Tarkust sümboliseerivad linnud  

Seekord viin teid selliste lindude maailma, kes sümboliseerivad tarkust, aga õhkavad ka salapära, on jõudnud mütoloogiasse ja ilukirjandusse. Pajatan teile kakkudest üldiselt ja räägin ka Viimsi öökullidest.  

Eesti puhul räägitakse, et meie mail võib kohata 12 liiki öökulle, kes jagunevad kahe sugukonna vahel, aga tegelikult on mõned neist ikka tõelised eksikülalised. Loorkakku on Eestis kohatud vaid seitse korda, kivikakku üks kord ja vöötkakku vähem kui kümme korda. Lumekakku nähakse ka harva ja sedagi üldjuhul vaid talvel. Kuigi vöötkakk on Eestis pesitsenud (viimati vist 2014. aastal Vormsil), siis pigem on õigem öelda, et Eestis pesitsevaid kakuliike on kaheksa: kassi-, värb-, kodu-, händ-, habe- ja karvasjalg-kakk ning kõrvuk- ja sooräts. Artikli autorile teadaolevalt võime neist kaheksast viit liiki kohata ka Viimsi vallas. Seega võib öelda, et meil on kakkude esindatuse protsent päris hea.  

Viimsi kakud  

Meie vallas võid kohata värb-, kodu-, händ- ja karvasjalg-kakku ning kõrvukrätsu. Kui leiad veel mõne liigi, siis see on väga tore ja anna kindlasti sellest ka teada. Eelnevalt loetletud öökullidest on kõik peale kõrvukrätsu kaitse all. Enamus neist on III, karvasjalg-kakk lausa II kaitsekategoorias.   

Viimsi vallas kohatud kakkudest kõige tillem on värbkakk. Temal on kehapikkust vaid 16–18 cm. Suuruselt järgmine on karvasjalg-kakk (22–27 cm), seejärel kõrvukräts (35–37 cm) ja kodukakk (37–43 cm) ning meie vallas suurim kohatud kakuliik on händkakk (50–59 cm). Võrdluseks võin välja tuua, et Eestis suurimad kakud (kassikakk ja habekakk, kes mõlemad on I kaitsekategoorias) võivad kasvada kuni 73 cm suurusteks. Nagu näha, võib liikide suuruse vahe erineda kordades.  

Põnev leid  

Mainisin eespool, et loorkakku on Eestis kohatud vaid seitse korda. Ühes allikas kirjutakse, et Eesti kõige esimene loorkaku leid pärineb Viimsist. Aasta oli siis 1935. Väidetavalt leidis prl Grossholm huvitava surnud linnu ja pani selle siis külma. Hiljem määras linnu liigini ära tema tuttav loodusesõber kolonel H. Kurg. Lind annetati Tartu ülikooli zooloogiamuuseumile. Topist temast teha ei saanud, sest rotid olid lindu kõvasti kahjustanud, aga ta prepareeriti selles ulatuses, mis alles oli (pea, tiivad, jalad ning osa selga ning sulestik säilisid olulisel määral). Kes internetis päringu teeb „loorkaku Eesti esmasleid“ vmt, leiab sellest prepareeritud linnust ka foto.  

Kakkudest üldiselt  

Kakud on röövlinnud, kes peavad jahti endast väiksematele loomadele. Eestis toituvad kakud peamiselt pisinärilistest ja väikelindudest, aga ei ütle ära ka konnast või maost ja suuremad öökullid võivad ka kuni jänesesuurusi loomi saagiks püüda. Suuremad kakud võivad ka väiksemaid öökulle toiduks napsata. Toidu hulk maastikul määrab omakorda ära selle, kui palju mune linnud pessa munevad ja mitu poega jaksavad üles kasvatada.  

Jahti peetakse peamiselt videvikus ja öösel, aga on ka päeval aktiivseid liike. Näiteks võivad värbkakud eelistada jahti pidada videvikus ja päeval, sest öösel tulevad suuremad kakud jahile ja siis ei taha nende toiduks langeda. Kakkude lendu ja jahipidamist iseloomustab vaikus. Öökullide sulestik ja keha on kohastunud selliseks, et neid lennul ei kuulegi. Neid kohastumusi üritavad inimesed uurida ja enda kasuks tööle panna, näiteks lennunduses helikopterite tiivalabade disainimisel.  

Kakkudel on suured silmad, mida nad liigutada ei saa. Küll aga saavad nad oma pead pöörata ja keerata päris laias ulatuses, nimelt lausa 270 kraadi. Kui me sama trikki teha püüaks, siis ilmselt oleksime päris kiiresti päris halvas kohas. Meie erinevus peitub kaelalülide kujus ja selle läheduses asuvate veresoonte paiknemises, aga ka selles, et kui meil on kaelalülisid seitse, siis kakkudel lausa 14. Ka toosama eriline peapööramise omadus panustab nende hääletusse jahipidamisse, sest nad ei pea terve kehaga ennast ümber pöörama, vaid keeravad lihtsalt natuke pead. Nende ettepoole suunatud silmad tagavad hea ruumilise nägemise koos väga hea kauguse tajumisega. Kakud näevad kaugele hästi, aga mõne sentimeetri kaugusel olevate objektidega läheb keeruliseks.  

Lisaks heale nägemisele on neil ka super kuulmine. Kakuliste kõrvad ei paikne pea küljes sümmeetriliselt. Väidetavalt pidi see väike vimka andma suure panuse heliallika suuna ja täpse asukoha veelgi paremaks kindlaksmääramiseks. Ka silmade ümber asuvad sulgedest „kettad“ aitavad heli kõrvasuunamisele kaasa.  

Öökullidel on isased üldjuhul emaslindudest väiksemad ja kui teistel lindudel on isased sageli uhkema ja värvilisema sulestikuga, siis kakkudel on emas- ja isaslindude sulestik üldjuhul sarnane kui mitte sama. Mis sulgedesse puutub, siis suled ulatuvad neil jalgade peal üldjuhul kuni küünisteni.  

Pesad  

Kaku pesa asukoht on liigiti erinev. Kui paljud kakud vajavad pesapaigaks vanade puude õõnsusi või tüügaspuid, siis mõni liik (näiteks kõrvukräts) võib enda kasutusse võtta ka varese pesa või pesitseda maapinnal (näiteks sooräts). Vanade metsade kadumine ja nende kvaliteedi langus ning tüügas- ja õõnepuude väljaraiumine on tõsised ohud õõnsusi vajavatele liikidele. Kui te nüüd kujutate ette, kui suur on händkakk, siis püüdke ette kujutada, et ta peab haudumiseks puu õõnsusesse ära mahtuma. Ehk siis see peab olema viisaka jämedusega puu.   

Osades piirkondades on kakkudele pandud üles ka pesakaste, et leevendada õõnsuste puudumist, ja mitmed liigid on sellise „aseaine“ ka kasutusse võtnud. Kes soovib ise mõnele kakule pesakasti kuskile üles panna, siis tutvuge näiteks Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehega. Sealt leiate info, milliste mõõtudega kastid mingile liigile sobivad, mida sinna sisse panna ja kui kõrgele maapinnast kasti panema peaks. Lisaks muidugi see, et pesakasti peaks ikkagi panema sinna, kus linnul ka päriselt hea elada on.  

Tarkuse sümbol  

Vana-Kreeka jumalanna Athena oli mh tarkusejumalanna. Teda sümboliseerib või saadab kujutistel kakk. Millest täpselt nende omavaheline seos, pole teadlastel veel päris selge. Näiteks arvatakse, et seos võib pärineda sellest, et kakud näevad pimedas hästi, aga ka seda, et Ateena piirkonnas oli kunagi palju kakkusid. Igal juhul võttis Ateena linn kaku oma sümboliks ja väljendas nii truudust oma kaitsejumalannale Athenale. Seos kaku ja jumalanna vahel on näha ka Rooma mütoloogias Minerva kaudu, kes oli samuti tarkusejumalanna.   

Eestis leiab mitmeid koole, mille logol on kujutatud öökull. Sellised logod on näiteks Järva-Jaani, Puhja ja Illuka koolil. Viimase osas selline huvitav tähelepanek, et kui kool sai 100-aastaseks, siis kingiti koolile kolmemeetrine ja 70 kilogrammi kaaluv öökull.  

Harry Potteri efekt  

Eestis seda õnneks ei esine, aga mujal maailmas on mitmes riigis inimesed pärast Harry Potteri raamatute ja filmide ilmumist hakanud mõjutama piirkondade linnustikku ja lemmikloomaturgu, sest kui nähti, et Harryl oli valge lumekakk nimega Hedwig, kes oli tark ja poisile suur sõber, siis sooviti ka endale koju lemmikloomaks just kakkusid. Üheks näiteks on siin Indoneesia – seal on lindude pidamine nagunii suureks osaks kultuurist, aga pärast sarja ilmumist suurenes müüdavate lindude hulgas kakkude osakaal. Turule jõudsid loodusest pesast varastatud kakupojad, kelle püüdmisele ja müügile lisas tuure ka samal ajal Indoneesias suurenenud interneti kättesaadavus, mis tegi lindude vahendamise veelgi lihtsamaks. Inimeste selline käitumine paneb ohtu kohalike liikide säilimise ja on ka väga isekas. Siia võin lisada veel infokillu, et Suurbritannias on märgatud varjupaikadesse jõudvate kakkude hulga mõningast suurenemist, mida osad seostavad Harry Potteri sarja järelmõjudega.  

Kas teadsid, et … 

• … värbkakk kogub endale sügisel ja talvel toiduvarusid. Nimelt peidab ta püütud närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja lindude pesakastidesse.  

• … 2024. aastal tekitas Tartus suurt elevust kesklinna puu otsa lennanud loorkakk. Mitmed Eesti fotograafid said haruldase linnu ka fotole.  

• … täiskuuöödel on heleda sulestikuga kakkudel saagi püüdmisel eelis tumeda sulestikuga kakkude ees.  

• … nugised on kakkudele olulised vaenlased, sest nad rüüstavad pesi ja murravad tibusid.  

• … sul on võimalik hakata Tallinna loomaaias kaku vaderiks. Loomaaia kodulehelt leiad info, et saad valida lausa mitme liigi esindaja vahel. Muuhulgas leiad nimekirjast Viimsi vallast leitud liike (kodukakk ja händkakk). Vaderiks hakkamine maksab kakkude puhul 200 eurot.  

• … kõik maapinnale sattunud kakupojad ei vaja abi. Kui arvad, et poeg on hüljatud või vigastatud, siis enne, kui tegutsed, helista nõu saamiseks riigiinfo telefonil 1247.  

Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist

Händkakk Leppneeme tee ääres ümbrust jälgimas. Foto: Alar Mik