Kingi perele vägivallast vabad pühad

Peres toimuvast vägivallast tuleks kindlasti rääkida, kasvõi turvalisele lähedastele inimesele. Vägivallatsejate käitumist ohjab tihti just nende käitumise avalikuks tulemine.

Jõulud ja aastavahetus peaksid olema rõõmus aeg pere ja lähedastega. Ometi on see üks põhilisi aegu, mil politsei saab teateid lähisuhtevägivallast. Seepärast tasub sellest kurvast teemast pühade eel juttu teha.

Politsei on saanud viimasel viiel aastal Viimsi vallas keskmiselt 120–150 lähisuhtevägivalla teadet aastas. Sel aastal on registreeritud 135 teadet, millest kõrge riskiga teateid on 44. Juhtumeid on palju ja pooltes neis on osalised lapsed. Eelmise aasta puhul oli ehmatav, et 65% vägivallajuhtumitest toimus lastega peredes. Sel aastal on see arv pisut langenud – detsembri alguse seisuga on neid juhtumeid 56%, seda nii laste suhtes kui ka nende juuresolekul. Viimane tähendab, et lapsed näiteks nägid löömist või kägistamist pealt või olid teises toas ning kuulsid karjumist ja rüselust. 

Tavaliselt jääb Viimsis lastega vägivallajuhtumite arv aastas 50% lähedale. Kogu Eesti näitaja on tavaliselt madalam ja jääb 30–40% vahele, nii et teiste omavalitsuste seast jäävad Viimsi ja Rae vald lastega juhtumite poolest silma. Suuremat lastega lähisuhtevägivalla juhtumite arvu selgitab, et siin elab rohkem  lastega peresid. Kõigest hoolimata on Viimsi turvaline ja lapsesõbralik vald, kus pered tahavad lapsi kasvatada. Teine põhjus, mis selgitab suuremat lastega seotud juhtumite arvu, on teadlikkuse ja märkamise kasv. Viimsilastel jagub julgust sekkuda, sest lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi. Julgusel teada anda on siin oluline roll.

Reageeri vägivallale kohe

Kohene vägivaldse käitumise märkamine ja selle lubamatusele tähelepanu pööramine on ülioluline hoidmaks ära raskeid ja surmaga lõppevaid juhtumeid. Suur tänu kõigile lastega töötavatele inimestele! Teie varane tähelepanu märgata abivajajaid peresid ja eriti lapsi on aidanud ära hoida tõsiseid tagajärgi. Saame paremaks ja teeme head tööd edasi vägivallatu elustiili suunas.
Kui me ei reageeri õigel ajal, siis on tagajärjed väga rasked. Eestis registreeriti 2020–2024 (11.12.2024 seisuga) kokku 111 raskete tagajärgedega perevägivalla kuritegu. Elu on kaotanud 42 inimest. Viimsis registreeriti 2018–2024 kokku kolm raskete tagajärgedega perevägivalla kuritegu, raske tervisekahjustuse sai üks naine ja üks beebi. Elu kaotas üks naine. Samuti on kaotatud elu veel kaks last ja üks mees peredes, kus oli registreeritud lähisuhtevägivalda, kuid surmajuhtumid ei ole konkreetselt seotud lähisuhtevägivalla juhtumiga. Politsei ja lastekaitse on nendest peredest teada saanud naabrite, lasteaia ja koolide kaudu, kuid paraku sekkumised nende elu päästa ei õnnestunud.

Kutsu julgelt politsei

Kui tüli on majas ja oled olukorras, kus sinu suhtes käitutakse agressiivselt või näed-kuuled sellist olukorda pealt, siis tuleb esimesel võimalusel välja kutsuda politseipatrull lühinumbril 112. Sellist väljakutset enam tühistada ei saa. Kõned salvestatakse ja kõne vastuvõtja kuuleb taustal karjumist või rüselust. Patrull tuleb igal juhul ja kiiresti. Kohale jõudnud patrullpolitseinikud tõmbavad kõigepealt osapoolte emotsioonid maha, selgitavad välja, mis juhtus, ning püüavad välja selgitada osapoolte vajadused, et kuidas suudetakse rahumeelselt pärast konflikti edasi minna. Olukorrad on erinevad, ent igal juhul tuleb 112 helistada, kui agressiivne käitumine on läinud üle löömiseks, kedagi visatakse asjadega, tõmmatakse juustest, kägistatakse või ähvardatakse tapmisega. Rääkimata sellest, kui keegi on tüli käigus noa välja võtnud. 

Vahel juhtub, et vägivaldne käitumine on aset leidnud varem, kuid keegi peale osapoolte sellest ei tea. Samas on kannatanu hinges hirm ja peas segadus, et mida teha. Sellises olukorras on äärmiselt oluline kellelegi turvalisele täiskasvanud lähedasele toimunust teada anda. Jagatud mure on pool muret. Teinekord leitakse lahendusi juba pärast juhtunu väljarääkimist. Vägivallatsejate käitumist ohjab tihti just selle käitumise avalikuks tulemine. Teinekord aitabki see, kui ebakohasest käitumisest räägib vägivallatsejaga keegi teine. Kolmanda isiku tagasisidet, et selline käitumine ei ole lubatav, suunab mõnikord vägivallatsejat end ise ohjama. Kolmas isik võib olla nii pereliige, naaber, sõber, õpetaja, töökaaslane, patrullpolitseinik, ohvriabitöötaja, piirkonnapolitseinik kui ka lastekaitsetöötaja. Kui juba keegi kolmas teab, siis võime ära hoida raskeid juhtumeid.

Oht jätkub ka uues suhtes

Loomulikult on ka sellised olukordi, kus me ei saa muuta vägivallatseja käitumismustrit. Sellistes olukordades võivad aga kannatanud muuta oma reageeringut vägivaldsele käitumisele. Kui tahta ise terveks või ellu jääda ja eelkõige kaitsta lapsi, siis tuleb lihtsalt lahkuda. Tõsi, üksi on raske hakkama saada ja sageli ei ole ohvril lastega kuhugi minna. Sellistel juhtudel tuleb võtta ühendust ohvriabiga. Koos leitakse lahendus, kuidas turvaliselt eluga edasi minna.
Vägivallatsejad paraku sellise sisuga artikleid tõenäoliselt ei loe, piltlikult öeldes elavad nad teises maailmas. Seda tõendab ka politsei statistika – kui vägivallatseja on uues suhtes, siis pole ta eelmisest suhtest õppinud ja vägivald jätkub uue kaaslasega. Seega vägivallatseijaid muuta ei saa, küll aga saab muuta enda käitumist ja reageeringut.

Vägivald ajaga vaid süveneb

Öeldakse, et vaimne vägivald on palju valusam kui füüsiline. Kannatades vaimse vägivalla all, tuleb teada, et vaimne vägivald süveneb ja aastatega kasvab üle füüsiliseks (tõukamiseks, kriimustamiseks, asjade viskamiseks, kinnihoidmiseks ja kergeteks löömisteks). Ning aastatega muutub füüsiline vägivald raskete tagajärgedega vägivallaks. Reaalsuseks saabki, et löögi, tõukamise, kägistamise tagajärjel on ühel osapoolel püsiv raske tervisekahjustus või ta sureb. Ütleks, et see on õnnemäng, mis tavaliselt ei lõppe hästi. 

Vägivallavabad suhted on ideaal, mille poole püüelda. Eks paljud otsivad vastuseid, kuidas vähendada vägivalda. Näiteks ühe uuringu kohaselt on poisid oma käitumises rohkem agressiivsemad ja tüdrukutel on rohkem madalamat enesehinnangut. Kui me seda teadvustame, siis täiskasvanutena, vanematena saame poistel aidata vähendada ja korrigeerida agressiivset käitumist ning tüdrukutel aidata tõsta enesehinnangut. See on üks samm paremate suhete poole.
Samuti on ideaal ka koduse vägivallata pühad. Ehk õnnestub meil seekord tänu teadlikule kogukonnale vähemalt ohtu varem märgata ja hullemat ära hoida.

Maria Bulak
Viimsi piirkonnapolitseinik

Foto: Viimsi Teataja arhiiv