Vajadus hooldekodukoha järele võib abivajajal tekkida üleöö

 Kui lähedased või abivajaja ise tunneb, et ei saa enam kodus hakkama, võib abi pakkuda hooldusasutus. Hooldekodukoha saamiseks tuleb esitada valla kodulehelt taotlus.

Väljaspool kodu pakutav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus, kõnekeeles ka hooldekoduteenus) on üks kohaliku omavalitsuse korraldatavatest sotsiaalteenustest. 2023. aasta 1. juulist lisandus hooldereformi tulemusel kohalikule omavalitsusele ka üldhooldusteenuse osalise rahastamise kohustus. 

Mis on üldhooldusteenus? 

Üldhooldusteenust osutab hooldusasutus ehk hooldekodu. Teenus pakub abivajajale vajalikke hooldustoiminguid jm toetavaid ja toimetulemist toetavaid teenuseid, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuse täpsem sisu lepitaksegi kokku teenust saava inimese ja tema lähedastega või eestkostjaga ning vajadusel ka teenuse rahastajaga. Teenuse sisu võib aja jooksul muutuda. Ööpäevaringne hooldusteenus sisaldab majutamist ja toitlustamist.
Üldhooldusteenus on mõeldud täisealisele inimesele, kes vajab east või terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringselt kõrvalist abi oma igapäevaelu tegevustes ja kelle iseseisvat toimetulek ei ole kodus ka koduteenusega võimalik. 

Olenevalt inimese abivajadusest võib ta vajada pikema perioodi jooksul püsivalt osutatavat või ajutist ööpäevaringset hooldust. 
Abivajaval inimesel on õigus valida teenuse osutajat enda soovide ja võimaluste kohaselt. 

Üldhooldusteenuse rahastamine 

Teenuse hinna kehtestab teenust osutav hooldekodu. Teenuse hind koosneb kolmest peamisest komponendist: majutuskulu, toitlustuskulu ja hoolduskulu.
Hooldekodu kohatasu maksumus jaguneb järgnevalt:

•  Viimsi vallavalitsus tasub hoolduskulu kuni kehtestatud piirmäära ulatuses. Vallavalitsuse määrusega on kehtestatud piirmäär kuni 650 eurot kuus. Kui valitud hooldekodus on hoolduskulu sellest piirmäärast kõrgem, siis tuleb ülejäänud summa inimesel endal tasuda. Kui hoolduskulu on piirmäärast madalam (näiteks 600 eurot), siis tasutakse reaalse hoolduskulu summa (toodud näites olev 600 eurot).
• Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

Siinkohal tuleb välja tuua, et Viimsi vallavalitsus osaleb teenuse rahastamisel vaid neil juhtudel, kui on hinnatud, et üldhooldusteenus on põhjendatult vajalik ehk inimene vajab east või terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringselt kõrvalist abi oma igapäevaelu tegevustes. Kui hindamise tulemusel selgub, et põhjendatud vajadust ei ole, siis on mõistagi võimalus hooldekodusse minna, kuid inimene peab teenuse eest tasuma ise täies ulatuses.

Sobiva hooldekodu leidmine

Hooldekodude valik on justkui suur – väikeses Eestis on sotsiaalkindlustusameti info põhjal väljastatud tegevusluba 167 asutusele, sealhulgas 13 päevakeskust ja intervallhoidu. 

Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohalik omavalitsus. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab üldhooldusteenuse osutamiseks olema tegevusluba, mille väljastab sotsiaalkindlustusamet. Ameti roll on teha üldhooldekodude üle järelevalvet ja kontrollida tegevuslube. Seega teenuse osutamisega seotud probleemide korral tuleb ühendust võtta sotsiaalkindlustusametiga.

Samas võib vajaduse tekkimisel olla üsna raske saada kohta soovitud teenuseosutaja juures. Paraku on hooldereformi järgselt teenusele soovijate hulk suurenenud ning hooldekodudes valitseb kohtade defitsiit. 

Abivajaja lähedastel tuleb leida koht hooldekodus, mis vastab rahalistele võimalustele ning sobib ka logistiliselt, et oma lähedast saaks võimalikult tihti külastamas käia. Juhul kui sobivat kohta oma kodukoha läheduses ei leidu, võib osutuda sobivaks lahenduseks näiteks maakodu või lapsepõlvekodu ja muude sugulaste läheduses asuv hooldekodu.

2023. aastal hooldereformi eel levitati sõnumit, et hooldekodukoha peaks saama riigi rahastuse abil vaid eaka pensioni eest. Tänaseks on välja kujunenud olukord, kus hinnad on tõusnud mahus, kus riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud raha (ja sellest tulenev piirmäär) ei pruugi alati ära katta pensionist puudujäävat osa ning lähedastel tuleb ikkagi teenuse eest tasumisel panustada. Silmas tuleb pidada ka majutusvõimaluste varieeruvust – leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmekohalisi tubasid ning selle põhjal erinevad kohatasud. Kuigi majutustingimused on olulised, siis vähemtähtis ei ole ka teenust osutav personal – hooldajad ja juhendajad.

Viimsi valla elanikud üldhooldusteenusel

Enne hooldereformi puudus valla sotsiaaltöötajatel täielik ülevaade hooldekodus viibivatest inimestest. Peamiselt pöörduti vallavalitsuse poole siis, kui inimesel puudusid seadusjärgsed ülalpidajad (lapsed, lapselapsed) või oli vaja abi teenuse eest tasumisel. 

Hooldereformiga tekkinud osalise rahastamise kohustus tõi kaasa abivajaduse hindamise kohustuse ning sotsiaaltöötajatel tuli välja selgitada kõik hooldekodus viibivad Viimsi valla ametlikud elanikud. Seetõttu oli 2023. aasta suvi sotsiaalosakonna töötajatele töörohke – läbi tuli sõita kõik hooldekodud, kus Viimsi eakad viibisid. Kaugemad sõidud viisid Alutaguse, Vastseliina ja Kanepi kanti. Hooldekodusid oli kokku 26 ja hindamisi viidi läbi 66. Alles seejärel oli võimalik vormistada teenuse osalise rahastamise otsused ning teenuse eest tasumise jaotus muutus.

2023. aasta suvest suurenes üldhooldusteenuse kasutajate hulk hüppeliselt, sest hooldekodukoht muutus taskukohasemaks ning teenusele said asuda ka need, keda varem hooldasid nende lähedased. 

Viimase aasta jooksul on üldhooldusteenusel viibijaid olnud saja ringis. Levinumad hooldusasutused on Pirita Südamekodu, Pihlakodu, Rannapere pansionaat, kuna inimesed eelistavad olla kogukonnas endise kodu lähedal, et lähedased saaksid neid tihedamini külastada.

Praegune süsteem

Lähedased, vahel ka abivajaja ise, tunnevad, et ei saa enam kodus hakkama ning on vaja tuge ja abi, mida saab pakkuda hooldusasutuses. Vahel muidugi võib vajadus tekkida praktiliselt üleöö mõne terviserikke tõttu. Siis võetaksegi ühendust vallavalitsuse sotsiaalosakonnaga, et uurida teenusele suundumise võimaluste ja rahastamise korralduse kohta.

Teenuse vajaduse korral tuleb esitada taotlus, mille vormi saab alla laadida valla kodulehelt (vt sotsiaalabi ja tervishoid, alajaotus sotsiaalteenused), ent selle saab edastada ka teenust korraldav sotsiaaltöö vanemspetsialist (Sandra Hommuk, tel 602 8825, sandra.hommuk@viimsi.ee). Hetkel ei ole võimalik taotlust esitada iseteeninduskeskkonnas. Kui on vaja abi taotluse täitmisel, siis saab võtta ühendust sotsiaal- ja tervishoiuosakonna töötajatega.

Pärast taotluse esitamist tuleb sotsiaaltöö spetsialist üldjuhul inimese koju tema hooldusvajadust hindama. Erandjuhul saab seda hinnata ka hoolekandeasutuses, kui abivajajal ei ole peale ravi võimalik enam koju tagasi siirduda. Kui abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et abi- ja hooldusvajadus on vastav hooldusasutuses pakutavale, selgitatakse välja rahastamise skeem (kuidas toimub rahastamine abivajaja ja lähedaste poolt) ning väljastatakse teenuse osalise rahastamise otsus.

Olukorras, kus abivajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab abi ja järelevalvet kogu ööpäeva vältel ning tema toimetulekut kodus ei saa tagada koduteenusega, siis tuleb paratamatult hooldekodusse suunduda, kui just tal endal või lähedastel ei ole võimalik rahastada ööpäevaringseid lisateenuseid. Viimsi vallas osutatakse koduteenust päeval üldjuhul mõnel korral nädalas. Käsil on küll projekti raames teenuse arendamine laiendamaks pakutava teenuse komponente ning teenuse osutamise aega, aga ei ole mõeldav, et kõiki soovijaid saaks oma kodus ööpäevaringselt abistada ja hooldada. Koduteenuse arendusest ja lisanduvatest võimalustest saame anda ülevaate, kui planeerimisprotsess on lõppenud.

Sotsiaalteenuse otsus saabub meili või paberkirja teel

• Sotsiaalteenuse osutamine toimub sotsiaal- ja tervishoiuosakonna otsuse alusel juhul, kui teenust rahastatakse kas täismahus või osaliselt Viimsi vallavalitsuse eelarvest. 
   
• Sotsiaalteenuse määramisel saadetakse abivajajale sotsiaal- ja tervishoiuosakonna otsus. Tavaliselt saadetakse see elektrooniliselt teenuse taotleja e-posti aadressile, selle puudumisel tavapostiga. 
   
• Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna otsusel on märgitud rahastamise tingimused ja periood, millal on seda teenust võimalik kasutada. Periood määratakse erineva pikkusega sõltuvalt konkreetsest abivajadusest. Erivajadusega laste puhul ühtib määratud periood sageli kas kalendriaastaga (1. jaanuar kuni 31. detsember) või kooliaastaga (1. september kuni 30. juuni). Juhul kui abivajajale on määratud puue ning see on olnud aluseks ka sotsiaalteenuse määramisel, siis väljastatakse otsus mitte kauemaks kui puude kehtivuse tähtaeg (mis võib langeda mistahes kalendrikuusse). 
   
•  
• Seega on äärmiselt oluline lugeda läbi teile saadetud otsus ning märkida ka enda kalendrisse selle kehtivuse lõpp. Sotsiaaltöötajatel ei ole süsteemi, mis saadab automaatseid teavitusi ja meeldetuletusi otsuse peatsest lõppemisest. Inimese või tema seadusjärgse esindaja või lähedase vastutusel on tema enda elu korraldus.

Lemmi Park
sotsiaaltöö peaspetsialist

Foto: Rannapere pansionaat