Millest räägivad Viimsi rahulolu-uuringu tulemused? Osa I

Reedel, 21. oktoobril avaldame valla kodulehel selle aasta rahulolu-uuringu tulemused. Sellel nädalal avaldame artikleid, mis avavad uuringu tulemuste tausta ja aitavad tulemusi paremini mõista. Esimesena saab sõna abivallavanem Alar Mik, kelle vastutusalaks on järgmised valdkonnad: planeeringud, kommunaal, keskkond, ehitus ja järelevalve.

Suur tänu kõigile viimsilastele, kes tagasisidet andsid – see aitab vallavalitsusel koostöös kogukonnaga paremat Viimsit luua. Laekus nii ettepanekuid kui konstruktiivset kriitikat ja see ongi edasiviiv jõud. Lisaks saab tagasisidest välja lugeda, et on ka tegevusi, mida vald peab rohkem kommunikeerima ja suurendada elanike kaasatust.

Ehitustegevuse peatamiseks on vaja uut üldplaneeringut

Planeeringuid ja ehitustegevust ei saa kajastada eraldi valdkonnana aga tagasiside jooksis läbi mitme teema. Avaliku ruumi valdkonna juurde lisatud kommentaarides viidati rohkelt senisele ehitustegevusele ja väljendati sellele vastuseisu. Siinkohal saab üle kinnitada, et  vallavalitsus on asunud koostama uut üldplaneeringut, millega on kavas vähendada ehitustegevust vallas tervikuna. Lisaks aeglustab uus üldplaneering ka elanike juurdevoolu. 

Mitmel korral mainiti, et Viimsil puudub ilus ja terviklik keskväljak. Kaubanduskeskustega ääristatud peatänavat ei peeta viimsilaste silmis ei ilusaks ega ka täisväärtuslikuks keskuseks. Keskust mainides peegeldus tagasisidest, et see tekib ja on Haabneemes – seda on vaja kujundama hakata vastavalt elanike soovidele. Märgiti, et Haabneeme kaubanduskeskuste arhitektuuriline tase on väga ebaühtlane. Selle osas peab elanikega nõustuma. Usun, et äsja vallas tööd alustanud peaarhitekt Endrik Mänd hoiab keskuse arenguid erilise tähelepanu all.

Mainiti ka randa pääsemise võimaluste piiratust, millega vallavalitsus tahab edaspidi jõuliselt tegeleda. Lisaks üldplaneeringule on algatatud ka ranna-alade teemaplaneering, mis muu hulgas tegeleb ka randa pääsemise võimalustega. Kuna ranna-alad on Viimsile olulised, on loomisel sellele teemale keskenduv üldplaneering.

Palju viidati ka ehitusvaldkonnale ja menetluste pikaajalisusele, EHR menetlustele. Kahjuks langes sel aastal riikliku registri uuendamine perioodile mai-juuni ja ehitusmenetlustes esineb siiamaani tõrkeid. Seda oli ka tagasisides näha, kus mitmed kommentaarid ja vastused keskendusid EHR probleemidele (nii ehitus- kui ka kasutusload). Ka mõjutas tagasisidet see, et valdkonnas oli töötajaid puudu, millel samuti mõju inimeste kogemustele.

Kommunaalvaldkonna teenuseid hinnati kõrgelt, aga transporditeenust madalamalt

Võrreldes 2019. aastaga on tõusnud rahulolu teehoiu ja elukeskkonnaga (79 punkti 100-st), millele Vallavalitsus on viimastel aastatel erilist rõhku pannud. Tagasisidest selgus, et küsitlusel osalenud inimesed toetavad sademevee säästlike süsteemide rajamist ja palju head tagasisidet sai ka peatänava projekt. 

Oluline on aga jätkata tööd ühistranspordivaldkonna arendamisel, millega rahulolu on mõnevõrra langenud. Kuigi vald on aastate jooksul valla bussiliinide väljumisi tihendanud ning augustikuus hakkasid liine teenindama uued ja mugavad bussid, ei kajastunud see veel rahulolu-uuringus. Üks põhjus, mis rahulolu negatiivselt mõjutas, peitus selles, et uuring langes ka perioodile, kus maakonnaliine teenindaval ettevõttel tekkis tööjõuprobleem, mis tõi kaasa tõrkeid bussiliinide teenindamises. Kahjuks ei saa vallavalitsus maakonnaliinide teenindamise protsessi mõjutada, sest vald ei ole ei maakonnaliinide tellija, rahastaja ega korraldaja. Teine transpordi ja liikuvuse hinnangute muutuse põhjus võib peituda ka vastajate profiili muutuses. 2019. aastal moodustasid vastajate enamuse Haabneeme või Viimsi aleviku kortermajade elanikud, kelle jaoks on transporditeenus oluliselt paremini kättesaadav.

Uuring näitab, kui oluline on ühistranspordi arendamisel koostöö eri osapooltega, et teenus vastaks sõitjate ootustele. Oluline on jätkata ühistranspordipeatuste ja juurdepääsuteede kaasajastamisega ning ligipääsetavuse parendamisega. Palju tehti ettepanekuid peatuste ja liinide osas, mis on väärtuslikuks sisendiks teenuse edasises arendamises.

Uuring kinnitab, et kergliiklusteed ja nende arendamine vajavad jätkuvalt tähelepanu. Koguni 30% vastanutest liigub kas jalgsi või mõne kergliiklusvahendiga. Kahtlemata on see lahendus autost säästlikum ja see peab olema prioriteet. Üllatav oli see, et autoga liiklejate osakaal oli uuringust vaid 54%. Kommentaaridest on näha, et elanikud kasutavad liikumiseks erinevaid viise.

Hulkuvad ja ohtlikud koerad häirivad elanikke

Ühe teemana tõstatus vastustes loomadega seotud juhtumid. Kahjuks olid nende seas ka juhtumid, mille osas polnud vallavalitsust informeeritud. Julgustan inimesi jätkuvalt vallavalitsust informeerima sellistest olukordadest ja kinnitan, et nende juhtumitega ka tegeletakse. Ühe probleemina tõstatus koristamata lemmiklooma väljaheidete probleem avalikus ruumis. Siin julgustan inimesi märkama ja kohe enda lemmiku järel koristamata jätnud inimest tagasisidestama. See peaks olema meie ühine kokkulepe, et nii ei käituta.

Keskkonnahoiu osas tehti ettepanekuid jäätmeringluse teemadel aga samuti puudutati metsasid (metsaalade säilitamine) ja üldistkeskkonnahoidu. Nimetatud ettepanekute osas toimub pidev töö ja tulemuste nägemine ei pruugi alati olla kohene (liigiti kogumine ja käitumisharjumused, metsad kui KAH alad või kohaliku tasandi kaitsealad).

Randade osas juhiti tähelepanu, et üldine korrashoid vajab suuremat tähelepanu. Samas toimub Haabneeme rannas prügikastide tühjendus igapäevaselt ning teistes ujumiskohtades, kus on paigaldatud prügikaste, toimub tühjendamine 3x nädalas. Tähelepanu juhiti ka vetikatele ja adrule, mis on iseloomulikud randadele. Haabneeme rannast koristatakse adru, kuid vees olevat adru ei ole võimalik koristada. Vallavalitsus otsib lahendusi, et luua juurde uusi ujumiskohti. Randasid ja supluskohti külastades paneme inimestele südamele, et rannahooajal tuleks kasutada avalikke parklaid, mitte parkida sõidukeid haljasalal ega parkimist keelavates kohtades. 

Alar Mik
abivallavanem

Rahulolu-uuringu tulemused veebi alates 21. oktoobrist 2022

22. augustist kuni 13. septembrini 2022 toimunud Viimsi valla elanike rahulolu-uuringus rääkis kaasa 1262 elanikku. Uuringu viis läbi HeiVäl Consulting ja samasugune uuring viidi vallas läbi 2019. aastal. Saadud tulemused on aluseks Viimsi valla pikaajalise arengustrateegia loomisel. Uuringu tulemused leiab alates reedest, 21. oktoobrist Viimsi valla kodulehelt www.viimsi.ee/rahulolu2022 

Loe lisaks: 
Valla rahulolu-uuringus rääkis kaasa pea 1300 viimsilast (27.09.2022)
Rahulolu-uuring 2019