Keri tuletorn sai väärikaks sünnipäevaks uue kuue
1. augustil 300. sünnipäeva tähistava Keri tuletorni müür sai tähtsa sündmuse eel restaureeritud ja 29. mail toimus pidulik torni taasavamine.
29. mail toimus restaureeritud tuletorni pidulik avamiseks kogunes väikesele Keri saarele pidulik seltskond. Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul oli selle restaureerimine väga õige otsus. „Keri tuletorn on osa Eesti rikkalikust ajaloopärandist. Põhjalik ja hästi teostatud restaureerimine kindlustab selle püsimise järgmiste aastakümnete jooksul ning teatud olukordades võib sel olla ka praktiline väärtus,“ ütles vallavanem.
Tuletorni renoveerimine algas juba 2020. aastal
Viimased aastakümned keerukas seisus olnud torni renoveerimiseks eraldas riik Transpordiametile raha 2020. aastal. Restaureerimisprojekti koostas OÜ Zoroaster, tööde maksumuseks kujunes ligi 138 000 eurot. Tööd jagati kahte etappi. 2021. aastal jõuti esimese etapi ehitushankeni, mis nägi ette peamiselt müüri taastamisega seotud tööd.
Torni restaureerimise hanke võitis OÜ Aruna-Ehitus ja tööd alustasid nad 2022. aastal ehitusmaterjalide veoks vajaliku silla rajamisega ja seejärel siirduti torni ümber tellingute sõrestikku püstitama. Ehitustööde käigus eemaldati varisenud 1990ndatel varisenud müüriosa. Puhastati ja tugevdati müürijalamid, taastati varisenud sein ning kogu tuletorni kivikehand sai taastatud müüri. Puuduvad või purunenud kivid asendati uutega. Torni restaureerimistööd läksid kokku maksma ligi 1 390 000 eurot. Ehitustööde omanikujärelevalvet tegi AS Infragate Eesti ja tööde maksumus oli ligi 30 000 eurot.
Keri tuletorni tuli on merepinnast umbes 31 meetri kõrgusel. Tuletorn ise on 28 meetri kõrgune. Energiaallikaks on kaasajal päiksepatarei. Esimese tuletorni märgutuleks oli lõke, hiljem kasutati erinevatel aegadel õli, petrooli või küünlaid. 1907-1912 valgustati tuld kohaliku maagaasiga, hiljem atsetüleeniga. 1960-ndatest mindi üle elektrile.
Foto: Keri tuletorni varisenud sein 2021. aastal (Alar Mik)
Keri tuletorn aitas sõjalaevu Kroonlinna
Keri tuletorni eelkäija rajati juba 1723. aastal, mil see püstitati puitkonstruktsioonina Keri saarele. Ametlik käsk saabus Peterburist alles mais 1724 ning see nägi ette, et tuli tuleb Keri tuletornis süüdata alates 1. augustist ja hoida öösiti põlemas, kuni viimased sõjalaevad on Kroonlinna läinud. Seda daatumit loetakse Keri tuletorni sünnipäevaks.
Esimene puidust torn asendati 1759. aastal uue puidust torniga, kõrgusega 36 meetrit. Teine torn pidas vastu aastani 1800, mil torm selle ümber lükkas. Alles 1803. aastaks valmis kolmas tuletorn – sedapuhku 25 meetri kõrguse kivist alusega, mis on tänapäevani säilinud. Kivist aluse otsas asus toona puidust kaheksatahuline pealisehitus, milles põles tuli. Puitosa pehkis ja 1858. aastaks valmis Peterburis uus, terasest, torniosa, mis kivikoonusele paigaldati.
Praeguse kuju saigi Keri tuletorn 1858. aastal. Torn on oma arhitektuurilt laternaruumi ja kõrgel asetseva rõduga punane silindriline metalltorn kivist silindrilisel alusel, niinimetatud karahvinil.
1930ndate aastate lõpul fikseeriti tuletornis üksikuid pragusid, müür hakkas näitama lagunemise märke. Parandustöödeni jõuti alles 1960ndate lõpus, mil asuti betoneerima tuletorni kiviosa – torn sai ümber „betoonist särgi“. 1986. aastal raudbetoonist särk eemaldati, kuna seda peeti liialt nõrgaks, et hoida tuletorni välismüüri koos.
Foto: vaade restaureeritud tuletornile 2024 mais (Raul Ilisson)
Aastatel 1990-1996 varises suur osa põhjapoolsest välisest müürist kokku. 1996. aastal kindlustati varisenud torn edaspidiste varingute vastu terasvitstega. Nii jäi torn taaskord remonti ootama, mille protsess käivitus alles 2020. aastal.
Loe Keri tuletornist kultuurimälestiste registrist SIIN.
Alar Mik
abivallavanem