Täna möödub 33 aastat Viimsi valla taasasutamisest
Täna, 20. detsembril möödub 33 aastat Viimsi valla taasasutamisest. Tähtsa päeva puhul meenutagem, milline on Viimsi valla kujunemise ja taasasutamise lugu.
Taasasutamise aastapäeva valguses on vallavanem Illar Lemetti sõnul sobiv mõelda sellele, kuivõrd eriline ja hea elukoht Viimsi on.
„33 aastaga on Viimsi palju muutunud, aga Viimsi kogukond on jätkuvalt oma siinse poolsaare ja saarte suhtes hooliv ning tähelepanelik. Sellel aastal saime paika oma sihid 2045. aastani ja strateegiliselt visioonist võime eeldada, milline saab olema 55-aastane Viimsi. Kindlasti on selle märksõnadeks loodus, kogukond ja hästi toimiv kohalik omavalitsus, kes hoolib oma inimestest. Palju õnne meile sellel tähtsal päeval ja hoiame jätkuvalt Viimsi inimesi, siinseid alevikke, külasid ja saari,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Viimsi valla mitu taassündi
Viimsi valla sünniaastaks võib pidada aastat 1866, kui Aegna, Haabneeme ja Viimsi mõisavaldustest moodustati Viimsi vald. See eksisteeris kuni 1891. aastani, mil see liideti koos Maardu, Nehatu ja Saha vallaga ühiseks Nehatu vallaks. Taoline korraldus kestis pea kolmkümmend aastat. Viimsi valla uus sünd toimus 1917. aastal, kui toonases Nehatu vallas elavad Viimsi poolsaare elanikud esitasid palvekirja Ajutisele Maanõukogule, sest olid rahulolematud. Viimsi valla taasloomise protsess kestis kokku paar aastat. Korraldati rahvakoosolekuid, moodustati komisjone ja lahendati erinevaid probleeme. 11. mail 1919 andis Harju Maakonna Nõukogu kinnituse Harju Maakonna Valitsuse otsusele, millega moodustati uuesti Viimsi vald.
19. oktoobril 1919 valiti Viimsis esimene vallavalitsus, mille juhiks sai Martin Kurg. 1920. aasta alguses oli vallas 226 talu ja saunakohta. 1930ndate lõpus otsustas vabariigi valitsus aga reformida valdasid, et muuta neid kompaktsemaks ja elujõulisemaks. 1. aprillil 1939 liideti Viimsi ja Nehatu vallad ja uus vald hakkas kandma Iru valla nime. Natuke rohkem kui aasta hiljem, 25. juulil 1940 võttis okupatsioonivõim vastu seaduse, millega lõpetati kohalike omavalitsuste töö.
Okupatsioonivõimu perioodil jäi Viimsi kohaliku arengu ja eluolu suurimaks kujundajaks siia rajatud Kirovi kalurikolhoos koos siin tegutsenud külanõukoguga. Kokku kestis periood, kus ei eksisteerinud ei valda ega vallavalitsemist, pool sajandit. Muutusteaeg algas 10. jaanuaril 1990, kui toimusid Viimsi külanõukogu 20. koosseisu valimised, mille järel algas tõsine töö valla õiguste taastamise nimel. Pärast pikka bürokraatlikku protsessi omistati Viimsile 20. detsembril 1990 esimese omavalitsusüksusena Harjumaal vallaõigused. Viimsi esimeseks vallavolikogu esimeheks ja vallavanemaks valiti Ants-Hembo Lindemann.
Taasiseseisvumise algusaja raskused
Algusaja suurimaks väljakutseks kujunes vallavalitsuse identiteet. Nimelt ei mõistnud suurte ettevõtete juhid, et äsja asutatud vallavalitsusel on erinevalt külanõukogust ka võim ja õigus kohalikul tasandil asju otsustada. See kõik oli uus ja võõras. Esimene vallavalitsuse koosseis alustas tööd Rohuneeme teel ühes eramus, kus vallavalitsuse isikkoosseisuga jagati nelja tuba. Valla 30. aastapäeval meenutas toonane vallavanem Lindemann, et alguses määras palju see, et kokku sai hea meeskond. Mõne aja pärast koliti aga juba tänasesse Viimsi vallavalitsuse asukohta Nelgi teel, kus seni oli asunud Pirita lillekasvatuse näidissovhoos.
Kohalikel omavalitsejatel tuli kohe asuda tegelema tõsiste ja oluliste probleemidega. Näiteks kiirabibrigaadi toomine Viimsisse, Viimsi haigla sulgemisest päästmine ja muidugi siin paiknevate okupatsioonivõimu sõjaväeosade loovutamise küsimus. Kokku oli siin 19 erineva suurusega väeosa, mille puhul toonased asjaosalised toovad välja, et läbirääkimised aitasid ära hoida suuremad rüüstamised.
1991. aastal hakkas ilmuma kohalik infoleht Viimsi Teataja, mille esimeseks peatoimetajaks oli Hillar Pappel. Avati Viimsi muuseum ja 1992. aastal alustas tööd ka Viimsi raadio. Vallavalitsust aga ootas ees suurema tööna maade erastamise ja tagastamisega seonduvate probleemide lahendamine. Hakati rajama Püünsi koolimaja. Väljakutseid oli ka sotsiaalteenustega, mille tagamiseks tuli toona palju pingutada. Näiteks aitas vallavalitsus rasketes oludes eakatele pakkuda sooja toitu.
Nagu näha, siis uuele vallale väljakutseid jagus. Töö, mis tehtud, on kahtlemata olnud suure mõjuga. 32 aasta jooksul on Viimsi muutunud väga palju ja nagu viimatine rahuolu-uuring ka näitas, on neid, kellele see muutus teeb rõõmu ja neid, kelle jaoks on see olnud liiga suur. Ent see töö, mis ühe tugeva ja hästi toimiva valla loomisel on tehtud, on märkimisväärne.
Head valla taasasutamise aastapäeva kõigile!
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Vaata lisaks: Ants-Hembo Lindemanni meenutust valla taasasutamisest aastal 2020