Tänavused Lennart Meri preemiad on jagatud
Laupäeval, 29. märtsil Püha Jaakobi kirikus toimunud president Lennart Meri mälestusõhtul anti traditsiooniliselt üle ka temanimelised preemiad.
Viimsi valla aukodaniku, president Lennart Meri preemiakomisjoni tööd juhtinud vallavanema Illar Lemetti sõnul olid sel aastal konkursile esitatud tööd temaatiliselt mitmekesised.
„Preemiale esitati seekord üksteist tööd, mille hulgas oli nii kavandeid kui ka juba kaitstud bakalaureuse- ja magistritöid. Teemad varieerusid: nende hulgas oli nii hariduse, keeleõppe, ajakirjanduse ja kultuuri valdkonda kui ka rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid töid. Tööde tase oli valdavalt väga hea ja konkurss tihe,“ kirjeldas vallavanem Illar Lemetti, kelle sõnul võitnud tööd eristusid oma tasemelt selgelt konkurentidest.
Tunnustuse parima magistritöö või doktoriväitekirja kategoorias sai Viimsis elav Kristjan Haljak 2024. aastal Tallinna Ülikoolis valminud doktoriväitekirja eest. Kristjani töö pealkiri oli „Jaan Oks ja Lautréamont: üleastuv-tume kirjandus ja luulekeele revolutsioon“.
Kristjan Haljaku sõnul ajendas teda seda uurimisteemat valima Lautréamont’i ja Jaan Oksa teoste eksperimentaalsus, tungilisus ja pöörasus.
„Ma tahtsin uurida, kuidas need autorid kasutavad keelt, et avada, kaardistada ja mõistetavaks teha seda, mida töös nimetan psüühe tumedaks tuumaks. Kuna kasutasin teoste analüüsis psühhoanalüütilist meetodit, siis võiksin öelda, et uurides „Maldorori laule“ ja Jaan Oksa proosaluulet, uurisin ka iseennast. Võiks ju isegi väita, et omal poeetilisel moel uurija ja uuritavate hinged põimusid – olgu kas või viivuks,“ kirjeldas Haljak.
Kristjan Haljak ütles, et tal on väga hea meel, et tema pikaaegne töö preemia näol tunnustamist leidis.
Lõputöö kavandi kategoorias pälvis auhinna Heleri Liis Hannilo, kes on kirjutamas bakalaureuseõppe lõputööd pealkirjaga „Eesti õppekeelega koolis õppiva 8–9-aastase eesti keelt teise keelena omandaja sõnavara pildikirjelduskatse põhjal“. Viimsiga on Hannilol tihe seos lapsepõlve kaudu.
Heleri Liis Hannilo sõnul teadis ta juba Tallinna Ülikooli õppima asudes, et teise keele omandamine pakub talle huvi. Lõplik huvi just selle teema vastu kujunes välja siis, kui ta sattus lugema XIX muutuva keele päeva teesivihikust Reili Arguse ja Tiina Rüütmaa ettekande „Sõnavara ja morfosüntaktiliste mallide areng eesti keelt teise keelena õppijate kõnes aasta jooksul“ teesi. „Siis sain aru, et tahaksin ise midagi sarnast katsetada.“
„Kõige toredam osa töö juures on olnud praktiline pildikirjelduskatse läbiviimine. Lapsed on tegelikult väga loovad ning kui üks sõna neil meelde ei tule, siis hätta nad ei jää. Seda protsessi on huvitav jälgida,“ kirjeldas Hannilo, kelle sõnul oli preemiakonkursil osalemine talle heaks lisamotivatsiooniks. Ta on väga õnnelik ja tänulik, et tema töö tunnustuse pälvis.
Tutvu võidutöödega valla kodulehel: www.viimsi.ee/lennartmeripreemi
Lennart Meri preemia eesmärk on innustada Viimsiga seotud üliõpilasi
Viimsi valla aukodaniku Lennart Meri preemia eesmärk on innustada bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe üliõpilasi, kes on seotud Viimsi vallaga, õpivad humanitaarteaduste õppekaval ja on seadnud sihiks erialase uurimistöö kirjutamise. Samuti tunnustatakse preemiaga magistri- või doktorikraadi omandanud teadlasi, kes on seotud Viimsi vallaga ja on koostanud silmapaistva uurimistöö humanitaarteaduste valdkonnas.
Preemiakomisjoni esimees on vallavanem Illar Lemetti. Sinna kuuluvad veel president Lennart Meri perekonna esindaja Mart Meri, Eesti sõjamuuseumi direktori asetäitja teadusalal ja Eesti mälu instituudi uurimisjuht Toomas Hiio ning eesti keele uurija, õpetaja ja metoodik Helena Metslang.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond