Planeeringute osakonna põnev teekond tulevikku

2024. aasta möödus Viimsi üldplaneeringu koostamise ja avaliku arutelu tähe all. Lisaks lõpetasime 26 detailplaneeringu menetluse, mis on aastate jooksul seisma jäänud.

Ruumiline planeerimine – üldplaneering

2024. aastal jätkus Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine. Aasta esimene kvartalis koostati peamiselt üldplaneeringu alusuuringuid. Samuti oli aprillis toimunud valla visioonipäeva peateemaks sel aastal uus üldplaneering. Visioonipäeva ettevalmistamine, läbiviimisel osalemine ning hiljem kokkuvõtete tegemine võttis suure osa kevadperioodist. Aasta esimesse poolde jäid ka kohtuvaidlused (7 tk) üldplaneeringu koostamiseks kehtestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeeluga, tänase päeva seisuga on kõik jõustunud kohtulahendid andnud õiguse vallale.

Alates maist algas intensiivne tööperiood üldplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks, mida tehti paralleelselt üldplaneeringu keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise (KSH) eelnõu koostamisega. Planeeringulahenduse koostamise periood kestis augustini, kui valmis üldplaneeringu ruumilahenduse esmane versioon. Augustis-septembris toimusid konsultatsioonid huvigruppidega, sealhulgas aleviku-, küla- ja saarekogukondade esindajatega. Saadud tagasisidet kasutati eskiislahenduse täiendamiseks ning üldplaneeringu eskiisi ja KSH eelnõu avalik väljapanek toimus 1.–30. oktoobrini. Avaliku väljapaneku käigus laekus 541 ettepanekut 239-lt isikult. Novembrikuu kulus üldplaneeringu töörühmal ja planeeringu koostajatel arvamusi läbi vaadates, neid teemavaldkonniti analüüsides ning valla seisukohti kujundades. Esialgse vastuse sai üle 90 protsendi esitatud seisukohtadest.

Planeeringute töörühm pidas võimalikuks arvestada või osaliselt arvestada 228 ettepanekuga, samal ajal kui arvestamata jäeti 162 ettepanekut. 106-l juhul ei sisaldanud need arvamust, mille lahendamine oleks üldplaneeringu pädevuses (32), sisaldas vaid küsimust, mitte ettepanekut (49), või sisaldas pelgalt arvamust ilma ettepanekuta (25). Natuke vähem kui kümnendikul juhtudest ehk 45-l korral leidis töörühm, et valla lõpliku seisukoha kujundamiseks on vaja läbi viia täiendavaid arutelusid, mille toimumisaeg on kavandatud alanud aasta algusesse. 

Üldplaneeringu eskiisi ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus l’ppenud aasta 13. detsembril. Ülekanne arutelust on järele vaadatav volikogu YouTube’i kanalist kahes osas.

Detailplaneeringud

2024. aastal algatati 10 planeeringu koostamine. Enamik algatatud detailplaneeringutest jäävad aladele, mis on ka varem kasutuses olnud ehk sobituvad planeerimise põhimõttega, et planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.

Algatatud detailplaneeringutest viis on üldplaneeringuga kooskõlas olevad menetlused, mille huvitatud isikuteks on enamasti maaomanik ise. Veebruari lõpus algatati Rohuneeme külas Valli põik 4, Valli põik 6 ja Metsatuka katastriüksustel detailplaneering eesmärgiga korrigeerida olemasolevate katastriüksuste piire ja hoonete ehitamiseks mõeldud hoonestusala. Juunis algatati kaks detailplaneeringut: üks Leppneeme külas Loosaare katastriüksusel, milles nähakse ette Loosaare katastriüksuse jagamine üheks elamukrundiks, üheks puurkaevu krundiks ja üheks metsaalaks, ning teine Viimsi alevikus Tammeõue tee 26, 28, 30 ja 35 katastriüksustel eesmärgiga rajada planeeringualale uus laohoone. Viimati nimetatud detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes olukorrast, kus aastaid tagasi kasutusest välja langenud tootmismaa vajas uut ruumilist terviklahendust.

Pärast suvepuhkuseid algatati augustis Viimsi alevikus Tulbi tee 3, Tulbiõie parkla ja Tulbiaia haljaku detailplaneeringu koostamine eesmärgiga rajada Tulbi tee 3 katastriüksusele uus tootmis- ja ärihoonestus. Enne aasta lõppu algatas Viimsi vallavalitsus veel Rohuneeme külas Suur-Ringtee 1 katastriüksuse detailplaneeringu, millega soovitakse korrigeerida olemasolevas elamupiirkonnas ühele elamule ette nähtud ehitusnõudeid.

Viis planeeringut algatati üldplaneeringut muutvatena, see tähendab, et mingis osas tuleb korrigeerida juba kehtiva üldplaneeringu lahendust. Sellised planeeringud on enamasti valla enda soovide elluviimiseks. 

Veebruaris algatati Pringi külas Lehise ja Reinu tee L14 katastriüksuste detailplaneering elamumaa muutmiseks haljasmaaks ja ringmajanduse korraldamiseks vajalike rajatise maaks. Aprillis algatas Viimsi vallavolikogu Viimsi alevikus Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu, mille eesmärk on anda ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ lubatud elamukrundi miinimumsuurusest (1200 m²) väiksemale katastriüksusele. Maikuus algatati üle 5 ha suurusel maa-alal Prangli saarel Kelnase sadama ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering koostatakse eesmärgiga laiendada olemasolevat Kelnase sadamat, korrigeerida krundistruktuuri ja maakasutuse sihtotstarbeid, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus, korrastada teedevõrk ning lahendada muud vajalikud planeeringulised küsimused, et saaks välja ehitada üha kasvavatele vajadustele vastava kaasaegse sadama ja seda teenindava taristu nii vee- kui ka maa-alal. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb selgitada, missugune sadama laienduskontseptsioon on sobivaim. 

Veel enne suvepuhkuseid algatas vallavolikogu Haabneeme alevikus Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu, millega muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast ülekaalukas osas puhkeotstarbeliseks maaks. Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramine park-puhkeala planeerimiseks, ehitusõiguse määramine pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, rannaala kasutus- ja kujundpõhimõtete määramine ning pargiala funktsionaalne sidumine kõrvalasuvate aladega.

Novembris algatati pärast pikki läbirääkimisi Haabneeme alevikus nõukogudeaegse välistaadioni kompleksi osal Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneering. Kogu kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe. Planeeringuga jagatakse planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa ja teemaa kruntideks ning määratakse ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal, samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks.

2024. aastal võeti vastu 4 detailplaneeringut. Planeeringu vastuvõtmine on oluline etapp planeeringute menetlemisel, millega kohalik omavalitsus kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek ning arutatakse valminud planeeringulahendust avalikkusega.

Märtsis toimus kahe detailplaneeringu vastuvõtmine, mis mõlemad läbisid seda menetlusringi juba teistkordselt. Leppneeme külas Mihkli IV ja Keldri maaüksuste detailplaneeringu menetluse Leppneeme Sadama tee 17 kinnistu osas uuendamise protsess oli vajalik selleks, et korduva üleujutusega ala piiri vähendada 1,5 m samakõrgusjoonelt looduskaitseseaduse kohase 1 m samakõrgusjooneni Leppneeme Sadama tee 17 kinnistu ulatuses.

Teine teistkordselt vastuvõetud detailplaneering oli Miiduranna külas Madise tee 3 // Madise tee kinnistu detailplaneering. See on väljakujunenud elamupiirkonnas asuv keerulise kujuga katastriüksus, mis hõlmab tänavaid ja mereäärset haljasala. Detailplaneeringu kõige olulisem eesmärk on planeerida loogiline krundijaotus, moodustades eraldi krundid tänavatele, haljasaladele ja tehnoehitistele (alajaam, puurkaev-pumbamaja).

Aprillis võeti vastu Viimsi alevikus Uustalu katastriüksuse detailplaneering, mis aasta lõpuks jõudis pärast avalikustamist juba regionaal- ja põllumajandusministeeriumis heakskiidu andmise menetlusse.

Septembris esitati vastuvõtmiseks Tulbi tee 4 kinnistu detailplaneering, millega kavandatakse planeeringualale uus tootmis- ja ärihoonestuse, täpsemalt kauplus-lao ja kontor-lao (stock-office tüüpi lahendus) hoonestus.

Nendest vastuvõetud planeeringutest jõudis üks detailplaneering – Leppneemes Sadama tee 17 kinnistu uuendamine – 2024. aastal ka kehtestamiseni. Lisaks kehtestati lõppenud aastal veel kuus detailplaneeringut. Enamus nendest on olnud menetluses juba pikk aega ning kehtestamisega sai läbi avalikkuse kaasarääkimise etapp. Reeglina järgneb detailplaneeringute kehtestamisele maakorraldus ja ehitamine. Nende kehtestatud detailplaneeringute kohta võib täpsemalt lugeda Viimsi valla koduleheküljelt. Kehtestati:

1. Laiakülas Lilleoru tee 4, Lilleoru tee 4a, Lilleoru tee 6, Lilleveere tee, osaliselt Lilleoru tee ja Orumetsa detailplaneering – Laiaküla ettevõtlusala laiendamiseks;
2. Muuga külas Koorma tn 2a detailplaneering – Muuga sadamas ettevõtluse laiendamiseks;
3. Laiakülas Vanavahtra kinnistu detailplaneering – üldplaneeringukohaste elamukruntide ja haljakute kavandmiseks;
4. Randvere külas Tammelaane kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering osaliselt – üldplaneeringukohase haljasmaa osas;
5. Pärnamäe külas Linnase tee 28 kinnistu detailplaneering – üldplaneeringukohaste elamukruntide ja ühendustee planeerimiseks;
6. Pringi külas Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja osaliselt Rannavälja tee detailplaneering – olemasolevate elamu- ja ärikruntide ümberplaneerimiseks.

2024. aastal tunnistas Viimsi vald kehtetuks ühe detailplaneeringu: Viimsi Vallavolikogu 10.12.2024 otsus nr 79 „Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsuse nr 34 „Detailplaneeringu kehtestamine: Tervisekeskuse maa-ala“ kehtetuks tunnistamine”. Tervisekeskuse maa-ala detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 23 aastat tagasi. Detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, sest hooneid, mida  detailplaneering nägi ette rekonstrueerida, tänaseks päevaks enam ei eksisteeri  (need on lammutatud Viimsi valla poolt ohutuse tagamise kaalutlustel).  Planeeringuala on viimaste aastakümnete jooksul kasutatud rekreatsioonialana, kus on võimalik käia jalutamas, rattaga sõitmas, suusatamas jne. Moodustatud on Rohuneeme maastikukaitseala, mille eesmärk on kaitsta rannamadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme. Kohaliku omavalitsuse üksuse huvi on säilitada olemasolev olukord, kus tihedalt asustatud Püünsi ja Kelvingi külade vaheline metsane ala ei ole hoonestatud. Detailplaneeringu elluviimisega, sh hoonete ja spordiväljakute rajamisega poleks loodusmaastiku säilimine nii ehitamisest kui ka kasutuskoormuse kasvust tulenevate negatiivsete mõjude tõttu võimalik. 

Menetluses olevatest detailplaneeringutest ootavad Viimsi vallas lõpetamist esialgsel hinnangul ligi viiskümmend erineval ajal algatatud detailplaneeringut, mille koostamine on aastate eest seisma jäänud. Vanimad pooleliolevate menetluste hulgas olevatest detailplaneeringutest on algatatud 1990ndate lõpus. Planeeringute osakond analüüsib menetlusi järk-järgult ja seejärel lõpetatakse seisvad menetlused ära. 2024. aastal lõpetati 26 detailplaneeringu menetlust. Need paiknevad üle valla laiali. Osade koostamine on jäänud pooleli, kuna tulemuseni on jõutud projekteerimistingimustega, päris mitme menetluse pooleli jäämine on seotud ranna ehituskeeluvööndisse ehitamise sooviga. Loomulikult paljude puhul kadus huvitatud isikul huvi või pole poolelijäämise põhjus teada. Vallavalitsuses analüüsitakse iga üksikut planeerimismenetluse juhtumit eraldiseisvalt ning põhjendatud juhtudel kavandab Viimsi vallavalitsus detailplaneeringu koostamiste lõpetamist. Pooleli jäänud detailplaneeringute menetluste lõpetamisega saab nii vallavalitsus kui ka avalikkus silme ette parema pildi aktiivses menetluses olevatest planeeringutest.

Detailplaneeringutega seonduvalt on mitmeid olulisi teemasid arutatud Viimsi vallavalitsuse planeerimiskomisjonis. Toimus 19 planeerimiskomisjoni koosolekut, kus vaadati läbi algatamise taotlusi, menetluses olevaid detailplaneeringuid, ostueesõiguseid, taotlusi katastriüksuste jagamiseks jne.

Maareformist Viimsi vallas

Maareform on Viimsi vallas lõpule jõudmas. Maa-ameti andmetel on hetkel Viimsi vallas ligikaudu 50 reformimata maaüksust, millede osas on vajalik maareform läbi viia. Maa ostueesõigusega erastamine on lõpule viimata probleemsete objektide osas, kus erastamise subjektid ei ole tänaseks esitanud arvestatavaid ehitise omandit ja maakasutust tõendavaid dokumente. Vallavalitsus on jätkuvalt saatnud kirju erastamise subjektidele ja palunud esitada puuduolevad dokumendid erastamise eeltoimingute lõpuleviimiseks. Osa maakasutusi on kantud maakatastrisse aga erastamise lepingu sõlmimine on jäänud tegemata ja seetõttu ei ole ka kannet kinnistusraamatus.  

Ostueesõigusega erastamise menetlusega seoses oli 2024. aastal töös 5 objekti. Vallavalitsus võttis 2024. aastal vastu ühe korralduse maa ostueesõigusega erastamise kohta ja teostas ka erastamise eeltoimingud. Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus on lõpetatud vallavalitsuse korraldusega katastriüksuse Ampri tee 7c osas. Viimsi vallavalitsus taotles katastriüksuse munitsipaalomandisse, mis on 07.05.2024 kantud ka juba kinnistusregistrisse. Viimsi vallas on maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpule viimata 10 objekti osas. Kahe objekti (Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10) ostueesõigusega erastamise protsess on peatunud seoses kohtumenetlusega. Katastriüksused on senini kinnistusregistrisse kandmata. Kahe objekti (Männiku tee 12 ja Männiku tee 15d) ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kohta on vallavalitsuse korralduse eelnõu edastatud hoone omaniku esindajale tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. 

Seoses reformimata maa masskandega on määratletud kinnisasjale juurdelõike tegemine maareformi käigus (riba erastamise) objektid. Viimsi vallavalitsus on 2024. aasta jooksul lõpule viinud 5 menetlust. Lisaks on 2024. aastal maa-ametile saadetud kooskõlastamiseks maakorralduskavad 12 katastriüksuse kohta, nendest kuue katastriüksuse kohta on maa-amet tänaseks ka kooskõlastuse vallavalitsusele saatnud. 2024. aastal lisandus kinnisasjale liitmiseks ehk juurdelõike tegemiseks 9 menetlust, mille osas polnud senini maa-ametil teada maareformi liik. Seega on maa-ameti andmetel Viimsi vallas lõpule viimata nõndanimetatud 41 riba menetlust. 

Maade munitsipaalomandisse andmise menetlusega on 2024. aastal valla omandisse antud 9 kinnistut: Hundi tee 8, Ampri tee 7c, Kasekännu haljak, Leppneeme Sadama tee 18a, Lookari, Sillikrunn, Vullikrunn, Rohuneeme tee L11 ja Muuga tee L3. Viimsi vallas on munitsipaalomandisse andmise menetlusi lõpule viimata veel ligikaudu 6 objekti osas. Maa-ametil pole nende objektide osas veel selgust, kas tegemist on kaldakinnisaja osaga ja kas reformimata maade määratlemise käigus maareformi liigiks määratud munitsipaalomandisse andmine vastab kehtivale õiguskorra nõuetele ja antakse munitsipaalomandisse. 
Kinnistuportaalis on tehtud 9 kinnistamisavaldust katastriüksuste munitsipaalomandisse antavate maade kinnistamiseks, kõik katastriüksused on tänaseks kinnistusregistrisse kantud.

Riigivara võõrandamine

Vallavalitsuses on 2024. aastal olnud töös 13 riigivara otsustuskorras võõrandamise objekti. Riigile on esitatud taotlused 4 objekti kohta: Naissaare tee T1, Naissaare tee T2, Aiandi tee 9b ja Rohuneeme tee 2a. Tingimuslikud nõusolekud on antud kahe objekti osas, mille võõrandamine sõltub arengustrateegias toodud eesmärkide lahendamise võimalustest, nt Tühermaa maaüksus.

Lisaks on riigile esitatud riigivara võõrandamise taotlus transpordimaa (Paekaare tee) kohta, mis moodustatakse kinnisasjade Lubja tee 3 ja Vanatoa heinamaa piiride muutmise käigus.   

Ühtlasi on vallavalitsus jõudnud keerukate läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele keskkonnaameti ja RMK-ga Naissaarel asuva Männiku tee riigimaal asuva teekoridori väljakruntimises ja vallale võõrandamises. Riigihanke ettevalmistamise ning sellele järgnevate maakorralduslike töödega on kavas alustada 2025. aasta jaanuaris. Kuivõrd transpordimaade väljakruntimise I etapis keskendume riigi omandis olevatele maadele, siis nende eramaade omanikega, kelle valduseid Männiku tee läbib, võtame ühendust edaspidi, et arutada võimalusi teekoridori väljakruntimiseks. 

Maakorraldus

Kehtiva maakatastriseadusega viidi kooskõlla 65 katastriüksuse sihtotstarbed ning korrastamist vajavad veel 35 katastriüksuse sihtotstarbed, millel on siiani maatulundusmaa ja elamumaa liitsihtotstarve. Detailplaneeringute alusel määrati sihtotstarbed 62-le katastriüksusele ning tegeliku maakasutuse ja maaomanike avalduste alusel 8-le katastriüksusele.

Eraomandis olevatest maaüksustest omandati vallale 6 peamiselt transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja.

Maakorraldustoimingute osas võeti vastu 2024. aastal: 10 vallavalitsuse korraldust kinnisasjade piiride muutmise kohta, 38 vallavalitsuse korraldust kinnisasjade jagamise kohta, 23 vallavalitsuse korraldust kinnisasjade liitmise kohta. 

2024. aastal tehti 15 hinnapakkumist maakorraldustoimingute läbiviimiseks ning sõlmiti 15 hankelepingut.

2024. aastal viidi Viimsi vallas läbi 7 kinnisasja piiride ja piirimärkide kindlakstegemise menetlust. Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks, arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse, kontrollitakse katastripidaja poolt ja registreeritakse maakatastris. 

2024. aastal on koostatud 8 maa maksustamishinna akti maa ostueesõigusega erastamiseks.

Maakorraldustoimingud on nüüdseks vajalik toimetada maa-ameti MinuKataster e-keskkonnas, mis on tegelikkuses kaasa toonud palju probleeme. Asjamenetlused võtavad kohalikust omavalitsusest olenemata palju aega. Esinevad tõrked MinuKatastri menetluskeskkonnas ja hädas on ka maamõõtjad. Kui oleme tellinud maakorraldustoimingud maamõõduteenuse pakkujatelt, siis tihti ei saa maamõõtjad töid teostada tähtajaliselt, kuna pole teada menetluste edasine kulg. On esinenud mitmeid juhtumeid, kus on tekkinud vajadus töö teostamise tähtaega pikendada.

Maamaks

Viimsi vallavolikogu kehtestas 17.09.2024 määrusega uued maamaksumäärad äri- ja tootmismaa ning veel mõnede sihtotstarvetega maadele. Elamu- ja maatulundusmaa maksumäärad ning hetkel kehtiv koduomaniku soodustus 2025. aastal ei muutu. Seoses muudatustega maamaksuseaduses ning sellest tingitud küsimustega on vallavalitsus tegelenud pea igapäevaselt suure hulga maamaksu määramist puudutavate päringutega. Seetõttu tuletame meelde, et vastuseid enamlevinud küsimustele on võimalik leida ka Viimsi valla kodulehelt (alajaotus teenused -> maamaks). 

Maamaksu arvutamise küsimustes palume pöörduda maksu- ja tolliameti poole, kuna maamaksu arvutab ning maksuteated väljastab MTA.

Geodeesia

Viimsi valla geomõõdistuste infosüsteemis geoveeb toimub Viimsi valla haldusterritooriumil teostatavate mõõdistuste registreerimine, haldamine ning arhiveerimine. 2024. aastal kasutas Viimsi geoveebi 104 geodeesiaettevõtet ja ühtekokku esitati 627 tööd: 276 topo-geodeetilist uuringut, 187 hoone ehitusjärgset mõõdistust ja 156 tehnovõrgu teostusjoonist. 

Samuti tegeleti geodeetiliste märkide võrgu haldamisega ja korrastamisega. Geodeetiline märk on geodeetilise punkti tähistamiseks rajatud ehitis. Märk rajatakse kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või suurde, piisava stabiilsusega looduslikku kivisse. 2019. aastal rekonstrueeriti Viimsi vallas kohalik geodeetiline võrk, mis koosneb 273-st märgist. Need on seotud riigi geodeetilise võrguga ning nende andmed on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse. Viimsi valla geodeetilise võrgu punktid on väga heas korras. Erinevatel põhjustel esitati 2024. aastal neli põhivõrgu punkti teisaldamise projekti ja aruannet ehk teisaldati (tõsteti teise kohta) viis geodeetilist punkti. 

Viimsi on võtnud eesmärgiks koondada kõik geodeetilised uuringud ühele kihile, et seeläbi mõõdistused tervikuks vormida. Koondplaani eesmärk ongi anda ülevaade erinevatest geodeetilistest töödest (topo-geodeetiline uuring, teostusmõõdistused, ehitusjärgne topo-geodeetiline plaan) ning koostada informatiivne ja usaldusväärne andmebaas ehk koondkaart. Koondplaan täieneb pidevalt, 2024. aastal kanti Viimsi koondplaanile juurde 995 tööd, sissekandeid tehakse nii värketest kui ka vanematest töödest, et selle tulemusena moodustuks kogu valda kattev mõõdistuste koondkiht.

Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja

Foto: Üldplaneeringu töörühm koos valla vee-ettevõttega arutamas tehnovõrkude ning taristu lahendusi. (Alar Mik)