Miiduranna pürib Eesti aasta külaks

Miiduranna küla kandideerib aasta küla konkursil. 6. juunil tuli Miiduranda konkursi hindamiskomisjon eesotsas riigikogu esimehe Lauri Hussariga. Külavanem Henrik Põder viis hindajad jalutuskäigule mööda vana mereäärset Lahe teed, millelt avaneb vaade Tallinna linnale, ja tutvustas küla.
Hindamiskomisjoni kuuluvad lisaks riigikogu esimehele esindajad ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumist (Kai Kalmann-Jotautas), Eesti LEADER liidust (Triin Kallas), Maaeluvõrgustikust (Liina Laurikainen-Pari), Eesti linnade ja valdade liidust (Kalle Toomet) ja Eesti maaturismi ühingust (Katre Karu). Lisaks Eesti külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja Tiina Heidemann ning eelmise aasta küla (Kaerepere) esindaja Leaanyka Leisson.
Lahe teel saab kulgeda justkui läbi ajaloo
Miiduranna küla on Viimsi poolsaare edelarannikul asuv ajalooline kaluriküla, mis algab sealt, kus lõpeb Tallinna piir. 435-aastase ajalooga küla on jäänud truuks oma juurtele ja traditsioonidele. Miidurannas hoitakse ja väärtustatakse loodust, merelähedust, omanäolist arhitektuuri, küla sümboleid, kohalikke väärtusi ja kogukondlikku eluviisi.
Miidurannas elab täna 340 inimest ning pärast Eesti taasiseseisvumist loodud Miiduranna küla Tähtkantsi uusarendust on külas elavate inimeste arv püsinud muutumatuna juba üle 20 aasta, sest Nõukogude Liidu ajal ehitati Miiduranna välja kui näidisküla ning siin puudub maa massiliseks uusarenduseks. See loob tugeva kogukonnavaimu ja kuuluvustunde, kus inimeste juured on sügavalt maasse kasvanud, naabreid tuntakse nimepidi ning hinnatakse koosolemise ja -tegutsemise aega.
Küla südameks on looduslik Lahe tee, mis on säilitanud oma autentsuse ja võimaldab kulgeda justkui läbi ajaloo. Seda rada on sajandeid kasutatud merele minekuks ja koju saabumiseks ning tee on tänaseni säilinud kui ühenduslüli Miiduranna mineviku ja oleviku vahel.
Kuigi Miiduranna asub otse pealinna kõrval ja on puudutatud linnalisest tempokast eluviisist, elab küla sellest hoolimata oma rahulikus, vaikuses kulgevas elurütmis. Külas on välja kujunenud omanäolised traditsioonilised üritused, millele lisatakse igal aastal midagi uut, et iga sündmus oleks eriline ja kogukonnale tähenduslik. Miiduranna on ehe näide sellest, et ka pealinna külje all saab elada looduse keskel, üheskoos ja omade keskel.
Miiduranna oma laul „Küla ootab sind“ valmis küla 435. aastapäevaks (tähistati 2024). Tõnis Kõrvits on teinud Miiduranna loost ka kooriversiooni, mille esmaesitlus toimub laulupeo ajal.
Miidurannas tegutsetakse aktiivselt igas vallas
Miidurannas tegutseb külaselts, Miiduranna Gaasiühing MTÜ, Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu, Marja Matiiseni Lapitöö Maja. Siit on alguse saanud haridusalgatus HK Unicorn Squad, Miiduranna sadam ja Michelini tärniga restoran NOA.
Miiduranna küla on ühtpidi ootamatult, kuid teisalt loomulikult kujunenud üheks kogukonnapõhise elanikkonnakaitse arendamise eestvedajaks Eestis. See sai alguse 2024. aastal, kui päästeameti eestvedamisel toimus Miidurannas kogukonnale suunatud kriisikoolitus. Üheks teemaks oli joogivee kättesaadavus kriisiolukorras. Koolitaja viipas mere poole ja naljaga pooleks küsis: “Vesi on olemas, aga mis edasi?” Sellest hetkest sai alguse Miiduranna kriisivalmiduse teekond. Vaid kuu hiljem korraldati koostöös päästeameti ja Viimsi vallavalitsusega Kriisikohvik, kus pakuti kõigile huvilistele mereveest valmistatud kalasuppi. Retsepti aitas välja töötada Michelini tärniga tunnustatud Tõnis Siigur NOA restoranist. Kokku keedeti 55 liitrit suppi, millest jagus 200 portsuks ja mis sai vähem kui tunniga otsa. Suppi tuldi sööma nii Miidurannast, Meriväljalt, Viimsist kui ka Tallinnast.
Tänaseks on Miiduranna küla saamas kogukonnapõhise kriisivalmiduse sõnumi kandjaks Eestis. 25.05.2025 maikuus toimus üleriigiline kogukonnapõhise elanikkonnakaitse konverents "Naabrikaitse Päev", mille ellukutsujaks oli Miiduranna kogukond, korraldajateks Eesti Naabrivalve, Viimsi vallavalitsus ja Miiduranna küla, toetajateks päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, riigikantselei jt. Miidurannas on saanud tavaks, et kriisivalmidus ei ole üks dokument või loeng, vaid eluviis, kus kogukond ei oota lahendusi väljastpoolt, vaid loob ise teadmised, koostöö ja valmisoleku, et hoida ennast, teisi ja oma kodukohta.
XI Eesti aasta küla selgub 23. augustil Kaereperes
Eesti külaliikumine Kodukant on aasta küla konkurssi korraldanud aastast 2005, konkurss toimub igal teisel aastal. Lauri Hussar on järjekorras juba viies riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osaleb. Konkursil osalevad kõigist 15 Eesti maakonnast valitud aasta külad. Eesti aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Kuna Kodukant on oma tegevuses alati kaasas käinud ühiskondlike arengutega, siis on aasta küla valimisel ka seekord olulisel kohal piirkonna valmisolek kriisideks ning turvalisus.
Hinnatakse nähtavat kogukonna arengut ja omavahelist koostööd viimase kolme aasta jooksul. Sama oluline on külaarenduslike ja kogukonda liitvate tegevuste edukas algatamine ja elluviimine, tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsusega ja piirkonnas toimetavate ettevõtjate ja teiste vabaühendustega.
Hindamiskomisjoni liikmed koostavad individuaalselt ja teineteisest sõltumatult oma paremusjärjestuse esmalt kandidaatide poolt esitatud ankeetide ja seejärel kohapealse külastuse põhjal. Aasta küla aunimetuse saab kahe vooru tulemusel enim punkte saanud kandidaat. Konkursi võitja saab Kodukandi poolt vastava aukirja, mälestuseseme ning rahalise stipendiumi 1500 eurot. Hindamiskomisjoni liikmed või kaasatud partnerid võivad välja anda täiendavaid eriauhindasid.
Hindamiskomisjon on oma tööd alustanud, tutvunud kirjalike ankeetidega ja nende alusel andnud esimesed hindepunktid. Teise vooru tulemused selguvad külastuste järel. Augustikuus toimub külaliikumise Kodukant Facebooki lehel ennustusvõistlus „Kes saab aasta külaks 2025?“. Õigesti vastanute vahel loositakse tunnustussündmusel välja auhinnad.
Aasta küla kuulutatakse avalikult välja Kodukandi korraldatud pidulikul sündmusel 23. augustil Kaereperes Raplamaal.
Hoiame Miidurannale pöialt!
Annika Koppel
Viimsi Teataja toimetaja
Ringkäik Miidurannas. Foto: Annika Koppel