Kevadised koristustööd kodus ja aias

Kevad on majapidamises üks kõige tegusamaid aegu, mil tuleb aed korrastada ning valmistada ette uueks algavaks kasvuperioodiks – garaaž ning keldrid ootavad koristamist ja tuba suurpuhastust. See on õige aeg meelde tuletada paar põhilisemat asjal, mida nende toimetuste juures tuleks kindlasti silmas pidada.

Kevad on tihtilugu aeg, kus võetakse ette suurpuhastusi, mille käigus tahetakse vabaneda kõigest ebavajalikust enda ümber. Siinkohal on hea meeles pidada, et ebavajalik asi ei ole automaatselt prügi. Mida vähem kasutuskõlblikke asju lõpetavad oma elupäevad prügimäel, seda rohkemad leiavad endale teiselt ringilt uue kodu ning seda targemad on meie tarbimisvalikud. Seega tuleks ebavajalikud asjad vaadata üle sellise pilguga, kas need on terved, puhtad ja heas korras ning võiksid minna teisele ringile. Teisele ringile sobivaid esemeid saab müüa või tasuta ära anda näiteks sotsiaalmeediavõrgustikes pakkuvate müügiplatvormide kaudu (nt Marketplace, Yaga jms) või viia ise müüki mõnda kirbukasse või Uuskasutuskeskusesse. Siinkohal on hea teada, et Uuskasutuskeskusest saab enda mööbli ja tehnika uuele ringile andmiseks tellida tasuta kaubiku.  Selleks tuleb teha mööbli- või tehnikaesemest foto ning saata see koos oma kontaktandmetega (nimi, telefoninumber, aadress) aadressile kaubik@uuskasutus.ee. Selliselt kaob ära paljudele probleemiks olev suureesemete transpordimure. Samuti asub Viimsis Randvere tee 9 (Lavendel SPA ja Viimsi Marketi vahel) Uuskasutuskeskuse konteiner, mis on avatud L–P kell 11–16 ning kuhu saab samuti enda vanu ja korralikke asju viia. 

Kampaania tasuta suurjäätmete vastuvõtuks
Kui aga ese, millest soovite vabaneda, on katkine, määrdunud ning ei ole enam kasutuskõlbulik, siis tuleks see viia jäätmejaama. Tallinna linn korraldab kampaaniat, mille raames võetakse etteantud kuupäevadel Tallinna linnale kuuluvates jäätmejaamades elanikelt vastu tasuta suurjäätmeid. Kuna Viimsi vallal on Tallinnaga koostööleping, mis lubab Viimsi valla elanikel kasutada Pärnamäe jäätmejaama linnaelanikega samadel tingimustel, siis saavad ka Viimsi valla elanikud viia suurjäätmete kampaania toimumise ajal enda suurjäätmeid tasuta Pärnamäe jäätmejaama. Sellel aastal toimuvad kampaaniad 6.-12. mail, 12.-18. augustil ning 18.- 24. novembril. Kampaania raames võetakse ühelt elanikult jaamas korraga vastu kuni kolm kuupmeetrit suurjäätmeid – see tähendab, et need peavad mahtuma ühe auto haagisesse. Iga inimene saab jäätmeid tasuta ära anda ühe korra kampaaniaperioodil. Suurjäätmeteks loetakse nii mööblitükke ja nende osi (diivan, laud, riiul jne), vaipu, madratseid, kardinaid ja karniise, suuri lillepotte, riidepuid, peegleid, kasutuskõlbmatut spordivarustust ning jalgrattaid, katkisi suuski ja kelke, titekärusid ja jõulupuid. Isiku tõendamiseks peab kaasas olema ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei kehti juriidilistele isikutele, sh korteriühistutele. Kampaania raames tasuta tagastatavad suurjäätmed ei tohi sisalda ehitusjäätmeid (näiteks WC, kraanikauss, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid), ohtlikke jäätmeid (tühjad värvipurgid ja lahustipudelid), probleemseid tooteid (vanade sõidukite osad, rehvid), vanametalli, elektri- ja elektroonikaseadmeid (pesumasin, teler, külmkapp, pliit) jm jäätmeid, mille eest vastutab tootja.

Koristustööde käigus leitud ohtlikud- ja ehitusjäätmed tuleb viia jäätmejaama. Elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi (külmkapp, pliit, pesumasin, raadio, föön, lokitangid, kõrvaklapid, arvuti, printer, mobiiltelefon, patareidega mänguasjad, elektroonilised sigaretid) saab viia jäätmejaama või tagastada poodi uue seadme ostmisel.

Eesootavad aiatööd
Kevadel tuleb aiast eemaldada kõik talveperioodi jooksul sinna kogunenud kuivanud ja surnud taimede jäänused, lehed ja oksad. See aitab vältida kahjurite ja haiguste levikut ja annab aiale puhtama ilme. Kui maapind on piisavalt tahenenud, saab algust teha ka muru riisumisega. See õhustab murutaimede juurestikku ja soodustab võrsumist, tänu millele muutub muru tihedamaks. Riisumine pärsib ka kõdunenud taimejäänuste all pesitsevate haigustekitajate tegevust. 

Kui aias on esmane korrastus tehtud, siis on selle tegevuse käigus kindlasti tekkinud erinevat aiaprügi ja jäätmeid, mida kiputakse lõkkes põletama. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et selline tegevus on keelatud ning saastab loodust. Lõkkes võib põletada vaid puhast puitu, paberit ja oksi, mis ei tekita tossu ega teisi häiringuid naabruskonnale. Samuti ei tohi enda aiajäätmeid viia metsa alla või mõnele tühjana näivale võõrale kinnistule. Biolagunevaid aiajäätmeid on soovitatav enda kinnistul kompostida või purustada, kuid kui selleks ei ole soovi või võimalust, siis saab need viia kas jäätmejaama või tellida vastav äraveoteenus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ilt.

Alates 1. jaanuarist 2023. a on kõigil kinnistutel, kellel puudub enda kinnistul nõuetekohane kinnine komposter, kohustus omada biolagunevate jäätmete mahutit. Biolagunevate jäätmete mahutisse on lubatud panna mõistlikus koguses ka biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (nt lehti). Oksi biojäätmete mahutisse panna ei tohi.

Puulehed saab viia jäätmejaama
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS pakub aia- ja pargijäätmete (muru, puulehed, väiksemad oksad) kottide äravedu. Sellist teenust saab neilt tellida kuni 31.05.2024 hinnaga 3,30 eur/kott (hind sisaldab käibemaksu) aiajäätmed peavad olema pakitud kuni 150 liitrisesse kotti, mille kaal ei tohi ületada 10 kg. Antud teenust saab tellida e-posti teel info@tallinnavedu.ee või helistades telefoninumbritele 609 6410 ja 609 6530. Suurema koguse ja/või lahtiste suuremate okste puhul saab neilt küsida ka eraldi hinnapakkumist. Aia ja haljastusjäätmeid saab viia ka:
1. Pärnamäe jäätmejaama, Ristaia tee 8, Pirita (tasuta kogumahuga kuni 0,6 m3). Jäätmejaam on avatud argipäevadel 12–20 ja nädalavahetusel kell 10–18. 
2. Viimsi jäätmejaama, Vanapere põik 2, Pringi  (tasuta kogumahuga kuni 1 m3). Jäätmejaam on avatud E, N, R, L, P kell 10–18.

Kevade saabudes võetakse aias tavaliselt ette ka viljapuude lõikus (kui ei planeeri suvist lõikust), kasvuhoone korrastus, istutusalade korrastus ja rohimine/puhastamine. Ka multši värskendada on kevadel ideaalne, sest siis ei takista õitsevad taimed ja nende lehed teil igale poole ligi pääsemast.

Päikesekahjustuste vältimiseks tuleb taimed katta varjukanga või kuuseokstega. Kate tuleks peal hoida kuni maapinna täieliku sulamiseni. Peamine viis, kuidas saab kaitsta viljapuid kevadise päikese eest, on tüvede valgendamine. Viljapuid tuleb lubjata mitte vaid esteetilisel eesmärgil, vaid just valge värvus kaitseb puukoort mitme halva teguri eest. Tumedamad pinnad neelavad päikest väga hästi ning puukoor, mis on ka tumedat karva, soojeneb päikesega üpris kiiresti. Ka lumelt peegeldub päikesevalgust ning kõrvetav mõju puukoorele suureneb kahekordselt. Soojusega puukoor paisub ning taim ei saa mullast vett kätte, et koort jahutada. Valgendatud tüvi peegeldab tagasi päikesekiiri ning tüvi ei kuumene. Seega ka puukoor ei paisu.

Puude ja põõsaste hoolduslõikus
Viljapuud
Kevadise puude lõikuse eesmärgiks on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra. Hõredamas võras kasvavad oksad ning viljad paremini, samuti hõredamas võras levivad seenhaigused vähem.

Viljapuid lõigatakse tavaliselt varakevadel, kui õhutemperatuur on nullilähedane. Suurte külmadega ei soovitata lõigata ühtegi puud, sest see võib tekitada puule pöördumatuid kahjustusi. Viljapuudelt lõigatakse ära kuivanud, murdunud ja vigastatud, võra sisse kasvavad, täiesti püstised oksad, otse allapoole suunduvad ja ristuvad oksad. Lõikamisel väga tähelepanelikult vaadata seda, et ei jäetaks oksatüükaid. Kui viljapuu (õuna-, pirnipuu) on olnud kaua lõikamata siis vältida tugevat tagasilõikamist, arvestada tööd mitme aasta peale ning lõigata mitte rohkem kui 20-25% võramassist.

Ilupõõsad
Selleks et suurendada õitsemist, lehestiku lopsakust, saada juurde noori ja värvikaid võrseid ning lükata edasi vananemist, tuleb ilupõõsaid lõigata regulaarselt.
Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel.

Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Noorte, rikkalikult õitsvate võrsete kasvu soodustab just nende kevadine lõikus. Sellised põõsad on näiteks aroonia, jaapani enelad, puis- ja aedhortensiad, kibuvits, kikkapuud, kontpuud, leedrid, lodjap-põisenelad, pihlenelad, põõsasmaranad, sarapuud.

Suvine lõikus: kohe  peale õitsemist lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Sellised põõsad on: ebajasmiinid, ebaküdooniad, tara-, tuhkurenelad, forsüütiad, kuslapuud, lodjapuud, harilik lumimari, võnk-pärgenelad, veigelad, viirpuud.

Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid.

Puud
Kohe alguses enne suurte puude istutamist tuleks endale teadvustada istutatava liigi parameetreid. Kui suureks ja laiaks võib puu tulevikus kasvada, et vältida liigset lõikust, kui puu enam kinnistule ära ei mahu. Puu kõndistamised ja latvamised ei ole puu seisukohast jätkusuutlik majandamine ning see on pigem puu sandistamine. Puud ei sure enamasti kohe vale lõikuse tagajärjel, kuid pöördumatu kahju on puule tekitatud ja puu sureb aeglast surma.

Kui siiski on tegemist juba suure ja täiskasvanud puuga, on võimalik vähendada tema võra kõrgust ja laiust, kuid seda tuleb teha järk-järgult, jaotades planeeritud lõikused mitme aasta peale. Alati kehtib reegel, et mida vähem korraga, seda parem puule.

Kevadel ei tohiks kindlasti lõigata puid, millel on intensiivne mahlajooks nagu näiteks vahtrad, kased, hobukastanid, pähklipuud (Juglans).

Istutamine
Kevadel võib istutada kõiki konteinertaimi, samuti saab istutada kevaditi paljasjuurseid ning mullapalliga taimi. Taimede istutamisel jälgida, et maapind poleks enam külmunud ning istutusala on korralikult ettevalmistatud. Mida paremini on istutusala ette valmistatud, seda kiiremini taimed juurduvad, alustavad intensiivset kasvamist ja omandavad sordiomased tunnused. Istutusjärgne kastmine on vajalik ka pilves ilmaga, et taimede juured saaksid mulla osakestega paremini kontakti, samuti tuleb istutamisel kohe arvestada taimede suurustega milleni nad on võimelised kasvama. Tegelikult on palju kasulikum ja keskkonnasõbralikum istutada uusi puid hoopis sügise algul, kui suvekuumuse ja päikesega üles soojenenud pehme pinnas ja jahe õhk on taimede istutamiseks just ideaalne aeg . Eeliseid on sügisel istutamisel mitmeid- istikuid ei vaja nii palju lisakastmist ning taimedel on aega juurduda enne talve. Paljasjuurseid taimi (nt hekitaimi) võib istutada isegi kogu sügise jooksul kuni talve tulekuni. Nende puhul on kõige parem alustada istutamist isegi oktoobri keskel. Sel moel saab taim üles ehitada suure ja tugeva juurestiku, et järgmisel kevadel kasvada suuremaks ja lopsakaks maapealses osas.

Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist

Foto: erakogu