Järgmisest õppeaastast on Viimsi koolis uus päevakava

Viimsi koolis algavad järgmisest õppeaastast ehk 1. septembrist 2025 tunnid kell 9 ning nende pikkus saab olema 80 minutit. 

2024. aasta kevadel saatis Vabariigi Valitsus välja pressiteate, millega teavitas, et valminud on uus rahvatervishoiu seaduse eelnõu. Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul astutakse sellega ka samm koolipäeva alguse hilisemaks nihutamise suunas. 2024. aasta kevadel läbi viidud lapsevanemate rahulolu-uuringus eelistas 2/3 Viimsi kooli lapsevanematest koolipäeva hilisemat algust. Koolina näeme samuti muutuse vajadust, kuid selliselt, et koolipäeva lõpp ei nihkus lihtsalt tunni võrra hilisemaks ja õpilastel oleks keeruline osaleda huvihariduses, vaid ümber tuleb mõtestada senine ajakasutus koolipäeva jooksul. Uuringute kohaselt mõjub koolitundide hilisem algusaeg unepuudusega võitlemisele positiivselt ning õpilaste uneaeg nädala sees pikeneb. Ebapiisav uni on seotud mitmete füüsilise ja vaimse tervise probleemidega, samuti halvemate õpitulemustega.

Hiljem alustades saab samal ajal lõpetada?

Viimsi kooli arendusmeeskond on tegelenud süvitsi probleemiga, kuidas vähendada õpilaste kurnatust ning toetada õpilaste autonoomset motivatsiooni, mis on eduka õppimise võtmeteguriks. Autonoomse motivatsiooni tekkimiseks on vaja toetada õpilaste psühholoogilisi baasvajadusi, see tähendab, et õpetaja peab ainetundides neile teadlikkult tähelepanu pöörama. Paraku on aga 45-minutilises ainetunnis ajalised võimalused piiratud. 

Kahte probleemi lahendades jõudsimegi tulemuseni, mis ühelt poolt toetab õpilase unevajadust hilisema koolipäeva alguse näol ning teiselt poolt annab õpetajale võimaluse toetada teadlikult õppeprotsessi kavandades õppija psühholoogilisi baasvajadusi (autonoomust, seotust ja kompetentsust). Kui hetkel on nt III kooliastme õpilasel koolipäeva jooksul 6–7 erinevat ainetundi, siis uue päevakava järgi oleks neid nt 3. Õpilasel ja õpetajal on oluliselt vähem ümberlülitusi koolipäeva jooksul, mis loob paremad tingimused koostöiseks sügavamaks õppimiseks ja võimaldab senisest enam arvestada õpilaste individuaalsete eripäradega. Samuti toetab muutus koduste tööde mahu vähenemist ja kergemat koolikotti.  

Kogemused teistest koolidest

Päevakava muutuse ettevalmistamisega alustasime aasta tagasi, kui oli selge, et peame õpilasele sobiva õpikeskkonna loomiseks muutma senist päevakava. Soovisime, et see looks turvalise keskkonna ennastjuhtivaks õppijaks kujunemisel motivatsiooni tõusu kaudu. Nii Euroopas kui ka Eestis on mitmeid koole, kus ainetunnid on tavapärase 45 minuti asemel pikemad (75–85 minutit). Sellisteks koolideks on näiteks Tartu Erakool, Jüri kool, Tartu Forseliuse kool, Tallinna Pelgulinna gümnaasium, Kuristiku gümnaasium, Tartu Kivilinna kool, Tartu Karlova kool jt. 

2023. aasta kevadel Tallinna ülikooli arenguprogrammiga liitudes sai Viimsi kooli üheks mentoriks Pelgulinna gümnaasiumi õppejuht Tiina Tiit ning üheks osalevaks kooliks on ka Kuristiku gümnaasium. See on andnud meile võimalusi saada kogemusi nii värskelt muutuse läbi teinud koolilt kui ka juba aastaid pikemat ainetundi rakendanud koolilt. Selle aasta sügisel külastas arendusmeeskond Tartus Forseliuse kooli ja Kivilinna kooli, kust saime samuti väärtuslikku sisendit ettevalmistusteks ning samas ka kinnitust, et oleme muutuse planeerimisega õigel teel. Koolide uuringute tulemused on näidanud, et pikematele tundidele üleminekuga on rahul nii õpetajad kui ka õpilased.

28. novembril külastasid Viimsi kooli õpetajad pikemaid ainetunde nii Tallinnas kui ka Tartus ning võimalus oli ka pikemaid ainetunde andvate õpetajatega kogemusi jagada. Algklassides V-Tech ainetunde andev Liis Tull ütles, et sattus Pelgulinna gümnaasiumi 1. klassi tunnis justkui teise maailma. „75-minutiline tund oli õpetajal põhjalikult läbi mõeldud,“ ütles Liis. „Matemaatika ja loodusõpetus põimusid liikumispausiga, kus lauldi ja tantsiti kuud ja aastaajad meelde. Selline lähenemine muutis õppimise mänguliseks ja tõhusaks. Kui küsisin lastelt, kuidas neile pikem tund meeldib, vastasid nad säravate naeratustega. Minu kogemus näitas, et lapsed suudavad pikemalt keskenduda, kui õpetaja kasutab loovaid ja aktiivseid õppemeetodeid. See võib olla võluvits teadmiste vahendamiseks. Külastus andis kindlustunde, et pika tunni läbiviimine on igati võimalik.“ 

Lapsevanemate roll uues päevakavas

Lapsevanemate peamised mured on olnud laste hakkamasaamine pikas tunnis ning võimalikud transpordimured. Pikem ainetund ei tähenda, et õpilane peaks edaspidi 80 minutit paigal istuma. Õpetaja peab tunnid planeerima teisiti ning need muutuvad praegusest vaheldusrikkamaks. Transpordi osas on kinnitatud, et bussiliine muudetakse vastavalt vajadustele ning õpilastel on võimalik turvaliselt kooli jõuda lisaks bussidele ka rataste ja tõukeratastega. Siinkohal on toetav roll kindlasti lapsevanemal, kes peaks last õpetama iseseisvalt kooli tulema ning usaldama, et ka juba 1. klassi laps saab iseseisvalt hakkama. Viimsi kooli hoolekogu esinaise Kristi Õnge sõnul kinnitab päevakava muutmise plaan, et kool hoolib oma õpilastest ja nende heaolust. „Üks oluline eesmärk on vähendada laste kurnatust ja tuua tagasi õpirõõm, mis on tihti kadunud kooliväsimuse tõttu,“ ütles ta. „On väga positiivne, et kool võtab kasutusele teaduspõhiseid ja tänapäevaseid lahendusi, mille keskmes on õpilane ja tema vaimne tervis. Pikemad ainetunnid pakuvad rohkem võimalusi loovateks tegevusteks, grupitöödeks ja individuaalseks arenguks, mis aitavad õppimise protsessis säilitada mängulisust ja uudishimu. Kokkuvõttes loob see tasakaalu, mis mitte ainult ei toeta õpilaste vaimset ja füüsilist heaolu, vaid tagab ka tingimused, kus õppimine on taas nauditav ja tõhus.“ 

Järgmised sammud enne 1. septembrit

Uue päevakava edukal rakendumisel on võtmeisikud meie õpetajad – nemad on muutuse elluviijad klassiruumis ning õpilaste toetajad uues olukorras. Edukat rakendumist toetavad juba eelmisel õppeaastal käivitatud ülekoolilised õpiringid, mille eesmärk oli just teadlikkuse kasv õpilase psühholoogilistest baasvajadustest. Sellel aastal toetavad õpiringid õpetajat muutusega kohanemisel ning pakuvad tuge nendes aspektides, milles on ebakindlus kõige suurem. Lisaks toimuvad veel ainevaldkondade põhised kohtumised õpetajatega ning kevadel infokoosolek lapsevanematele, et vastata kõikidele küsimustele, mis seoses muutusega veel õhus võivad olla. 

Viimsi gümnaasiumi direktor Karmen Paul tunneb siirast heameelt nii kolleegi kui ka lapsevanemana, et Viimsi kool on võtnud suuna hilisemate tundide algusele ja koolipäeva ümbermõtestamisele. On tehtud piisavalt teaduslikke uuringuid, mis kinnitavad, et koolipäeva hilisemal algusel on soodne mõju õpilaste keskendumisvõimele. Koolipäev täis sagedast ümberlülitumist ühelt ainelt teisele pigem halvendab seda. Ka Viimsi gümnaasiumis on tunnid pikemad ja õppepäeva mahub viis tundi. Nii on jaksu rohkem, fookust hoida lihtsam, koduseid töid järgmiseks päevaks vähem ja koolikott kergem. Meil on üle Eesti kogunenud häid kogemusi, kuidas muuta ka pikk ainetund õppija jaoks mitmekesiseks. „Soovin jõudu koolipäeva ümberdisainimisel ja rahulikku meelt kõikidele vanematele muutuse toetamisel!“ sõnas Paul.

Peeter Sipelgas
Viimsi kooli direktor

Foto: erakogu