KESKKONNAOSAKONNA AASTA: Jäätmeseirest uuringuteni kaitsealal
Keskkonnaosakond on 2024. aastal aktiivselt tegelenud Viimsi valla kaitsealadega. Oktoobrist jõustus uus raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord, Prangli saar saab korraldatud prügiveo ja Viimsi koolid 30 neljaosalist sorteerimisjaama.
Need on vaid mõned Viimsi vallavalitsuse keskkonnaosakonna saavutused lõppeval aastal, millest siin kokkuvõttes juttu tuleb.
Väärtuslik info liikide kohta kaitsealadelt
Samblike ja taimestiku inventuurid ning kuivendussüsteemide hindamine andsid infot liikide ja ka ohtude kohta, tänu millele oskame erinevaid töid kaitsealal paremini planeerida ning sealseid väärtusi hoida ja tutvustada.
Suvel viidi ellu Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ettenähtud inventuure ja uuringuid, millest kahele saadi ka Keskkonnainvesteerinute Keskuselt rahaline tugi.
Samblike ja taimestiku inventuurid ning kuivendussüsteemide hindamine andsid meile infot nii liikide, väärtuslike koosluste kui ka ohtude kohta, tänu millele oskame erinevaid töid kaitsealal paremini planeerida ning sealseid väärtusi hoida ja tutvustada. Inventuuride käigus leiti kaitsealalt üks I kaitsekategooria samblaliik ja mitu III kaitsekategooria taime. Nende tööde tulemustest oleme varasemalt kirjutanud ka Viimsi Teatajas.
Sel aastal esmakordselt ilmus kohalikus ajalehes artiklisari, mis jutustas Viimsi loodusest väga erinevate tahkude alt – kaitsealused ja teised huvitavad liigid, putukad ja taimed, lendavad ja hüppavad loomad, elus ja eluta loodus, maa ja meri ning muudki. Tänu artiklitele saime kohalikelt elanikelt ka infokilde kaitsealuste liikide kohta ning oleme selle eest väga tänulikud.
2024. aastal jätkus töö kohalike kaitsealade piiride tähistamisega. Kui aasta esimeses pooles said Mäealuse, Leppneeme-Tammneeme ja Krillimäe maastikukaitsealad (MKA) endale piiritähised, siis nüüd tegeleme eelmisel aastal loodud kahe uue MKA (Viimsi keskosa ja Kelvingi) tähistamisega – märkide loodusesse paigaldamine jääb ilmselt tuleva aasta kevadesse.
Suve lõpus niitsime lahti ka mitmed sihid Krillimäe MKA-l ja Viimsi keskosa MKA-l, et inimestel oleks parem looduses liikuda. Looduses liikumise radade kasutamise võimaldamise ja parendamisega on plaanis ka uuel aastal edasi tegeleda. Eesmärk on radade võrgustikku laiendada, radasid niita ja ka tähistada.
Viimsi mõisa pargis alustasime sel aastal niitmist uue hoolduskava alusel – eesmärk on niitmiste puhul arvesse võtta erinevate liikide õitsemisaegu, aga ka laiemalt liigirikkusesse panustamist (veekogude kallaste osaline niitmata jätmine pikemal perioodil jmt), aga kahjuks tekkisid probleemid töövõtjaga ja seega toimus niitmisi harvemini, kui esialgu plaanitud. Siiski oli pargis liikudes näha, et näiteks kellukad said rahulikult õiteilu näidata ja karulauk jõudis kenasti ära õitseda enne, kui nende kasvukohtades niitma hakati. Järgmisel aastal on kavas alustada hoolduskava alusel ka teiste haljastustöödega.
Uus raieloa andmise kord kaitseb paremini puid
Uus raieloa kord täpsustab, mis eesmärgil ja millistel tingimustel tohib puid ja põõsaid raiuda, ning kehtestab selged meetodid asendusistutuse määramiseks.
Pärast pikka ja põhjalikku tööd jõustus oktoobrist uus raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord. Viimsi valla rahvaarv on kahekümne aastaga oluliselt kasvanud, sellest valdav enamus tiheasustusaladel. Raieid puudutav regulatsioon polnud aga sellega kaasas käinud ning nägime, et pikas perspektiivis vajab valla kõrghaljastus suuremat kaitset.
Uus raieloa kord täpsustab, mis eesmärgil ja millistel tingimustel tohib raiet teostada. Lisaks kehtestati selge metoodika asendusistutuse määramiseks. Täiendavalt on reguleeritud puude hoolduslõikus, kuna oskamatu lõikuse tõttu võib puu hukkuda. Suure uuendusena kehtestati raieloa korraga teadaolevalt esimesena Eesti omavalitsustest pesitsusrahu 1. aprillist 31. juulini, mille osas oleme saanud juba positiivset tagasisidet Eesti Ornitoloogiaühingult.
Kui varem oli asendusistutuse määramine pigem erandlik, siis nüüd on kahe kuuga määratud juba neli asendusistutust ning detsembris on mitu veel tulemas. Asendusistutuse kohustust on võimalik kompenseerida avalikul alal summas, mis kulub uue haljastuse istutamiseks ning kaheaastaseks hoolduseks. Ometi on selle suhteliselt kõrgema maksumuse tõttu asutud rohkem rajama haljastust raiutud puu kasvukohta, mis ongi tegelikult meie eesmärk. Arvestades Viimsi vallas toimuvat aktiivset arendustegevust, on asendusistutus aktuaalne ja tõhus töövahend, et tagada elurikka ja rohelise elukeskkonna säilimine. Lisaks annab see ka võimaluse juba detailplaneeringu ning hiljem ehitusprojekti algfaasis tähelepanu pöörata olemasoleva väärtusliku haljastuse säilitamise ja asendusistutuse teemadele.
Kokku on osakonnas käesoleval aastal menetletud üle 260 raieloa ja -teatise.
Vallavalitsust tuleb nüüd kompostrist teavitada
Viimsi jäätmejaam sai uued ja avaramad tööruumid, et parandada töötingimusi jäätmejaama töötajale ning muuta jäätmejaama külastamine mugavamaks ja sujuvamaks.
Kuigi hetkel kehtiv jäätmehoolduseeskiri jõustus 2023. aasta alguses, tuli sel aastal läbi viia väiksemaid korrektuure ja täiendusi, mis jõustuvad 1. jaanuarist 2025. Võttes arvesse nii enda kui ka teiste omavalitsuste kogemusi ja praktikaid, sai jäätmehoolduseeskirja lisatud nõue teavitada vallavalitsust kompostri olemasolust, kui see on asenduseks biolagunevate jäätmete veole. Sellisel juhul tuleb edastada vallavalitsusele foto kinnistul asuvast kompostrist. Oluline uuendus puudutab ka Prangli saart, mis liidetakse korraldatud jäätmeveo piirkonnaga, kuid seal kehtivad teatud erisused võrreldes mandriosa nõuetega. Prangli saare jäätmekorraldus lisatakse uude korraldatud jäätmeveo hankesse, mis viiakse läbi 2025. aasta I pooles.
Läbi sai viidud mitmeid jäätmetaristu korrastustöid. Viimsi jäätmejaam sai uued ja avaramad tööruumid, et parandada töötingimusi jäätmejaama töötajale ning muuta jäätmejaama külastamine mugavamaks ja sujuvamaks.
Kuna Prangli ja Naissaare jäätmemajad olid aja jooksul muutunud ebavajaliku kraami hoidlateks, sai nendes läbi viidud suuremad korrastustööd. Saartel toimusid ka ohtlike ja elektroonikajäätmete kogumisringid, lisaks viidi ära eterniiti, vanametalli ja ehitusjäätmeid. Naissaare jäätmemajja loodi täiendavad võimalused teatud liiki jäätmete hoiustamiseks.
Koolitused õpetasid noori ja lapsi uusi sorteerimisjaamu kasutama
Sorteerimisjaamad koolides võimaldavad liigiti koguda segaolmejäätmeid, pakendeid, paberit ja kartongi ning biojäätmeid.
Viimsi valla üldhariduskoolidesse paigaldati koostöös haridusosakonnaga ja KIK-i rahastuse abil 30 neljaosalist sorteerimisjaama. Need võimaldavad liigiti koguda segaolmejäätmeid, pakendeid, paberit ja kartongi ning biojäätmeid.
Tootjavastutusorganisatsioonid viisid koolides läbi õpilastele suunatud koolitusi, kus õpetati sorteerimisjaamade kasutamist ning tutvustati pakendijäätmete liigiti kogumise põhimõtteid. Haridustöötajatele korraldati õppereis Neular OÜ-sse, kus tutvustati kodumaist ettevõtet, kes kasutab enda töös kodumajapidamistes tekkivaid plastjäätmeid, valmistades 100% taaskasutatud materjalist profiile, mida saab kasutada näiteks terrasside, aedade ja seinte ehitamisel.
Prügi liigiti koguvate elanike hulk on suurenenud
Viimsi vallas viidi ka sel aastal läbi jäätmete liigiti kogumise seiret, et kaardistada elanike käitumisharjumusi ning jäätmehoolduseeskirja täitmist ja anda selle kohta personaalset tagasisidet.
Seire toimus perioodil juunist detsembrini ja selle käigus tehti neli kontrollringi. Juhusliku valimi alusel kontrolliti ligikaudu 1000 kinnistut. Kuigi eeskujulike vallaelanike hulk on eelmise aastaga võrreldes omajagu tõusnud, on murelapseks endiselt pakendijäätmed ja biolagunevad jäätmed, mis leiavad tihtipeale tee segaolmejäätmete hulka. Sellest hoolimata on aga käesoleval aastal lisandunud sadu uusi liitujaid biolagunevate jäätmete veoga ning palju on juurde tulnud ka kodukompostri kasutajaid. Kuna liigiti kogumise seirele eelnevad teavituskirjad kõigile veopiirkonna kinnistutele, millele lisandub järelteavitus valimisse sattujale, on projekt osutunud väga efektiivseks kommunikatsioonivahendiks kestlike praktikate, aga ka kehtivate reeglite tutvustamiseks ja meeldetuletamiseks.
Keskkonnaosakonnas domineerisid teemadena möödunud aastal jäätmekäitlus ning looduskaitse. Veel enne aastalõppu, detsembrikuu istungil, otsustas Viimsi vallavolikogu kahe uue maastikukaitseala loomise, mis tähendab, et 2022. aastal alguse saanud kaitsealade loomise menetlused on jõudnud finišisse ja Viimsi vald ning Eesti tervikuna on kahe kaitseala võrra rikkam. Viimsi keskosa MKA ja Kelvingi MKA on mõlemad väga olulised lülid meie rohevõrgustikust ning kaitsealade loomisega panustatakse rohevõrgustiku sidususse ja elupaikade killustumise takistamisse. See samm muudab Viimsi südame rohelisemaks ja rõõmustab loodushuvilisi.
Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja
Foto: Viimsi Teataja arhiiv