Jalgpallikogukond: „Halli rajamine Viimsisse leevendaks mitmete alade harrastajate treeningtingimusi.“
Küsisime Viimsi jalgpallikogukonna esindaja Erle Meresmaa käest, miks jalgpallihall neile oluline on ja milliseide muutusi see kaasa tooks.
Erle, aita meil esmalt mõista mastaape. Kui palju on täna Viimsis jalgpalliharrastajaid?
Erle Meresmaa: „Meie klubiga (Viimsi MRJK) on seotud 600 harrastajat, aga kui lisada siia veel omal käel treenijad ja harrastajad, võiks jalgpalliga seotud inimeste hulk Viimsis olla umbes 1000.“
See on päris muljetavaldav hulk inimesi. Kuidas täna sellise hulga harrastajate treenimiseks võimalusi on leitud?
Erle Meresmaa: „Täna olemegi olukorras, kus valikuid on kaks, aga neist kumbki pole hea. Esindusmeeskonnad tegid treeninguid Tallinnas Jalgpalliliidu hallis, aga seal on võimalik kasutada vaid aegasid, mis jäävad teistest üle ja neidki jagus vaid esindusmees ja – naiskonnale. Noored, kes moodustavad 80% meie klubis treenijatest, olid kas õues või saalides.
Lisaks logistilisele väljakutsele, tuleb Tallinnas treenimise kõrval arvestada sellega, et treeningud toimuvad ebamugavalt hilja. Teise variandina on võimalik treenida talvisel perioodil Viimsis olemasoleval staadionil või saalides. Ka nende puhul on meil probleemid.“
Milles see probleem siis täpsemalt ikkagi on?
Erle Meresmaa: „Esmalt on saalid Viimsis täiesti kinni broneeritud ja mingit ruumi muutusteks ei ole. Midagi ümber mängida või lisada pole võimalik. Saalis jalgpalli treenida on võimalik, aga see pole sobilik, sest kogu palli liikumise loogika on teine. Välitingimustes lisandub veel probleem sportlaste ohutusega. Oleme libeduse tõttu olnud tunnistajaks mitmetele luumurdudele ja see „jääl uisutamine“ tegelikult tõrjub osasid noori ka trennidest eemale. Kui sul on kaalukausil jäätunud kunstmurul treening või hoopis jõusaali minek, eelistatakse tihtilugu teist varianti. Libedaga on treeningul põhifookus püsti seismisel, mitte sellel, et harjutada suunamuutusi, kiireid stopanguid või kiirendusi, mis on just jalgpalli üheks oluliseks osaks. Muidugi on jalgpall rohkemate vigastustega ala, aga pidev rasketes tingimustes mängimine muudab nii noored kui ka vanemad harrastajad vigastustele vastuvõtlikumaks.“
Mis tundeid jalgpallihalli rajamise vastaste kohtusse pöördumine teie kogukonnas tekitas?
Erle Meresmaa: „See on äärmiselt kurb, et kaalukausil on ühel pool õilis algatus ja rahvatervis ning teisel juriidiline küsimus sellest, kuidas olukorda tõlgendada. Seda eriti veel arvestades vananevat elanikkonda ja seda, kuivõrd oluline on liikumine tervelt elatud aastate pikendamise kontekstis. Just sisulises osas ju tegelikult vaidlust ei ole ja usun, et kõik vähegi mõistvad viimsilased saavad aru, et selle rajamisest on kogukonnal tervikuna ainult võita. Rohkem noori ja vanemaid viimsilasi saab treenida paremates tingimustes, rahva tervis paraneb ja see peaks meile oluline olema.“
Aga räägime korra lahti, mis see võit siis jalgpallikogukonna hinnangul päriselt ikkagi oleks?
Erle Meresmaa: „Esmalt ei saada aru sellest, et jalgpallihall ei leevenda vaid jalgpalliharrastajate olukorda Viimsis, vaid ka paljude teiste alade harrastajate oma. Näiteks on Viimsis väga heal tasemel käsipalli ja võrkpalli harrastajad, kellel avaneks jalgpalli arvelt vabanenud aegadel oluliselt suurem võimalus treeninguteks senistes ruumides ja ka nende alade harrastajate hulk saaks kasvada. Täna on selles osas lagi ees.
Samas annaks hall võimaluse ka kergejõustiklastele, mis on veidi sellest projektist natuke kõrvale jäänud, aga oluline osa. Ka nemad saaksid aastaringselt siis teha koduseinte vahel trenne ja võib olla järgmine tippkergejõustiklane sirgub just siit samast Viimsist.
Kaugem ja suurem osa puudutab juba mainitud meie kõigi tervist ning heaolu. Kahtlemata on atraktiivsed ja head treeningvõimalused need, mis noori ja vanu spordi juurde toovad ning seal ka hoiavad. Meil on seda arengut hädasti vaja, sest kui meie klubi teeb juba täna häid tulemusi, on selgelt näha, et me saaksime veelgi paremini mängida. Aga siin ongi treeningvõimalustes vaja suuremat läbimurret.
Õppides Tallinna ülikoolis kogukonnatööd ja seda teemat uurides, märkan, kuidas vananevas ühiskonnas joonistub igapäevaselt välja see, kui oluline on liikumine üleüldse, aga just see kui oluliseks muutub see vanemas eas. Näen oma lõputööd kirjutades, et vanemaealised põrkuvad treeningute alustamisel kõige enam sellega, et neil puuduvad võimalused treeninguteks. Nad ei taha minna noortega koos võimlasse. Nad tahaksid olla omasugustega.
Halli rajamisega aitaksime kaasa ka eakate treeningu võimaluste parandamisele. Ükskõik siis kas nad tulevad ja hakkavad kasutama kunstmuru või liiguvad oma treeningutega hoopis meist vabaks jäänud aegadele. Liikumisvõimaluste parendamine tagab meile tervemad vanemaealised ja sellega peame tegelema juba praegu.“
See on väga oluline teema laiendus, et küsimus ja lahendus ei saabuks vaid jalgpallile ega noortele. Mida jalgpallikogukond praegu selles kontekstis soovib või millist lahendust näeb?
Erle Meresmaa: „Kui me soovime pakkuda Viimsi noortele sportimiseks võimalusi, siis peavad need trennid olema meil siin kohapeal. See pole normaalne, et laps saab trennist vabaks kell 10 või 11 õhtul. Sama puudutab ka eakaid. Ka nemad vajavad häid kohapealseid treeningvõimalusi.
Selles mõttes ei ole paremat lahendust, kui see, et siinsesse infrastruktuuri tuleb teha investeering ja jalgpallihall selles valguses on meile hädavajalik. See on meie noorte ja nende vanemate ühine ootus, et see olukord leiaks lahenduse ning hall lõpuks ikkagi saaks valmis.“
Küsis Heiko Leesment
Viimsi vallavalitsuse avalike suhete osakond