ÜLDPLANEERINGU INFOKIRI XXVII: kooskõlastamise lõppfaas
5. jaanuaril 2023 algatas Vabariigi Valitsus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Planeeringu koostamine on jõudnud alusuuringutele tugineva esmase ruumilise visioonini, mida tutvustati sel kevadel ja suvel avalikel aruteludel üle Eesti ning selle eluoluga saab tutvuda veebilehel https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050.
Esmakordselt on üleriigilise planeeringu üheks kandvaks teemaks asustuse üleriigiline suunamine. Uuringud näitavad, et seniste trendide jätkudes kahaneb aastaks 2050 elanikkond enam kui pooltes omavalitsustes rohkem kui 25 protsenti, samas kui Tallinna ja Tartu ümbruses ületab kasv 50 protsendi piiri. Selline rahvastiku ümberpaiknemine on tõsiseks väljakutseks riigi majandusliku toimetuleku, loodusressursside, näiteks puhta joogivee jagunemise, ning toidu- ja energiajulgeoleku, aga ka sõjalise julgeoleku seisukohast.
Planeeringu koostajad eelistavad asustuse suunamisel stsenaariumi, mis toetuks regionaalsete keskuste – Tallinn, Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu, Rakvere, Viljandi, Võru, Kuressaare, Paide ja Haapsalu – majanduslikult tugevate ettevõtluskeskkonna arengu edendamisele. Neil linnadel on piisav võimekus pakkuda töökohti ja teenuseid nii enda kui ka ümbritsevate piirkondade inimestele ning leevendada pealinnastumisega kaasnevaid soovimatuid mõjusid. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et regioonikeskustest vaid kolme esimese elanike arv on suurem kui Viimsi vallas.
Uuringutes toodu kinnituseks võib lugeda hiljuti Delfi Ärilehes ilmunud artiklit „Põgenemine Tallinnast. Piirkonnad, kus elu on pealinnast ahvatlevam“. Ärge laske end pealkirjast eksitada – jutt käib siiski elamuehituse survest „kuldse ringi“ valdades Rae, Saue ja Harku valdade näitel. Kuigi valdade juhid kiidavad artiklis üldplaneeringute kehtestamisel ja jõustamisel tehtud tööd, toovad nad ühtlasi esile ka kaasneva vajaduse sammu pidada investeeringutega lasteaedadesse ja koolidesse ning koondada uusarendusi transpordisõlmede, näiteks rongipeatuste lähedusse, et leevendada survet kohalikule teedevõrgule. Tähelepanelik lugeja leiab ekspertide kommentaaridest siiski selgeid viiteid nii pealinnastumise kui ka sellega kaasneva uue valglinnastumislaine ohtudele.
Julgen väita, et koostatav Viimsi valla üldplaneering on esimene kohaliku omavalitsuse strateegiline planeerimisdokument, milles piirkonna ruumilist arengut nügitakse vastutustundlikult üleriigilise planeeringu eesmärkidega samas suunas. Tegelikult astume ehk isegi sammukese eespool, sest sõnastasime üldplaneeringu lähteseisukohad veel enne üleriigilise planeeringu algatamist ning loodame varem jõuda ka planeeringu kehtestamiseni.
Soovime Viimsis aeglustada elanikkonna liigkiiret kasvu, tugevdada vallakeskust, et parandada teenuste ja töökohtade kättesaadavust kohalikele elanikele, võtta taas kasutusele lagunenud tööstuslikku ja ühiskondlikku ehituspärandit, samas laiendamata ehitatud keskkonda looduskeskkonna arvelt, aktiveerida ja ühendada valla elukeskkonnaga sadamaalad, arendada liikuvuskeskkonna parandamiseks rööbastransporti ja palju muud.
Vastuseks neile, kes kahtlustavad, et valitud planeerimispõhimõtted johtuvad NIMBY (mitte minu tagaaias!) sündroomist, väidan vastupidist – viimsilaste „tagaaias“ võiks ja peaks järgmise paari kümnendi jooksul toimuma nii mõndagi, mis edendaks viimsilaste elukeskkonna kvaliteedi edenemist, mitte ei süvendaks olemasolevaid ruumilise keskkonna murekohti.
Ülaltoodud loetelu annab ka üsna ammendava ülevaate ruumilise planeerimise põhimõtetest, mille rakendamist asustuse suunamisel peavad vajalikuks ka üleriigilise planeeringu koostajad, et liikuda tasakaalustatud ja jätkusuutliku ruumilise arengu suunas kogu Eestis. Seega võib öelda, et kui üleriigilise planeeringu kehtestamisel lepitakse kokku, mida peaks tulevastele põlvedele parema elukeskkonna kujundamiseks tegema, siis Viimsi valla üldplaneeringu kehtestamisel lepime kokku, kuidas seda teha. Viimsi on üldplaneeringuga eeskujuks teistelegi.
Üldplaneeringu koostamise ajakavas oleme jõudnud kooskõlastamise etapi lõppu. Suvi möödus töiselt, toimunud on mitmed täpsustavad kohtumisi maaomanikega. Hetkel käib veel kirjavahetus ametiasutustega ja üldplaneeringusse viiakse sisse asutuste poolt soovitud täiendusi. Pärast kooskõlastuste laekumist liigub üldplaneering vastuvõtmise faasi. See tähendab, et üldplaneering on saavutanud piisava valmidusastme, et seda võib esitleda kogukonnale ja laiemale avalikkusele. Vastuvõtmine ongi kinnitus selle kohta, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et seda on koostatud vastavuses vallas kokku lepitud ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti on vastuvõtmine kinnitus selle kohta, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Vastuvõtmisele järgneb veel ka kehtestamise etapp. See tähendab, et planeering ei ole veel „lukus“, vaid olulistes aspektides jätkuvad nii maaomanike kui ka teiste asjaosalistega kohtumised ning vajadusel lahenduse täpsustamine.
Endrik Mänd
peaarhitekt
Viimsi poolsaar. Aerofo.