Küsitluses osalenud toetavad Tammede pargi laiendamist
Märtsikuus kogus vallavalitsus küsitlusega tagasisidet Tammede pargi edasise arengu osas ja sellele vastas pea pool tuhat inimest. Vallavalitsus tänab kõiki, kes oma tagasiside küsitlusele vastates andsid.
4. märtsist 31. märtsini viis Viimsi vallavalitus uuringutekeskkonnas Surveymonkey läbi küsitluse Tammede pargi laiendamise osas. Küsitlusele vastas kokku 467 inimest, kellest enamik olid Haabneeme elanikud (kõigist vastanutest 263 ehk 56,4%), keda see teema ka kõige otsesemalt puudutab. Aktiivselt osales elanikke ka muudest Viimsi valla piirkondadest (35,8% vastanutest), mis näitab, et Tammede park läheb korda paljudele viimsilastele ning isegi väljaspool Viimsit elavatele inimestele (7,7%).
Joonis 1. Ülevaade kõigist vastanutest.
Valdavalt olid vastajad Tammede pargi laiendamise suhtes positiivselt meelestatud. Ideed hõlmata parki ka naaberkinnistul olevad naaberkinnistud toetas kokku 71,4% vastanutest ehk 330 inimest. Paljud vastajad tõstsid esile alal paiknevate puude liitmisel pargiga tekkivat lisandväärtust. Näiteks üks vastanutest kirjutas nii: „See mets on seal suurte tammedega ja väga hästi pargiks kujundatav. Lastele oleks seal mängulusti ja alast võiks Ida-Lääne suunas läbi kulgeda jalgteed.“
Esile tõsteti ka soovi korrastatud rada pidi liikumisvõimaluste parandamiseks: „Väga sooviks, et Hundi teelt oleks parem ühendus koolide piirkonnaga ja praegune võsa kaoks ning oleks võimalik seda ala mõistlikult kasutada.“
Ettepaneku suhtes kriitilisemad tõstsid peamiselt esile mure kohaliku floora ja fauna säilimise pärast: „Toetan mõtet jätta antud metsaala looduslikuks. Elan samas piirkonnas, seal võib tihti näha kitsi, rebaseid. Tegemist on liigirikka alaga. Ei toeta mõtet, et järjest rohkem alasid saab ülekorraldatud. Antud ala pargiks muutmine vähendab Viimsi looduslikku liigirikkust, tõstab valgus- ja mürakoormust ning suurendab valla halduskoormust.“
Joonis 2. Toetus Tammede pargi laiendamisele kõrval oleva puistu alaga.
Küsimusele: „kas toetate ettepanekut laiendada Tammede parki selliselt, et maaomanikud saavad 9 elamukrunti ja võõrandavad kokkuleppeliselt vallale avalikuks kasutamiseks 4,33 hektarit metsamaad?“, jagunesid vastused võrdsemalt.
Seda ettepanekut toetas 255 inimest ehk 54,1% kõigist vastanutest. Ettepaneku vastu oli 212 inimest ehk 45,9% vastanutest. Ka avatud küsimusele kirjalikult vastanute seas esitati nii ettepaneku suhtes pooldavaid kui ka vastanduvaid seisukohti.
Ühelt poolt kirjutati: „Nagu kaardilt näha, saaks selle projekti realiseerumisel Viimsi vald endale tõesti Tammede pargi, sest hetkel kaardilt vaadatuna on tegemist pigem haljasmaaga, kus looduslik kõrghaljastuse osakaal on väga väike. Kruntide moodustamine sobituks kenasti juba olemasoleva elamualaga.“
Teisalt olid paljud vastanud just eriti selgelt uute eramute kerkimise vastu: „Seal metsas käivad kitsekesed. Ja iga päev jalutavad siin suure haljaku peal. Kindlasti ei soovi, et sinna majad tuleksid“. Teine ettepaneku vastu hääletanu kirjutas nii: „Palun jätke kogu metsaala nii nagu ta on. Kui on soov rajada park metsa kõrvale - väga hea. Aga kui selleks on vaja maju ehitada või puud maha võtta siis ei ole nõus ja las jääb kõik nii nagu praegu on.“
Joonis 3. Toetus Tammede pargi laiendusele nii, et naaberkinnistute omanikele võimaldatakse 9 elamukrunti vastutasuks metsamaa vallale võõrandamise eest.
Lisaks erinevatele hoiakute täpsustamisele laekus vastanutelt veel ka tehnilisi ettepanekuid kohalikele oludele paremini vastavate lahenduste osas. Näiteks üks vastanu rõhutas liikluskorralduslikke eripärasid: „Juhul, kui arendus siiski lubatakse, võiks ligipääs kinnistutele toimuda Hundi teelt, mitte kitsastelt ja ilma kõnniteedeta siseteedelt“. „Majad pargi servas madala aiakesega. Lehtpuu teelt jalgtee parki. Hundi teelt jalgtee gümnaasiumini“ ja ka „Elamutele võiks aedasid mitte kavandada ja elamumaad võiksid olla minimaalse suurusega (et palju ala pargile jätta)“.
Samuti tunnustati vallavalitsust paaril korral küsitluse korraldamise eest: „Palun esitage enam sellekohaseid küsimusi kogukonnale“. Siinkohal on oluline märkida, et sellised vabatahtlikud küsitlused ei ole läbi viidud juhuvalimiga ega ole seetõttu kogu elanikkonnale üldistatavad. Samuti ei võimalda Eesti õigusruum pidada neid kuidagi siduvaks ja need annavad vallavalitsusele üldise arusaama elanike hoiakutest ja soovidest. Seetõttu on vallavalitsusel ka tulevikus kavas jätkata küsitluste abil kogukonna huvide kraadimist.
Täname kõiki, kes küsitlusel osalesid ja oma tagasiside andsid.
Ivar Hendla
arendusosakonna juhataja