, siis austan väga põhimõtet, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega ning lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest,” lausus Gosthal.
 
Eksperdi kinnitusel pole inimõiguste olukord Eestis olnud kunagi nii hea kui praegu. “Suures plaanis on Eestis turvaline ja hea elada,” märkis ta. “Enamik inimesi taunib füüsilist vägivalda, kuid me pole veel päriselt mõistnud neid ohte, mida võivad inimõigustele kujutada sõna ja tehnoloogia.”

Grossthal rõhutas, et Eestis on küll väljendusvabadus, kuid sellele seab selged piirid Eesti põhiseadus. “Nii on Eestis keelatud laimamine ja vähemuste suhtes vaenu õhutamine ehk vaenukõne,” selgitas ta. “Samas tehakse täna üha enam halba, millel on reaalne mõju inimeste eludele, klaviatuuriga.” 

Vaenukõne pole väljendusvabadus
Väljendusvabaduse alla mahuvad nii solvangud, roppused kui ka vihane kõne. “Oma väljendustes võib olla otsekohene ja krõbe. Sõnavabadus lõpeb aga seal, kus see hakkab teisi inimesi oluliselt kahjustama,” selgitas ekspert. “Ka Euroopa inimõiguste kohus on korduvalt tõdenud, et vaenukõne ei ole väljendusvabadusena kaitstud.”

Grossthal nentis, et tänased noored on üsna avara mõtlemisega, vaimset tervist ja teiste heaolu väärtustavad. “See teeb rõõmu!” märkis ta. “Muret teeb aga, et noorte osalus ja aktiivsus on pigem langemas. Noorte hääl on jäänud vaiksemaks ja noori on ka arvuliselt ühiskonnas üha vähem. Noored on aga läbi aegade olnud pigem see grupp, kes toetab inimõigusi ja võrdseid võimalusi.”

Põhiseadus kaitseb meie kõigi perekonna- ja eraelu puutumatust ning Euroopa Liidus kehtib õigus olla unustatud. Samas, kui inimestel on teiste inimeste elude vastu suur huvi, siis jagatakse isiklikku infot nii avalikult kui ka mitteavalikult palju. Grosstahl ütles, et inimestel on teatud juhtudel õigus paluda oma isikuandmete internetist kustutamist. “Näiteks peaks tegelikult küsima inimeselt luba pildi tegemiseks ja avaldamiseks. Samas võib olla ka juhtumeid, kus algselt oli inimese kohta info avaldamine eesmärgipärane, kuid tänaseks enam mitte,” ütles ta. “Nii on õiguskantsleri hinnangul kohtulik karistatus olemuselt ajutise iseloomuga ehk kui karistus on kustunud, siis kaalub õigus eraelu puutumatusele üles ühiskondliku hukkamõistu ja häbimärgistamise.”

Ära lae endast kõike internetti!
Ehkki igal inimesel peaks olema õigus otsustada, mis info tema kohta jõuab avalikkuse ette, on siingi oma nüansid. Avaliku elu tegelastel tuleb oluliselt enam leppida, et nende kohta avalikustatakse infot, mis puudutab nende eraelu. 
Grosstahl lausus, et kui mingi info on juba avalik, siis on selle jäädavalt kustutamine ülimalt keeruline. “Õnneks küll mitte päris võimatu!” rahustas ta. “Meil on kohtulahendeid, mille alusel on artiklitest ja kodulehtedelt eemaldatud nimesid ja fotosid, kuid enamasti nõuab see õigusteadmisi, rahalisi vahendeid või väga palju südikust – või ka kõiki kolme. Tegeleme inimõiguste keskuses aktiivselt sotsiaalmeedia monitoorimisega ja teame, et  sotsiaalmeedia platvormid pigem ei eemalda ebaseaduslikku sisu.”

Grosstahl osales hiljuti Brüsselis konverentsil, kus arutati samu teemasid Euroopa Komisjoni, Youtube’i, Meta ja X-iga. “Olin positiivselt üllatunud, et sotsiaalmeedia platvormid ning komisjon on jõudmas ühise uue kokkuleppeni, millega asub senisest tõhusamalt vaenukõne levikut piirama,” märkis ta. “Asjatu on siiski nende hirm, kes arvavad, et enam ei või midagi öelda. Lai sõnavabadus on ja jääb, aga euroopalikus kultuuriruumis on demokraatia ja inimõiguste toimimiseks oluline vähemusi kaitsta. Seda on sotsiaalmeedia platvormid lubanud nüüd senisest paremini teha.“
Grosstahl rääkis ka, et osade noormeeste hoiakud on võrdõiguslikkuse osas tegemas vähikäiku. Näiteks annab rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS ülevaate, kuidas kogeb elu Eesti ja Euroopa 8. klassi noor. 2022. aasta tulemused näitavad, et Eesti tüdrukute ja poiste vaated erinevad kohati väga oluliselt. Selgub, et kui Eesti tüdrukute hoiakud soolise võrdõiguslikkuse küsimustes on sarnased Põhjamaade noorte omadega, siis Eesti noormeeste vaated on lähedal Poola ja Rumeenia omadele. Meil leiab koguni 24% poistest, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale, sama näitaja tüdrukute kohta on vaid 4%. “Ilmselt tasub seega kodudes ja hariduses mõtiskleda, miks see nii on, ning küsida, kas saame midagi teha, et poiste eeskujud ei piirduks andrewtate'idega,” ütles Grossthal.

Sama ICCS-i uuring juhib tähelepanu veel Eesti puhul esinevale paradoksile. Kui teistes riikides on suuremate ühiskonnateadmistega noored sotsiaalmeedias võrdsuse teemal aktiivsed, siis Eestis kasutavad sotsiaalmeediat oma seisukohtade väljendamiseks hoopis vähesema ühiskonnateadmistega õpilased. “Seega võiksid ka naksakad ja haritud Viimsi noored olla aktiivsemad nii kodukoha kui ka inimõiguste teemal,” lausus ekspert.

Viimsi advokaadid abiks
Grosstahl tõi välja, et kohtus on õnnestunud paljusid märgilisi võite saada just Viimsis elavate suurepäraste vandeadvokaatide toel. “Näiteks vandeadvokaat Meris Velling seisis koos meiega edukalt selle eest, et puuetega inimeste isikliku abivajaduse hindamisel ja määramisel lähtutaks terviklikust lähenemisest,” ütles ta. “Puuetega inimesed ei ole hall mass, igaüks neist on inimene oma isikliku loo ja vajadustega.” 

Keskuse kohtukaasustest on enim tähelepanu pälvinud aga ilmselt Alari Kivisaare algatatud kohtuvaidlus tudeng Katrina Raiendi vastu. “Inimõiguste keskuse hinnangul oli kaebus Raiendi vastu ülekohtune ja taas koos vandeadvokaat Meris Vellinguga võtsime ette pika kohtutee, et kaitsta õigust teha petitsioone,” selgitas Grosstahl. “Teekond oli meeldejääv, sest seni olime me lahendanud nii-öelda tavaliste Eesti inimeste muresid ja aidanud neid olukordades, kus teisel pool oli riik või kohalik omavalitsus. Noore tudengi kaitsmine kuulsa ja meedias palju kontakte omava inimese vastu oli hoopis teistsugune kogemus.” 

Eksperdile jäi positiivsena meelde Eesti inimeste valmisolek ja lahkus annetada, et kohtutee saaks üldse toimuda. “Samuti oli põhjust rõõmustada kohtu kinnituse üle, et petitsioonide tegemine on väljendusvabaduse osa ja rassistlikke väljendusi võib avalikult hukka mõista,” selgitas ekspert.

Grossthal soovis rõhutada, et ta on ka ise viimsikas. “Elan siin pea kaks kümnendit, olen Viimsi fänn ja minu jaoks on ikka tegu koduga,” lausus ta.

KASTI

Sündmused noortele

Oliver Õunmaa
Viimsi Teataja toimetaja

Foto: Kaija Mägi