Too võõrnälkjad neile mõeldud konteineritesse

8. mai 2023
Nälkjad

Keskkonnainvesteeringute keskusest saadud toetuse raames on paigaldanud kõikidesse valla küladesse ning Viimsi ja Haabneeme alevikku võõrnälkjate kokkukogumiskonteinerid. Septembri lõpuni väljas olevate mahutite sobiv asukoht on leitud koostöös külavanematega.

Hoogustunud taimekauplemise ja -vahetamise tõttu on Eestisse jõudnud võõrliike, kes ohustavad kohalikke taimi ja loomi ning on tülikateks kahjuriteks aiapidajatele. Taimedega on end sisse seadnud võõrnälkjad, kellest suurimaks ohuks on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas.

Kevad on käes ning õhutemperatuur pürgib juba tuntavalt üle viie kraadi, mis omakorda tähendab, et ilmselt tänaseks juba kõikidele aiaomanikele tuttavad aiakahjurid Hispaania teeteod muutuvad taaskord aktiivseks. Seega on ainuõige aeg enda aiatoimetuste käigus olla eriti tähelepanelik just Hispaania teetigude munade suhtes. Võõrnälkjate tõrje on kõige tõhusam ja viljakandvam, kui alustada kohe kevadiste aiatööde ajal nii tigude kui ka nende munade regulaarse korjega. Nii lõhutakse paljunemistsükkel ning sedasi on võimalik nende suvist plahvatuslikku levikut natukenegi ohjeldada. Samuti tuleb olla tähelepanelik ja hoolas uute istikute ostmisel, et ei tooks pahalasi kogemata ise istikutega endale aeda.

Kuidas eristada võõr- ja kodumaiseid liike?

Hispaania teeteo munad on valged ja umbes kolmemillimeetrise läbimõõduga ning asuvad tavaliselt 20–30 kaupa. Munad asuvad üldjuhul lehe- ja muu kõdukihi, kivide ning kooremultši all. Samuti on väga meelas paik kompostihunnik. Kõik leitud munad ning nälkjad tuleb kokku koguda ja hävitada. Selleks sobib hästi näiteks keeva veega üle valamine. Samuti võib nii munad tuua koos nälkjatega valla poolt paigaldatud konteineritesse, kus vald ise nende utiliseerimisega edasi tegeleb.

Üks teetigu elab kuni aasta, aga jõuab selle ajaga muneda 400 või enamgi muna. Munad arenevad 3,5–5 nädalat. Munad on ka vägagi külmakindlad ning seega ei hävine need ka meie talves. Täiskasvanud ja siginud nälkjas tavaliselt sureb sügisel, kuid noorloomad ja munad talvituvad kõdus või kompostis.

Hispaania teeteo näol on tegemist invasiivse võõrliigiga, millest tulenevalt tuleb neid kindlasti hävitada. Oluline on aga vahet teha võõrliigil ja kodumaisel sarnasel liigil, keda hävitada ei tohiks. Sellisteks kodumaisteks liikideks on: kollane teetigu, must seatigu ja suur seatigu. Sellest tulenevalt ei tohi Hispaania teetigusid mürgitada, kuna see ohustab ka teisi liike. Seega on võõrnälkjate ja nende munade pidev kokkukogumine ning utiliseerimine parim viis nende vastu võitlemiseks.

Konteinerite asukohad:

  • Haabneeme alevik – Õuna tee 8 pakendipunktis
  •  Viimsi alevik – Gladiooli tee pakendipunktis (Nelgi tee 1)
  • Kelvingi küla – Serva tee ja Meresihi tee nurgal
  • Laiaküla küla – Käära tee 2 infotahvli kõrval
  • Leppneeme küla – Leppneeme sadama pakendipunktis
  •  Lubja küla – Anijärve tee 15 ja 20 vahelisel platsil
  • Metsakasti küla – Metsakasti külaplats Jäätma tee ääres 
  •  Miiduranna küla – Varju tee 4 ja 6 vahelisel platsil (Miiduranna tee lõpus)
  •  Muuga küla – Kasekännu tee 62 pumbamaja kõrval
  • Pringi küla – Kasteheina tee 54 vastas (pakendipunktis)
  • Pärnamäe küla – Pärnamäe veehoidla parklas Vehema tee ääres (Pärnamäe küla lipuplatsil)
  • Püünsi küla – Viimsi (Vanapere) jäätmejaama sissesõidu kõrval
  • Randvere küla – Randvere kooli pakendipunktis
  • Rohuneeme küla – Rohuneeme bussipeatuses (pakendipunktis)
  • Tammneeme küla – Tammneeme keskuse bussipeatuses (pakendipunktis)
  • Äigrumäe küla – Liivamäe tee ja Äigrumäe tee ristis (pakendipunktis / Äigrumäe külaplatsil)

Kaardil näeb konteinerite asukohti siin. 

Oluline on ka vahet teha võõrliigil ja kodumaisel sarnasel liigil, keda hävitada ei tohiks. Sellisteks kodumaisteks liikideks on kollane teetigu, must seatigu ja suur seatigu. 

Vaata kuidas teha erinevatel nälkjatel vahet: 

image-20230508093820-1

image-20230508093828-2

image-20230508093849-3image-20230508093901-4

Võõrnälkjate fotod: Keskkonnaamet
Konteineri foto: Jane Saks

 

Toomas Luhse 
keskkonna vanemspetsialist