VAATA SALVESTUST: Üldplaneeringu infopäeval tutvustati protsessi hetkeseisu
Kolmapäeval, 29. novembri pärastlõunal toimus Viimsi raamatukogus koostatava uue üldplaneeringu avalik infopäev.
Päeva juhtinud valla peaarhitekt Endrik Mänd sõnas alustuseks, et päris töö planeerimisega on alanud ja praegu on käimas alusuuringud. Männi sõnul on oluline aspekt selle järgneva kahe ja poole aasta pikkuse protsessi puhul inimeste kaasamises ja see on ka põhjus, miks on loodud eraldi kaasamiskeskkond, mis võimaldab üldplaneeringu protsessi jälgida, selle materjalidega tutvuda ja hõlpsalt kaasa rääkida.
Stratum OÜ esindaja tutvustas suve jooksul Viimsi valla jaoks ette valmistatud liikluse strateegilise tasandi modelleerimise tööriista. Tallinna liiklusmudel on kasutusel olnud juba pikka aega, aja jooksul on seda täiendatud ning siiani oli kasutusel niinimetatud Suur-Tallinna liiklusmudel, mis hõlmas ka Tabasalut, Keilat, Sauet, Sakut, Jürit, Saha-Lood ning Maardut. Nüüd on mudelisse lisatud ka Viimsi valla teedevõrk ning autoliikluse esmane maatriks. Uuringu raames on läbi viidud ka täiendavad liiklusloendused, mille kohaselt on Viimsi liiklusmudel kalibreeritud septembrikuusse jääva sügisese liikluse tippaja järgi.
Stratumi esindaja sõnul kasutab 66% viimsilasi sihtkohta jõudmiseks sõiduautot. Tallinna suunalise liikumise puhul 90% viimsilastest liikluses juhi või kaassõitjana. Ühistransporti kasutab vaid 11% kõikidest liiklejatest. Märkimist väärib ka see, et Viimsis omab 56% leibkondadest kaht või enamat autot. 37% leibkondadest on kasutada üks auto. Kõik need autod teevad keskmiselt 2,5 sõitu ühes ööpäevas. Andmed näitavad ka inimeste liikumise suunda. Näiteks on Stratumi andmetel Viimsist väljasõitjaid umbes kaks korda rohkem kui sisse liikujaid. Seda näitlikustab fakt, et Pirita poole liigub õhtusel tipptunnil ca 1000 inimest, aga samal ajal 1700 liigub Tallinnast tagasi Viimsisse.
Järgmisena kõneles Veiko Sepp Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest (RAKE), kes rääkis Viimsi valla ruumilise arengu võimalustest ja vajadustest algatatud üleriigilise planeeringu ning koostatava valla üldplaneeringu kontekstis.
RAKE plaanib Viimsi puhul läbi viia kaks analüüsi. Esmalt majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüsi ning teiseks ettevõtlus- ja teenusmajanduskeskkonna analüüsi. Ülikoooli esindaja sõnul on nende ambitsioon võimalikult täpselt kirjeldada tänast viimsilaste käitumist ja ka teenuste tarbimist ning uurida seda, mida nad väärtustavad, et sellest anda parim sisend sellele, milline on viimsilastele parim keskkond.
Veiko Sepa sõnul on oluline silmas pidada, et käimas on ka üleriigiline planeerimisprotsess „Eesti 2050“. See planeering peaks tulevikus andma muuseas selgemat sisendit ka teistele planeeringuliikidele, seal hulgas ka kohaliku tasandi planeeringud. Uue riigiplaneeringu temaatiline ulatus saab olema senisest oluliselt laiem ja selle üks oluline suund on kestliku maa- ja ruumikasutust ehk maa netohõive puudumine. Üleriigiline planeering näeb muide head elukeskkonda rahvusvahelise konkurentsieelisena. Selles planeeringus vaadatakse ruumikäsitlust kolmest perspektiivist: territoriaalne maakasutusepõhine ruum, ruum kui elukeskkond ja võrgustikuline ruum.
Veiko Sepa meeskond on juba kohtunud viimsilastega. Tema sõnul pisikesed paremaks muutmised ei suuda inimeste käitumisi ja harjumusi ruumikäitumises muuta. Näiteks väike ühistransportide liinide tihendamine näiteks ei too inimesi autodest ära. Toimuma peab suurem kvaliteetne muudatus. Kohtumistel leidis kinnitust, et viimsilaste ootus on kasvu piiramine ja rohelisem tulevik. Inimeste käitumismustrite võtmemäärajaks on aeg, mis on piiratud ressurss. Oma roll on ka huvide ja vajaduste fragmenteeritusel, mis väljendub selles, et ühelt poolt vajatakse kvaliteeti ja teiselt poolt on hinnatundlikkus selgelt kasvutrendis.
Veiko Sepp ütles ka seda, et Viimsi kontekstis piirkondlikkus ei toimi. Inimesed defineerivad end külade kaudu, mitte piirkondade. Selgeks sai ka see, et valla keskus ei asenda kunagi linna, vaid on sellele pigem kohapealseks täienduseks. Tallinna puhul oli palju juttu Lasnamäest kui viimsilastele olulisest teenus- ja kaubanduskeskusest. Mis tähendab, et ka ühendusi selle piirkonnaga peaks justkui parandama.
Viimsi demograafiline areng on selgelt vananemise suunas ja elukeskkonda tuleks tulevikku vaadates juba disainida vananeva elanikkonnaga arvestades. Rahvastiku lisandumise piiramine muudab vananemise protsessi ka kiiremaks.
Kohtumise lõpetas Kobras OÜ poolt üldplaneeringu kaasamiskeskkonna tutvustus.
Vaata infopäeva videosalvestust SIIT.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond