Tagasivaade järelevalveosakonna möödunud aastale
2024. aasta on jäänud minevikku ja sooviksin siinkohal anda viimsilastele ülevaate tehtust ning meenutada olulisemat.
Ideaalses maailmas oleks suurepärane, kui sellist teenust nagu järelevalve ei oleks üldse vaja. Ideaalselt maailma pole aga paraku olemas ning seetõttu püüabki järelevalveosakond suunata oma tegevusega elanikke ühiskonnas kehtivate normide järgimise poole, et kõigil oleks ühtmoodi hea ja rahulik Viimsis elada.
Järelevalveosakond menetleb kõige suuremas mahus kasutuslube, registreerib kasutusteatisi ja andmete esitamise teatisi. Teisel kohal on heakorrateemad, kolmandal lemmikloomapidamise eeskirja täitmise nõuete ja valesti parkivate sõidukite kontroll ning edasi juba vähemas mahus ehitusseadustiku nõuetega vastuolus olevate tegevuste menetlemine. Järelevalveosakond väljastab lisaks ka avalike ürituste lube ning osaleb elanikkonnakaitse arendamises.
Kui arvuliselt erinevaid toiminguid ja menetlusi nimetada, siis 2024. aasta jooksul viidi läbi erinevaid haldustoiminguid 441 korral, vormistati 42 ettekirjutus-hoiatust, viidi läbi 24 väärteomenetlust, anti välja 24 avaliku ürituse luba, lahendati 6 vaiet, korrastati ehitisregistris ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmeid 91 korral, menetleti 178 kasutusluba, 138 kasutusteatist ja 125 andmete esitamise teatist, osaleti vastustaja esindajana 11 kohtumenetluses. Meeldiv on tõdeda, et esitatud kasutuslubade taotluste juurde lisatud dokumendid on reeglina korrektselt vormistatud ja kõik vajalik korraga esitatud, mis teeb osakonna töö kergemaks ja võimaldab kiiremat menetlust. Tänu sellele oli kasutuslubade keskmine menetlustähtaeg 2024. aastal 22 päeva ja teatistel 8 päeva. Kirjadele vastamise tähtaja püüame hoida nii lühikese, kui uuritav probleem võimaldab – keskmine on siin 6 päeva.
Hoiatustrahve valesti peatumise ja parkimise eest määrati kokku 447 korral. Arv tundub iseenesest suur Viimsi kohta, kuid siin saame seda statistikat pisut leevendada teadmisega, et 50% nendest moodustavad rannahooajal tehtud trahvid. Peamiselt pargiti haljasaladel (220 juhtumit), peatuti keelujoonel (63), pargiti keelujoonel (29), pargiti keelumärgi mõjualas (69), peatuti keelumärgi mõjualas (40), pargiti kõnniteel (30) ja lähemal kui 5 meetrit lõikuva sõidutee äärest (28), takistati kellegi sisse- või väljasõitu (4). Lisaks puudus parkimiskell ning pargiti ülekäigurajal võrdselt kahel korral.
Mis teemad vajavad tähelepanu?
Tagasisidena saame kõige rohkem pahameelt muidugi parkimistrahvide osas. Kui kollasel joonel või parkimise-peatumise keelumärgi mõjualas pargitakse, on ilmselge, et tegemist on rikkumisega ja iga lube omav autojuht teab seda.
Palju segadust ja pahameelt põhjustab olukord, kus sõiduk seisab vallale või riigile kuuluva transpordimaa haljasalal ja on saanud trahviteate. Soovimata väga juriidiliseks minna ei luba liiklusseadus sõidukit peatada haljasalal ilma selle omaniku loata. Ning seal, kus ei tohi sõidukit peatada, ei tohi seda ka parkida. Inimesed on sageli pahased, et kas siis oma maja ees ei tohi haljasala parkimiseks kasutada – mina ju hoolitsen siin muru eest!? Valla transpordimaade haljakute korrashoid on äärmiselt tänuväärne ja ma tänan tublisid inimesi selle eest, kuid mitte kõik inimesed ei hooli meie haljasaladest samamoodi. Nii on siin-seal märgata tõelisi „kartulipõlde“ – kole vaadata ja korrastamisele kulub jällegi meie kõigi ressurssi.
Parkimine peaks toimuma maksimaalselt enda kinnistul ja kindlasti mitte nendel vähestel rohelistel aladel, mida me soovime korras hoida. On arusaadav, et võiksid olla erandid mõnel puhul (nt külaliste parkimine ühekordselt), aga sel juhul palume, et te järelevalveosakonda üritustest ja ajutisest parkimiskorralduse erandi vajadusest eelnevalt teavitataks, et saaksime vastava loa anda. Muutmisel on valla heakorra eeskiri, milles soovime sätestada, et parkida sõidukit avaliku transpordimaa haljasalale on lubatud, kui see tegevus on ühekordne, ei takista liiklust, ei riku haljasala ja muud parkimiskohad kinnistul või teemaal on hõivatud. Sellisel juhul eeldatakse parkimisel omaniku (valla) või valdaja vaikimisi loa olemasolu.
Haljasaladega seondub ka teine teema, mis meile palju tööd annab ja mille osas ma palun inimestel aru saada, et valla transpordimaadel on oma otstarve, samuti neil asuvatel haljasaladel ja seega tuleb ehitamisel järgida rangelt projekti nõudeid mahasõitude väljaehitamisel ja seda just vallale kuuluval maal. Saab ju nõustuda, et on kena üleminek, kui oma kinnistule rajatud betoonkivi lõppeb sõidutee servas. Samuti saab nõustuda sellega, et tore oleks omada mitut parkimiskohta aia taga valla transpordimaal, väikest pakiautomaati ja kaunist haljastust, aga tegelikult võib see kõik kaasa tuua palju suuremaid ja väiksemaid probleeme, mida sooviks väga vältida.
Võib juhtuda, et teekivi valla maale ei ole hästi paigaldatud ja teehooldusmasinad kas lõhuvad kive või siis masinaid. Kui on pakiautomaat valla maal, siis teehoolde käigus võib see saada viga või hoopis takistab teehoolet. Samuti on haljastuse kaitseks pandud kividega. Kui istutate aia taha haljastust, siis ilmselt mõtlemata, et see kasvab ühel hetkel suureks, võib hakata takistama kaasliiklejate nähtavust, juured võivad kahjustada tehnovõrke ja oksad kriimustada möödasõitvaid masinaid. Kui projektis ette nähtud haljaslapi asemel on täies ulatuses pandud asfaldipuru või betoonkivi, siis jääb puudu järgmine väike osa sellest füüsilis-bioloogilisest funktsionaalsest mõjust tiheasula mikrokliimale, mürafoonile, õhu, vee ja mulla kvaliteedile ning saastumisele. Tarbetute probleemide ennetamiseks on lihtne meeles pidada, et seespool kinnistu piiri toimetan oma eraomandiga oma soovi kohaselt ja väljaspool kinnistu piiri lähtun teise kinnistu omaniku nõuetest.
Pöörake tähelepanu lemmikloomadele
Kolmandaks sooviksin loomaomanikele meenutada, et koerad avalikus kohas peavad olema kindlasti rihmastatud. Erandeid sellele nõudele ei ole. Mets ja metsarajad on täpselt samasugune avalik koht nagu tiheasustusala ja ka seal tuleb hoida oma loomad kinni. Jah, seda tuleb teha ka siis, kui teil on nii treenitud koer, kes kuuletub koheselt või teate, et „minu koer ei hammusta kunagi“.
Koera elu põhineb instinktidel ja nad elavad hetkes, mis tähendab, et nad reageerivad kohe, kui midagi juhtub. Ebameeldiv lõhn, ähvardav liigutus, haistetav hirm on päästikuks, mille järel mittehammustav koer teeb oma „töö“. Ei vaja vist meenutamist õõvastavad lood koertest, kes on inimesi surnuks või vigaseks purenud, kaasa arvatud nende endi omanikke. Ja kui ongi nii, et koer ei hammusta või on hästi treenitud, siis meie hulgas liigub ka inimesi, kellel võivad olla erinevad foobiad (näiteks künofoobia), ja lapsi, kes lihtsalt kardavad loomi. Ja need inimesed, nagu me teisedki, ei pea teadma ega teagi, kas koer on hästi treenitud või ei hammusta. Ühiskonnas on oluline teistega arvestamine ja tähelepanelikkus ümbritseva suhtes.
Eespool sai juba mainitud, et on plaanis muuta kehtivat heakorraeeskirja, tulenevalt töö käigus tõusetunud praktikatest. Soovime anda inimestele võimaluse edendada bioloogilist mitmekülgsust oma kinnistutel. Seni on vastused suhtluses isikutega, kes oma kinnistuid ei hoolda ning takja- ja pujuväljakuid peavad, ikka sellised, et nad toodavad bioloogilist mitmekesisust ning tegelevad mesilaste toitmisega. Kindlasti on inimesed märganud paaris korralikus takjavõsas hooletult maha visatud mesitarusid, kus aga mesilasi ei kipu olema.
Erinevalt kehtivast heakorraeeskirjast, mis kohustas maatulundusmaade omanikke kinnistut niitma kord aastas 1. septembriks, näeb eelnõu nüüd ette alevike piires maatulundusmaa niitmise sarnaselt muude maa sihtotstarvetega ja külades lindude pesitsemise lõpetamise soodustamiseks 20. septembriks. Tähtaega muudetakse tulenevalt kaitsealuste linnuliikide pesitsusaja pikkusest. Kinnistu omanikku kohustatakse tagama haljastuse korrashoid ja vältima kinnistu võsastumist. Antakse õigus oma kinnistutel luua lilleniite elurikkuse soodustamiseks. Niitmist ei nõuta haljastusprojekti järgi rajatud loodusliku koosluse puhul, mis on mõeldud edendama elurikkust. Suvaliselt kasvada lastud takja ja maltsapõld ei ole selline looduslik kooslus ja on endiselt järelevalve subjekt.
Soovin Viimsi elanikele edukat, sõbralikku ja üksteisega arvestamise aastat! Loodan, et kõik teie head soovid täituvad. Tänan kõiki, kes on olnud koostöised ja abivalmid! Oleme teie jaoks olemas ja abistamas.
Karin Mägi
järelevalveosakonna juhataja
Foto: Annika Haas