“Juku suusakool” õpetab nii lapsi kui ka lapsevanemaid

Eesti Suusaliidu egiidi all välja antud illustreeritud raamatu „Juku suusakool“ sünni taga on Viimsi püsielanik suusaprofessor Kaarel Zilmer, kes on suusaõpetaja juba 1964. aastast ning Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse teenekas lektor.

Teine, just raamatu kolmanda trükiga seotud autor on Viimsi riigigümnaasiumi õpetaja ja suusatreener Ave Ojasoon. Olgu siinkohal ette öeldud, et esmavalgust nägi raamat juba 1994. aastal ning 2006. aastal, pärast Eestile edukat taliolümpiat, täiendati raamatut meie sportlaste edulugudega ning anti välja teistkordselt. Kolmas “Juku suusakooliga” seotud suusatreener Vahur Teppan on pärit Tartust. 

“Juku suusakool” kolmas trükk nüüd ka interaktiivne

“Laste algõpe on A ja O ning oskus on kingitus. Kingime siis lastele selle oskuse,” ütleb Kaarel Zilmer sissejuhatuseks. Taaskohtumine teeneka professoriga leiab aset hubases Viimsi raamatukogus alanud aasta alguses, mil maha on sadanud paks lumevaip ning selle taustal on hea rääkida suusatamisest. “Eelmisel aastal sai raamatu esmatrükist juba 30 aastat ning kolmanda trüki idee tekkiski seoses juubeliga. Et käia ajaga kaasas, lisasime suusaõpikusse erinevaid QR-koode, mis tutvustavad tehnikanäiteid, aga ka erinevaid võimalusi nii suusatamiseks kui ka muude talialadega tegelemiseks,” tutvustab Kaarel Zilmer.

Kaarel Zilmeril on raamat kaasas ning seda avades tekkis déjà vu tunne seoses kõigile tuntud “Onu Raivo jutupliiatsiga”. Iga peatüki juures on kaasahaaravad ja lõbusad vaba käega joonistatud pildid, mille taga on meie hulgast mõned aastad tagasi lahkunud kunstnik Ülle Meister, kelle kohta raamatu autoril jätkub ainult kiidusõnu. “Ülle näol oli tegu tõelise meistriga. Ta haaras mu mõtteid ja ideid lennult. Vahel tõin talle mõne foto näitena kaasa, aga ta luges mu mõtteid, pakkus ise ideid välja ning alati üllatas. Mina ei palunud tal mõne peatüki juurde joonistada jänest põõsa taha või lindu oksale, aga ta alati üllatas. Tema särav anne tegi raamatu sõna otseses mõttes elavaks ja haaras veel rohkem kaasa,” räägib suusaõpetaja vaimustunult. 

Nagu juba mainitud on raamatu kolmas trükk tõeliselt kaasaegne ning ajaga kaasas käies interaktiivne. Algaastate raamatuversioonile lisati juurde erinevaid linke, soovitusi, fakte ja teadmisi. QR-koodide rakendamine avab uues raamatus lisaks trükimaterjalile rohkesti tekste ja videoid, kust võib huvi tekkides jõuda mistahes suusamaailmas toimuva sündmuse juurde. Lisamaterjalides on ära toodud ka kõik meie noortesarjad ja minimaratonid, aga edasi antud ka laste suusaõppe kogemusi. “Seega peaks just praeguste noorte treenerite Ave Ojasoone ja Vahur Teppani arvates raamatu selline interaktiivne osa praegusi noori igati kõnetama ja samas laskma neil tutvuda ka endiste suusategemistega. Selleks on ära toodud ka 103- aastase Eesti suusaspordi eredamad ajaloolised verstapostid, et oleks näha, kuidas selle spordiala arengulugu on siis käinud,” ütleb Kaarel Zilmer.

Talve piibel

Olgu siinkohal öeldud, et raamat ei räägi vaid murdmaasuusatamisest. “Juku suusakool” õpetab ka mäest alla tulema, hüpekatel toimetama, üle lumevallide ja läbi kraavide sõitma. Peatükke on veel lumest, ilmast, kukkumisest, püstisaamisest, pidurdamisest, libisemisest ja pööramistest, aga ka talvisest rahvakalendrist ja suuskadel mängimisest. Terve lehekülje jagu on ka nuputamist. 

QR-koodide alt leiab näiteks infot kunstlume tootmise, suusaradade ehituse ja valmistamise, talvise riietumise, suusavarustuse, suuskade määrimise, erinevate suusatehnikate, aga ka meie terviseradade kohta. Tasakaalu ja uisutehnika peatüki all olev QR-kood tutvustab aga eestlase Jaan Roose tegemisi, kes on teadupärast kolmekordne tasakaaluliini maailmameister.

Raamatu kolmanda trüki üks autoritest, õpetaja ja suusatreener Ave Ojasoon peab oma tundides samuti oluliseks vaheldust. “Minu mõte ja eesmärk on süstida lastesse koolis armastust liikumise vastu ja teha seda võimalikult atraktiivsel moel. Talvisel ajal käia ka uisutamas ning kui ilmad lubavad, siis minna suusatama, sest Viimsis veel kunstlund ei toodeta. Suusatrennides tegeletakse muidugi suusatamisega ning tore on näha, et armastus suusatamise vastu pole kuhugi kadunud,” ütleb Ave Ojasoon.

Kes on Juku?

Suusaõpetaja Kaarel Zilmer räägib, et Eesti lastele suusaraamatu loomise idee tekkis kuskil 1989. aasta paiku, kui tekkisid esimesed kontaktid Soomega ja sai nähtud, millised laste suusamaterjalid seal olid. Tema sõnul sai võetud eesmärgiks teha kena ja kvaliteetsel paberil A4 suuruses  trükis ja meie põhjanaabritest mitte kehvem laste suusaraamat, mis oleks samas võimalikult eestikeskne ja tugineks meie suusatraditsioonidele. “Kui esimene raamat trükist tuli, ütlesid mitmed minu soomlastest kolleegid, et nii head raamatut pole isegi neil, mis annaks edasi võimalikult laiapõhjalist suusatamise ja talviste tegevustega seotud õpet ja infot,” ütleb suusaprofessor uhkusega.

Idee nimetada see raamat just Juku nimega sai leitud tuntud aabitsakunstniku Ülle Meistri ühest lasteraamatust, kust torkas silma üks mäenukil suuskadel seisev õhetavate põskedega poisipõnn, kes oli kohe-kohe sealt alla kimamas. Juku aga on ju olnud üks tuntumaid persoone Eesti lastega seotud lugudes, nii saigi raamatu peategelasele pandud see nimi.

Kaarel Zilmer jätkab: ” See raamat pidi kandma suusaõpetuslikku rolli, aga sinna sai lisatud ka loodusega seotud infot, talviseid rahvakalendri tähtpäevi, nuputamist ning ka ristsõna. Raamatu avavad leheküljed lumisest vaikusest, mille alustuseks on kena luuletus tuntud lastekirjanikult Olivia Saarelt. Enamuse lehekülgede lõppu sai otsitud juurde ka teemaga sobiv vanasõna ja neid ikka võimalikest erinevatest Eesti piirkondadest. Raamat pidi kõnetama eelkõige lapsi, aga ka nende vanemaid, olles abiks lasteaedades ja koolides, andes võimaluse selle abil õppida suusatamist, aga nautida ka mõnusat lugemist ning soovi korral Juku tegemiste põhjal ka lausa joonistada ja jutustada.”

Raamatu esimene trükk ilmus 1994. aastal ja et 2006. aastal oli Eesti suusasport täis tippsaavutusi, siis sai uuendatud trüki puhul lisatud sinna lood meie tippsuusatajatest, rõhuasetusega nende igaühega seotud omapärale. Raamatu kolmas trükk ilmus mullu, 2024. aastal. 

Laste MINI ESTOLOPPETID

Aga tuleme tagasi eestlaste jaoks kõige traditsioonilisema suuskadel harrastatava ala ehk murdmaasuusatamise juurde. Kus meie järelkasv saab siis täna oma suusaoskusi proovile panna? Nii Kaarel Zilmer, Ave Ojasoon kui ka Tartus tegutsev Vahur Teppan annavad head nõu. 

Läheme korraks tagasi sada aastat tagasi. Sõna loppet tähendab rootsi keeles sõitu ja kui 1922. aastal toimus Rootsis esimene 90 km pikkune suusasõit Sälenist Morasse, siis sai see kunagise Rootsi kuninga Vasa poolt 1521 tehtud ajaloolise suusaretke järgi nimeks Vasaloppet. 1978. aastal tekkis ülemaailmne pikamaasuusatamise sari, mille nimeks sai Worldloppet.

Worldloppeti eeskujul hakati Eestis arutama, et miks mitte ka Eestis luua ühine sari. Praeguseks ühendabki see 6 suusamaratoni: Tartu, Tallinna, Alutaguse, Viru, Neeruti ja Haanja maratone ning poolmaratone. Laste jaoks on kõige olulisem, et igal suusasõidul on nüüd kavas ka lastesõidud, mille nimeks sai MINI Estoloppet, kuhu võib iga laps sõitma minna. Estoloppeti sari ongi koguperesari, kus igaüks leiab enda jaoks sobiva distantsi. Lisainfot selle kohta leiab veebilehelt www.estoloppet.ee.

Raamatut “Juku suusakool” saab soetada Viimsi Apollo raamatupoest või läbi Eesti Suusaliidu.

Kaarel Zilmer annab head nõu SIIN.

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor

Foto: Karl Zilmer (Suusaliidu arhiiv)