Tammneeme kergliiklustee teekond

Tammneeme on oodanud küla keskväljakule toovat kergliiklusteed juba kaua aega. Teekond on olnud pikk ja käänuline. Küsimus kerkis taas esile Tammneeme küla e-posti loendis ja vestlusest külaelaniku Kaarel Zilmeriga. Sellest jutuajamisest tekkis idee kirjeldada lahti, mis tegevusi tuleb teostada kergliiklustee rajamise eeltööna. Sageli ei ole tööd eelarvest sõltuvad, vaid tuleb eeltegevusi läbi viia, et tekiksid eeldused tee ehitamiseks. Need tegevused on mahukad ja võivad mõnikord võtta aastaid.

Tammneeme külaväljakult (Haugi tee ja Tammneeme tee ristmiku ala, busside peatus) kuni Randvere teeni kulgevast teest räägiti juba siis, kui esitasime taotluse Linnaliste piirkondade meetmesse. Toona (u kolm aastat tagasi) jäi see reservnimistusse, kus ta on siiani ootel. Arenduse käigus (Tammneeme ärimaja) sai Sambla tee äärde rajatud kergliiklustee lõik. Samal ajal analüüsisime 3 m laiuse kergliiklustee jaoks ruumi Tammneeme tee ääres ja leidsime, et enne tee ehitamist on vajalik tekitada teemaa laiendused, kuhu see (vajalik on teemaa üldlaius 20 m) koos teerajatistega paigutada.

Piirkonda on kavandatud rajada eraldusribaga lahendus, kus roheala eraldab sõiduteed kergliiklusteest ja nii saab sinna paigutada teekraavid ning teevalgustuse. Selline mittelinnalik (äärekivita) lahendus sobib kenasti külla ja tagab ka parema liiklusohutuse. Kuna seda ruumi ja lahendust polnud varasemalt planeeringutega loodud, tuli alustada otsast peale. Alates Sambla teest kuni Haugi teeni, on vajalik saada teemaa tarbeks laiendused ja läbida seitse kinnistut, et vajaminev ruum luua.

Nii alustasimegi vallamajas kolm aastat tagasi erinevate planeerimistoimingutega ja eskiisidega (sh ettepanekutega maaomanikele). Kaks aastat tagasi liitus meiega külavanem, kes aitas maaomanikega suhtlemisel. Maaomanikel olid erinevad soovid, mis määrasid vastava ajaperioodi ja tegevused kokkuleppele jõudmisel. Ühe kinnistu puhul teostatakse eraldi teemaa lahkumõõtmine ja vallale võõrandamine. Teise puhul antakse teemaa laiendus vallale planeeringujärgselt tasuta üle. Kolmandal juhul on maaomaniku tingimuseks planeeringu muutmine kahe kinnistu osas ja neljas ehk kõige keerulisem oli planeeringu kehtetuks tunnistamine (kahe kinnistu osas) ja maakorralduse tegemine (hoonestatava kinnistu „nihutamine“ ja mitme kinnistu omavaheliste piiride muutmine ning rajatud tehnovõrkude ümbertõstmine). Hetkel on töös kolm maakorraldust, kolme kinnistu omanikuga on läbirääkimised pooleli (sh planeeringu muutmine) ja üks tee laiendus on vallale talvel omandatud. Loodame selle aasta lõpuks või 2021 alguseks maakorraldustööd valmis saada. Kõik kirjeldatud tegevused on olnud ajamahukad ja võib ka öelda, et keerukad. Samas on heameel tõdeda, et maaomanikud on kaasa tulnud ja mõni isegi on oma maja ehitamise plaani edasi lükanud.

Kavas on aasta lõpus valmis saada teelõigu lahenduse ja külaväljaku (sh teeäärne spordiplats) eskiis. Kui maakorraldus saab lõplikult valmis ja teelaiendused vallale võõrandatud, saame 2021 I poolaastal projekti valmis teha. Hetkel on valla arengukavas märgitud Tammneeme kergliiklustee lõigu ehituseks 2021–2022 aasta. Loodame, et majanduslik seis seda ei mõjuta. Pikk teekond on tuldud ja käia on jäänud veel lühikene maa, et jõuda eesmärgini. Läheme üheskoos valla meeskonnaga ja maaomanikega edasi. Töö selles osas on mahukas ja sellega tegeletakse aktiivselt.