Kergliikuritest ja nende kasutamisest tänavaruumis

Aastatega on üha populaarsemaks muutunud erinevad elektritõukerattad ning mootoriga sõidukid, mis ei ole kergliikurid ega jalgrattad vaid liigituvad mopeediks või isegi mootorrattaks. Erinevate motoriseeritud kergliikumisvahendite sage esinemine on kaasa toonud õnnetuste ja liiklusreeglite rikkumise üha sagedama esinemise.

Igasugune mootoriga sõiduk ei ole kergliikur
Viimsi valla territooriumil on samuti muutunud kergliikuri mõistele mittevastavate sõidukite kasutamine väga populaarseks ning nendega sõidetakse avalikel kergliiklusteedel ja terviseradadel. Olgu siinkohal kohe selgitatud, et selline tegevus ei ole lubatud, sest mopeedi ja mootorrattaga kergliiklusteel ja terviserajal sõites ohustad teisi liiklejaid ning kahjustad teed (spordirada). Need reeglid on kehtestatud, et jalakäijatel (alates lapsest kuni eakani) oleksid loodud ohutud tingimused.

Millise elektritõukerattaga tohib liikluses osaleda?
Liikluses tohib kasutada kergliikurit, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori suurim võimsus on kuni 1 kW. Erandina on lubatud liikluses kasutada enne 1. jaanuari 2021 kasutusele võetud st ostetud elektritõukerattaid, mille mootori suurim võimsus on üle 1 kW, kuid suurim kiirus on kuni 25 km/h või on see piiratud kiirusele 25 km/h. Elektritõukerattaga, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h või mootori võimsus on üle 1 kW, on sõiduk, millega ei ole lubatud liigelda liikluses, sh kergliiklusteedel ja terviseradadel. 

Paraku eiratakse seadust ning selliste sõidukitega sõidetakse kergliiklusteel ja terviserajal, kus nende kiirused ulatuvad kuni 70 km/h või enamgi. Selline liikumiskiirus tekitab ohtu kergliiklusteel ja terviserajal liiklevatele kergliiklejatele, tervisesportlastele ning juhile endale, mis võib lõppeda õnnetuse ja tõsiste tagajärgedega. Lisaks kahjustatakse pidevalt Viimsi valla vara, nt rikutakse oluliselt terviseradade katendit. Näiteks toimub terviseradadel pidevalt kiirendamisi, pidurdamisi ning tehakse muid manöövreid, mis lühendab oluliselt terviseraja katendi eluiga. Kindlasti ei ole lubatud selliste sõidukitega sõita ka spordiväljakutel.

Kergliikuriga kergliiklusteel sõitmine
Kui sõiduk näeb välja nagu mootorratas, liigub nagu mootorratas ning maksab mootorratta hinda, siis tegemist tõenäoliselt ei ole jalgratta ega kergliikuriga. Sõidukit ostes uuri kindlasti sõiduki müüjalt, kas sellega ikka tohib avalikul teel liigelda.

Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad. Laste kergliikuriga liiklemise vanusepiirangud on seotud teede ja teeosadega, kus soovitakse sõita ning kas lapsel on kaasas täiskasvanud saatja.

• Alla 8-aastased lapsed (sh koos täiskasvanud saatjaga) ei tohi sõita sõiduteel. 
• 8–15-aastane noor, kellel pole jalgratturi juhiluba võib sõiduteel sõita ainult täiskasvanu järelevalve all, kui puuduvad ülal loetletud teed ja teeosad.
• 10–15-aastane jalgratturi juhiloaga noor võib sõiduteel sõita iseseisvalt, kui puuduvad ülal loetletud teed ja teeosad.

Kuna on saabumas september ning rõõm on tõdeda on Viimsi kergliiklusteed on aktiivses kasutuses ning koolides käiakse jalgratastega, kergliikuritega, tõukeratastega, ruladega jms liikumisviisidega, siis juhime tähelepanu lastevanematele, kelle kohustus on jälgida ning veenduda millega lapsed liikluses osalevad.

Lapsevanemal on vastutus oma laste ohutuse ees ja liikluskasvatuse teavituse tegemise eest. Keegi lapsevanematest ei soovi, et sõidukiga kokkupõrkel või kukkumisel saaks tema või kellegi teise laps, sugulane, lähedane või teised liiklusruumis viibivad isikud kannatada sõitja hoolimatuse eest. Seega palun Viimsi vallavalitsuse nimel, et vaatate üle kodus kasutatava tehnika, millega lapsed liiguvad avalikel teedel.

Kommenteerib Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka:
Kergliikuriga turvaliseks kohalejõudmiseks tasub meeles pidada, et kergliikur on mõeldud sõitma jalakäijatega samas keskkonnas ning seetõttu on kehtestatud piirangud võimsusele ja kiirusele. Sõiduteedega lõikumiskohtade ületamisel tuleb kiirust vähendada jalakäija liikumiskiirusele lähedaseks ning auto suhtes ei ole eesõigust, välja arvatud juhul, kui sõiduk pöörab teele, mida juht ületab või annab eesõiguse liikluskorraldusvahend. Kindlasti tasub enne elektrilise tõukeratta ostmist teha korralik eeltöö, sest aina sagedamini kõrvaldab politsei liiklusest sõidukeid, mis eeldavad juba mootorratta juhtimisõigust ning alles nädalavahetusel peatati kontrolliks elektriline tõukeratas, mille võimsus oli 4kw ja valmistajakiirus 80km/h. Kui kindel oled Sina oma lapse oskustes, kui annad sellise sõiduki kasutada 12-aastasele lapsele ja ta sõidab sellega avalikus liikluses? Igal piirangul ja reeglil on põhjus ja eesmärgiks on, et me jõuaks kõik õhtul turvaliselt koju.

Kiiver pähe ja turvalist liikluskeskkonda ning ilusat suve jätku.

• Kergliikur on istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur või monoratas. Kergliikuril tohib sõita ainult üksi (allikas: www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/1/kergliikur).
• Viimsi vallas on registreeritud kergliikuri osalusega liiklusõnnetusi perioodil 1.01.2020 - 31.07.2024 kokku 17, neist 8 õnnetust on toimunud käesoleva aasta esimese 7 kuu jooksul. Aastal 2020 registreeriti kergliikuri osalusega liiklusõnnetusi ainult 1 (PPA statistika seisuga 6.08.2024).

Taavi Valgmäe
ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja

Foto on lavastatud. Foto autor: Alar Mik