Miks Viimsi vald vajab uut üldplaneeringut?

Üldplaneeringu eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, eesmärgiga luua eeldused võimalikult heale elukeskkonnale. Meie valla kehtiv üldplaneering määras need suunad 22 aastat tagasi, kui valla peamised mured, soovid, arengueesmärgid ning olustik olid hoopis teised. See kõik tingib vajaduse koostada uus üldplaneering.

22 aastaga on palju muutunud
Paarkümmend aastat on pikk aeg. Kui kujutame ette, mis toimus Viimsi vallas 22 aastat tagasi ja millised suundumused olid tol ajal olulised, siis mõistame, et see eesmärk ei ole enam see, mida üldplaneeringuga ellu viia. Näiteks olid siis prioriteetideks elamuehituse soodustamine (rõhutati Viimsi valla liidrirolli Tallinna lähiümbruse väikeelamu piirkonnana) ja valla maksumaksjate arvu kasvatamine. Seetõttu määrati mitmeid veel kasutusel olevaid karjamaid ja põldusid elamualadeks või siis perspektiivseteks elukondlikeks aladeks. Ka oli toona mitmete alade osas suund jätkata aladel tootmistegevusega, mida täna enam ei ole – olid need siis kasvuhoonete katmikalad või kolhoosi-sovhoosi aladel toimunud tootmistegevus. Põllumajandusliku maana oli kasutuses ligi kümnendik valla maismaa osast.

Üldplaneeringu koostamise ajal oli aastatel 1998–2000 alanud aktiivne elamuehitusperiood. Elamuid oli toonases Viimsi vallas kokku 1900 ja eraldi märgiti ära 30 talu (praegune elukondlike hoonete arv on ehitisregistri põhjal 5240 ja mitteelukondlikke hooneid on kasutusel 2797). Viimsis tegutses 22 aastat tagasi veel 52 aiandusühistut, millest enamus on tänaseks likvideeritud. Üldplaneeringu koostamise ajal oli Viimsi vallas registreeritud ettevõtjaid kokku 906, praegune arv on ligi 1700. Teedevõrgu suurus oli vallas ligi 280 km, hetkel on see üle 410 km. Läbi kahe aastakümne on näitajad muutunud pea kaks korda. 

Kes oleks osanud ette näha…
Omaaegsed probleemid, mida üldplaneering käsitles ja arengukavad lahkasid, olid mh telefoniseerimine, taksofonide paigaldus, amortiseerunud teede ja taristu remondiprobleemid, bussiliinivõrgu loomine. Haabneeme kavandati isegi reoveepuhastus- ja jäätmejaama. Kõige selle kõrval oldi alles lasteaedade ehitusvajaduse ja koolikohtade juurdeloomise ukselävel. 
Vastavalt toonasele prognoosile ning Viimsi poolsaare veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavas tehtud arvutustele pidi üldplaneeringu kohaselt tulevikus Viimsi valla maismaa osas elama ligi 13 500 inimest. Viimsi on aga selle ajaga võrreldes palju muutunud. Siia on tulnud elama vahepealsel perioodil täiendavalt 14 000 uut elanikku. Kui 2001. aastal oli rahvaarv ligi 8000 elanikku (millest ca 2000 ei elanud siin alaliselt), siis 2022. aasta alguses on rahvastiku arv ligi 22 000. On loomulik, et praeguse Viimsi elanikel ongi teised ootused valla elukeskkonna ja ruumilise arengu korraldamisele.

Rahvastiku kasv on mingil määral olnud seotud senise üldplaneeringu elluviimisega, aga planeeringut on ka aastate jooksul muudetud (sh loodud juurde täiendavaid elamualasid). Kui üldplaneeringut olulises mahus muudetakse, siis peaksid sellega kaasnema vähemalt samaväärsed ressursiuuringud ja keskkonnamõju strateegiline (ümber)hindamine, et lahendus ja selle mõjud säilitaks objektiivsuse ja ajakohasuse. See võimaldaks teatud kitsaskohti ja arenguprobleeme ette näha ning kõikide elukeskkonna loomiseks vajalike tegevustega arvestada. Tänaseks ületab valla elanike arv omaaegse prognoosi ja seda enam tuleb uus üldplaneering koostada ning uued sihid seada.

Lisaks omaaegsetele arvnäitajatele ning praeguste elanike soovidele ja ootustele on teatud tehniline areng jõudnud niikaugele, et tuleks käsitleda ka teemasid, mida omal ajal ei eksisteerinudki – alates robotitest kuni mitmesuguste autonoomsete tarklahendusteni. Ühtlasi tuleb arvestada asjaolu, et üldplaneeringu ajakohasus on 10–15 aastat.

Kehtiv üldplaneering ja senised arendusalad
Hetkel kehtib 2001. aasta jaanuaris vastu võetud valla üldplaneering. Kui sotsiaalmeedias või veebilehtedel on arutatud, miks näiteks Äigrumäel uus elamurajoon kerkib või kuidas Lubja küla metsadesse Antenniväljaku planeeringualale rajatakse hooneid, siis vastus on ühene – need on kehtiva üldplaneeringu järgsed tegevused. Ka on erinevaid arvamusi põhjustanud Pringi metsa ala üldplaneeringu järgne elamumaa, kus maaomanik viib ellu üldplaneeringukohast tegevust. Neid kohti on veel, kuhu on määratud perspektiivsed elamumaad (sh metsaga kaetud alad). Nimetatud arendused suurendavad elluviimise järgselt valla elanike arvu. Edasist rahvastiku kasvu saabki piirata läbi uue Viimsi valla üldplaneeringu. Kui elanikud leiavad, et uue üldplaneeringuga on teatud aladel oluline vähendada elukondlikke alasid, siis nii saabki olema. Juba kehtestatud detailplaneeringute osas (mida on ka asutud ellu viima) on oluliselt komplitseeritum, et mitte öelda praktiliselt võimatu astutud samme tagasi pöörata ilma maaomanike õigusi rikkumata. Üks võimalus on muidugi vastava maa äraostmine. Tõsi, planeerimisseadus annab võimaluse teatud tingimustel (kui viis aastat on möödunud kehtestamisest ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui omanik soovib elluviimisest loobuda) juba kehtestatud planeeringut muuta või tühistada, aga kuidas seda seletada meie elanikele, kes on juba endale kodu jaoks maa ostnud? Kui kohalik omavalitsus soovib kehtestatud planeeringu kehtetuks tunnistada, tuleb arvestada, et sellisel juhul tuleb varem antud õigusest ilma jätmine hüvitada õiglase hinna eest. Maakeeli tähendab see, et kui isikult ehitusõiguse ära võtame, tuleb see hüvitada. Keerulisem on see planeeringualade puhul, kus on juba asutud planeeringut ellu viima ja ehitustöid teostatud. Igal juhul toob elluviimist alustatud planeeringu puhul selle kehtetuks tunnistamine kellelegi kaasa suurt kahju, mille kinnimaksmises osaleksid lõppkokkuvõttes kõik praegused Viimsi valla maksumaksjad. Terviklik lähenemine saabki toimuda läbi avatud ja kaasava uue üldplaneeringu koostamise, mille käigus arvestatakse võimalikult suurema hulga ühiskonna liikmete vajadusi ja huve, arvestades sealjuures keskkonnahoidlikku ja jätkusuutlikku territoriaalset arengut.

Mis on üldplaneeringu eesmärk?
Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded. Selleks on maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Ühelt poolt annavad raamid uuringud (liikuvus, loodusressursid, loomastik, keskkond) ja seadusloome ning teisalt on üheks oluliseks sisendiks elanike tagasiside teemadel, mis on praeguste elanike jaoks oluline (nt rohealad, avalik ruum, sotsiaalne taristu, vaba-aja veetmise alad jms). Oluline on koondada soovid arengusuundadeks ja asetada need nii strateegia vormi kui ka paigutada valla kaardile. 

Kui vaadata praegust Viimsi valda, siis on vajadus säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustust ning kujundada läbi maakasutuse mitmekülgne ja kvaliteetne elu- ning ettevõtluskeskkond. Selle saavutamiseks tuleb rakendada senisest enam keskkonnahoiu põhimõtteid ja arvestada ümbritseva loodusega. Olulise rõhuasetuse saab avaliku ruumi kvaliteedi tõus, erinevate liikumisviiside soodustamine ja ligipääsetavus. Elukeskkonna loomisel on läbivateks teemadeks haljastud, rohealad, pargid, metsad, kogukonna aiad – eesmärgiga liita meie asumid ühtseks kogukonnaks. 

Hõlmatud saab kogu vald
Üldplaneeringuga on kavas hõlmata terve valla territoorium – poolsaar ning saared. Kõik seni eraldi koostamisel olevad alevike üldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamised lõpetatakse ning need alad „liidetakse“ uue üldplaneeringu protsessi. Uus üldplaneering saab hõlmama seni teemaplaneeringutega lahendatud ruumilise arengu küsimusi. Nii tekib terviklik lähenemine. 

Uue üldplaneeringu ajakava
Valla üldplaneeringu menetlusprotsess on aastatepikkune tegevus. Üldplaneering on kavas algatada 2022. aasta alguses ja aasta lõpuks on soov jõuda kaasamise veebikeskkonnani, mille läbi saavad viimsilased täiendava võimaluse protsessi kestel kaasa rääkida – alates soovidest, eskiisi kujundamisest kuni avalikustamisega seotud kaasamistegevusteni. Samaaegselt toimuks sel aastal uuringute koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Ees seisab mahukas töö, sest Viimsi vald vajab uut üldplaneeringut. Ja see ei ole kindlasti ainult vallavalitsuse ja volikogu töö, vaid eeldab panustamist valla kogukonna poolt, et oleks võimalik sõlmida nn ühiskondlik kokkulepe, milleks üldplaneering oma olemuselt on.

Alar Mik
abivallavanem