Õnnelik täiskasvanu on see, kellel on olnud võimalus olla õnnelik laps
Vanematele pole elus mitte miski olulisem kui õnnelik ja rahulolev laps. Õnn maailmas algab sellest, kui suudad õnnetunde alustuseks oma koju tuua ning olla ise õnnelik ja rahulolev.
Rahvusvahelise laste heaolu uuringu (Children’s Worlds, the International Survey of Children’s Well-Being (ISCWeB) isciweb.org/) tulemuste põhjal on Eesti lapsed 35 riigi võrdluses oma eluga üle keskmise rahul. Kõige rahulolevamad lapsed elavad uuringu andmetel Albaanias. Mida tugevamad on perekondlikud sidemed ja kodune turvatunne, seda suurem on laste rahulolu. Samas on materiaalsed vahendid laste subjektiivse heaoluga suhteliselt vähe seotud. Aeg, mida anname oma lastele, turvatunne ja enesekindluse kasvatamine tagavad lapse heaolu. Selleks, et lapsepõlv oleks õnnelik, on vaja, et ka täiskasvanuiga oleks õnnelik. Mis on neel igapäevased ja lihtsad tegevused, millega täiskasvanud saavad tagada oma lapse heaolu ja toetada õnnelikuks olemist?
Mäng on väikese inimese töö, las laps olla lihtsalt laps. Lisaks toetavale perele on lapsele olulised suhted ka väljapool kodu sõprade ja koolikaaslastega. Mängukaaslased, kellega koosolemine tekitab kuuluvuse ja heaolutunde, on väärtuslikud lapsepõlve kujundajad. Sõpradega koos vabalt mängides õpib laps oma emotsioone tõlgendama, konfliktidele lahendusi otsima ja ennast väljendama. Hetkes olemise oskus, mis on omased väikestele lastele, on väga oluline õnnetunde komponent ka täiskasvanuelu juures. Las laps naudib mängides hetkes olemist, et see tunne neis salvestuks, ja et nad õpiksid seda taaslooma terve elu jooksul. Ole täiskasvanuna eeskujuks sõpruse hoidmisel ja hobidega tegelemisel!
Tunnusta oma lapse pingutust ja ära eelda täiuslikku saavutust. Hinda entusiasmi ja pühendumist ka siis, kui laps pjedestaalile ei tõuse. Lapsed kipuvad tihti ülearu muretsema, et kas tulemus on piisavalt hea, kas nad vastavad vanemate ootustele ja unustavad seejuures nautida soorituse protsessi ning tunda tegevusest rõõmu. On inimlik, et vanemad soovivad oma lastele sellist elu, millist nemad ise õnnelikuks eluks peavad. Püüa aga aktsepteerida, et laps on eraldiseisev inimene, toeta oma last sellena, kes ta on – tema enda iseloomu, soove, unistusi. Ole oma lapsele eeskujuks ja omanda uusi oskusi, tunne õppeprotsessist rõõmu ja ära karda esimestel katsetel ebaõnnestuda. Ole ka sina ise selline nagu sa oled, püüa oma unistusi ja hoia oma „tass täis“.
Aita oma lapsel uskuda, et kõik tunded, ka negatiivsed, on lubatud. Toeta oma last emotsioonidega toime tulema ja aru saama teiste inimeste tunnetest. See on omakorda aluseks teiste inimeste mõistmisel ja heade sõprussuhete loomisel. Õpi täiskasvanuna oma tundeid väljendama ja juhtima nii, et see ei riivaks kedagi. Ole aktiivne kuulaja ja ära pisenda oma lapse muret. Näe ise ja õpeta nägema maailma ilusamat poolt.
Koos veedetud aeg ja ühised tegevused loovad aluse usalduslikeks vestlusteks ning annavad lastele sisemise kindlustunde, ilma milleta pole ka õnnetunnet. Planeerige oma päeva vähemalt üks ühine söögikord, kus kõik pereliikmed on koos. Ühine söögikord on see aeg, kus pere saab koos olla ja mõnusalt juttu ajada. Saadakse teada, mida teised perekonnaliikmed mõtlevad, tunnevad ja teevad. Söögilauas õpitakse ka, kuidas käituda, mida tohib ja mida mitte. Ole eeskujuks toitumisharjumuste kujundamisel ja aja planeerimisel!
Meie täiskasvanutena oma hoiakutes, käitumismustrites, muredes ja rõõmudes oleme oma lastele eeskujuks. Lapsepõlv on inimese elukaares üks lühemaid perioode – nautige oma lapse lapsepõlve koos oma lapsega. Lapsed vajavad kodu, sõpru, lähedasi inimesi ja siirast armastust, et nad saaksid olla õnnelikud lapsed ja hilisemas elus õnnelikud täiskasvanud.
Katrin Markii
abivallavanem
Foto: Jane Saks