ÜLDPLANEERINGU INFOKIRI XXVI: teine eskiisi avalik arutelu 

13. juunil toimus Viimsi raamatukogus koostatava üldplaneeringu eskiisi ning üldplaneeringu keskkonnamõju ja teiste asjakohaste mõjude (KSH) strateegilise hindamise eelnõu teise avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, mida kanti üle ka veebis.  

Arutelul osales kohapeal üle 90 huvilise ning ligikaudu 50 inimest jälgis seda veebi vahendusel. Nüüd saab kasutada võimalust sündmust järelvaadata volikogu veebikanali kaudu Youtube’i keskkonnas. 

Valla esindajateks avalikul arutelul olid abivallavanem Alar Mik, planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso, keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane ja valla peaarhitekt Endrik Mänd ning üldplaneeringu koostaja esindaja Teele Nigola OÜ-st Kobras ja KSH aruande koostaja esindaja Ingrid Vinn OÜ-st Hendrikson ja KO. Arutelu sisse juhatades tutvustasid valla esindajad lühidalt avaliku väljapaneku tulemusi ning selgitasid lahti üldplaneeringu teisel avalikustamisel peamisi küsimusi tekitanud teemasid. Lühikese sissejuhatuse järel vastati peaaegu nelja tunni vältel kohapeal esitatud küsimustele.  

Üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekus korrigeeritud andmete põhjal 246 arvamust. Arvestamata tagasisidet riigiasutuste esitatud arvamuste kohta kujundas vald avaliku väljapaneku järgselt seisukoha 480 ettepaneku kohta. Nendest 113 puhul oli vastuseks ARVESTATAKSE või ARVESTATATAKSE OSALISELT. Samas suurusjärgus, 119-l korral, pidas vald põhjendatuks jätta esitatud ettepanekuga arvestamata. Üldjoontes jagunesidki arvestatud ja osaliselt arvestatud ettepanekud pooleks mittearvestatud ettepanekutega. 209-l korral sisaldas arvamus pigem küsimust või ettepanekut, mida ei lahendata üldplaneeringu koostamise käigus. Sellisel juhul vastas vald arvamuse esitajale kas EI LAHENDATA ÜLDPLANEERINGUS või VÕETUD TEADMISEKS või SELGITUS, kui valla tagasiside sisaldas vastust tõstatatud küsimusele. 39-l korral ehk 8% juhtudest vajab vald lõpliku seisukoha kujundamiseks täiendavat informatsiooni, seega vastati arvamuse esitajale, et SEISUKOHT ON KUJUNDAMISEL, VAJADUSEL KAASATAKSE ARVAMUSE ESITAJAT.  

Üldplaneeringu kohta esitatud küsimused jagunesid laias laastus nelja kategooriasse. 

Esimesel juhul oli tegemist ettepanekuga muuta olemasolev haljasmaa (sh põllu- ja metsamajandusmaa, looduslik rohumaa, puhkeotstarbeline maa, haljasmaa või kaitsemets) või kehtivas üldplaneeringus mõne muu maakasutuse juhtotstarbega maa koostatavas üldplaneeringus elamumaaks. Sellised ettepanekud ei ole kooskõlas üldplaneeringu lähteseisukohtade ega valla strateegilise arengu suundadega ja ruumiloome põhimõtetega. Üheks oluliseks aluspõhimõtteks on näiteks seniste rohealade ja rohevõrgustiku ülevõtmine ning laiendamine. Paljudel juhtudel oli tegu korduva ettepanekuga, millele vald oli andnud eitava seisukoha ka üldplaneeringu eskiisi esimese avaliku väljapaneku järgselt – siia kuulusid näiteks seisukohad mitte lubada ehitamist maastikukaitsealadele, looduskaitsealuse liigi elupaikadele, kaitsemetsa alale, valla jaoks olulistesse rohekoridoridesse jms.  

Teiseks oli mitmeid küsimusi erakasutuses olevatele maadele, eelkõige elamukruntidele, osaliselt ROHEALA (R) maakasutuse juhtotstarbe määramise kohta. Valla esindajad selgitasid, et enamikul juhtudest oli sarnane põhimõte sätestatud ka kehtivas üldplaneeringus ja koostatava üldplaneeringuga võetakse kehtiv ja hästi toimiv põhimõte üle ning täpsustatakse maakasutuse reegleid (pilt 1).  

Üldplaneeringu esimese avaliku väljapaneku järgselt täpsustati üldplaneeringu seletuskirja eelnõud nii avaliku huvi mõiste osas kui ka mitteavalikus kasutuses alade roheala kasutus- ja ehitustingimuste osa (vt seletuskirja ptk 4.9). Täpsustuse eesmärk oli ühest küljest selgelt väljendada, et sellise eraaia haljastatud osa näol ei ole tegemist avalikult kasutatava alaga, ning teisalt anda võimalus paindlikumalt kasutada elamukrunte kehtestatud üldplaneeringuga võrreldes. Eramaal asuv mitteavalik roheala on osa katastriüksusest, kus säilitatakse alade looduslik ilme, sh puudesalud, põõsastikud, avamaastik, niit, roostik või muu looduskooslus. Mererannal kehtib seal nagunii valdavalt ehituskeeluvöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Kui kehtivas üldplaneeringus on rannaäärsed alad tähistatud loodusliku rohumaa juhtotstarbega, mis tõesti ei tee vahet avalikus kasutuses olevatel aladel ja eramaale jäävatel aladel, siis koostatavas üldplaneeringus on neil vahet tehtud ning täpsustatud tegevusi, mida eramaal teha tohib.  

Kolmas teemavaldkond puudutas avaliku huvi vajaduse määramist taristuobjektidele, eelkõige kohalikele sõiduteedele, kergliiklusteedele, juurdepääsudele kallasrajale ja paadivalgmatele. Valla esindajad selgitasid, et üldplaneeringus ei määrata avalikku kasutust, vaid kirjeldatakse avaliku kasutuse vajadust. Ka kehtivas üldplaneeringus on näiteks teede avalik huvi määratud, kajastades neid kohalike või riigi maanteedena. Sarnane avaliku huvi vajadus on uude üldplaneeringusse üle võetud – see tagab mistahes vaidluse tekkimisel kohalikele kindlustunde, et läbi üldplaneeringus määratletud avaliku huvi saab vald tulla appi taastama juurdepääsu maadele, millel otsene väljapääs avalikult kasutatavale teele puudub, kui see vajadus peaks tekkima. Mitmed avaliku huvi taristuobjektid tulenevad kehtivatest detailplaneeringutest. Vallal puudub huvi rakendada sundvõõrandamist või sundvaldust olukorras, kus omavahelised kokkulepped tagavad rahuliku elu. Jagati nõuandeid, et maaomanikud saavad omavahel servituute seades kindlustada senised suulised kokkulepped ning sellisel juhul pole vajadust vallal sekkuda. Valla esindajad selgitasid, et avaliku huvi vajaduse määramine muutub oluliseks vaid siis, kui pahatahtliku teeomaniku tegevus või tegevusetus takistab kodule ligipääsu.  

Avalikul huvil baseeruv avaliku kasutuse määramine taristuobjektidele toimub pärast üldplaneeringu kehtestamist eraldiseisva menetluse käigus, mille puhul analüüsitakse täiendavalt avaliku kasutuse määramise asjakohasust ning kaalutakse vajaduspõhiselt maaomanikele rakendatavate kitsenduste ulatust ja proportsionaalsust. Selline menetlus toimub vaid siis, kui muud võimalused, nt püüded teeomanikuga läbi rääkida, on liiva jooksnud.  

Neljas teema puudutas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbeid. Nimelt on kaardile värvidega märgitud juhtotstarbed maa-ala kasutamise tingimused, mis annavad kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Maakasutuse juhtotstarve tähendab, et kogu tegevus määratletud piirkonnas on allutatud otstarbest tulenevatele eesmärkidele ja tingimustele, kuid piirkonnas on võimalikud ka määratud juhtotstarbega haakuvad ja seda toetavad otstarbed. Erinevate näidetega selgitati juhtotstarbe ja sihtotstarbe erinevusi (pilt 2). Elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel asuv roheala või metsamaa juhtotstarve ei too endaga kaasa kohustust muuta katastriüksuse sihtotstarvet – selleks võib endiselt jääda 100% elamumaa  ning see ei ole vastuolus üldplaneeringuga. 

Lisaks nendele neljale teemale, mille kohta esitati ettepanekuid kõige rohkem, juhtisid kaasatud isikud mitmel korral tähelepanu kaardil olevale veale, mis sai kas kirjalikul vastuse andmisel või ka arutelul kohapeal parandamiseks üles märgitud. Muu hulgas lepiti kokku, et seletuskirjas täpsustatakse sõnastusi näiteks supelranna kasutuse erisuste või ka roheliste puhveralade toimimise kohta. Nimelt on mitmetel ettevõtlusaladel (endine tootmismaa) kruntidel märgitud osaliselt rohealad. Need on eelkõige vajalikud puhveralade tekitamiseks elanikkonna kaitseks häiringute vastu. Neid ettevõtlusala katastriüksuseid saab ka edaspidi kasutada 100% äri- või tootmismaa sihtotstarbel, arvestades mõjutusi elufunktsioonile, rajades puhveralale näiteks haljastusega kombineeritud juurdepääsuteid ja parklaid. 

Teisel eskiisi avalikustamisel esitatud arvamused ja valla tagasiside neile leiate valla kodulehelt üldplaneeringu kaasamiskeskkonnast (käivitub valla kodulehel ülaservas kiirviite „Üldplaneering“ avamisel) https://bit.ly/ViimsiUP. Järgneva paari kuu jooksul kohtub valla üldplaneeringu töörühm huvitatud isikutega, kellega on vaja teha täiendavat koostööd üldplaneeringu lahenduse koostamisel. Nende hulka kuuluvad ka avalikul väljapanekul arvamuse esitajad, kellele vald vastas, et seisukoht on jätkuvalt kujundamisel, et saada täiendavat sisendit. Kindlasti oleme valmis kohtuma ka kõigiga, kes selleks ise eraldi soovi avaldavad. Viimast siiski eeldusel, et päevakorras olevat küsimust ei ole võimalik lahendada näiteks e-kirja vahetuse või telefonivestluse käigus. 

Üldplaneeringu valmimise edasistest sammudest anname teada juba augustis. 

Üldplaneeringu koostamise töörühm tänab kõiki, kes esitasid arvamusi ja osalesid avaliku väljapaneku järgsel avalikul arutelul ning on sellega üldplaneeringu valmimisele kaasa aidanud!  

Head algavat suve!

Endrik Mänd
peaarhitekt

Roheala kehtivas üldplaneeringus (AH) ja roheala uues koostatavas üldplaneeringus (R).
Illustratsioonid: Väljavõtted planeeringutest.