Valmis Prangli ja Naissaare muulide ja lautrite eksperthinnang
Üldplaneeringu alusuuringu raames valmis Naissaare ja Prangli väikesadamate, muulide ja lautrite eksperthinnang. Hinnang annab ülevaate Naissaare ja Prangli rannikute geoloogiast, analüüsib ajalooliste andmete põhjal rannaprotsesside mõju, sealhulgas 2005. aasta kui lähiajaloos teadaolevalt võimsaima tormi mõju.
Hinnati merepõhja setete piki randa liikumise koguseid ja mustreid, paikvaatluste käigus kirjeldati nii rannatüüpe kui ka rannalähedase merepõhja iseloomu. Kokkuvõtvalt pakkus uuring välja asukohad, kuhu arvestades looduslikke tingimusi saaks Naissaarel ja Prangli saarel rajada lautrikohti, sildumisrajatisi ja külasadamaid.
Naissaarel tuvastati kokku 18 erinevat sildumiskohta, millest kolm võiks saada (väike)sadamaks, viies kohas peeti võimalikuks lautri arendamist vähemalt paadisillaks. Üheksas kohas oli täna kasutuses olev lautrikoht ning üks eelvaliku ala, kuhu pole realistlik teha isegi lautrikohta. Eksperthinnangu kohaselt võib Naissaarel nendes kohtades, kus rannaprotsessid on raugenud, rajada vähemalt lautri. Selliseid kohtasid oli saare läänerannikul sisuliselt iga meetri peal ning piiravaks asjaoluks on enamasti maismaal tee olemasolu.
Pranglil tuvastati 20 erinevat sildumiskohta, millest kahte võis pidada sadamana ning neljas kohas peeti võimalikuks lautri arendamist vähemalt paadisillaks. Kümnes kohas oli täna kasutuses olev lautrikoht. Uurimuse koostajate arvates võiks põhimõtteliselt igale kinnistule lubada lautri (kui ei võeta arvesse looduskaitse nõudeid). Sadamasilla puhul tuleks analüüsida lainetuse ja jää koormusi, väikesadama puhul lisaks setete liikumist, sest need on statsionaarsed ja kapitaalsed (võrreldes lautriga, kus on kive lokaalselt ümber paigutatud) rajatised, mis võivad mõjutada rannaprotsesside iseloomu.
Intensiivse lainetusega Naissaare lääneküljel võiks kaaluda ajutisi, ujuvaid sadamasildu/pontoone, mille saaks tormiseks perioodiks (sügis ja talv) eemaldada. Sadamasilda, kui see ei mõjuta setete liikumist (vaiadel konstruktsioon), võiks soovi korral rajada igale kinnistule ühe. Väikesadamate vahel võiks olla vahekauguseks ca 500 m, kui see paikneb setete liikumise aktiivses osas. Kui rannaprotsessid on raugenud, siis võib teha tihedamalt. Seda tuleks täpsustada üldplaneeringu faasis, arvestades ka muid planeerimisaspekte (teed, kinnistute suurus ja ligipääsetavus jne).
Suure tõenäosusega ei esine Naissaare ja Prangli vaadeldud kohtades pehmeid pinnaseid, mis raskendaks oluliselt rajatiste ehitamist, ning seepärast pole geoloogilised uuringud lautrite rajamiseks vajalikud. Kui on vaja ehitada sadamasilda, milles vaiad süvistatakse merepõhja, või rajatakse väikesadamat, siis on vajalik ehitusgeoloogiline uuring. Mahu määrab iga projekti puhul projekteerija/konsultant. Kokkuvõttes võib öelda, et kui rajada väikelaevasadamat, siis tuleb teha setete liikumise täiendav uuring ning lainetuse parameetrite arvutus. Sadamasilla puhul saab ilmselt loobuda setete liikumise uuringust, kui see ei katkesta mingil viisil võimalikku settevoogu, kuid lainetuse parameetrid tuleb rajatise puhul siiski arvutada.
Eksperthinnangu koostasid Lainemudel OÜ eksperdid koosseisus Rain Männikus - sadamaehituse insener tase 8; Hannes Tõnisson – geoökoloog ning randade ja rannikumere geoloog; Maris Eelsalu – rannikutehnika doktor.
Uuringuga saab tutvuda aadressil https://experience.arcgis.com/experience/d6757c53f39948d5991b99e82bbde8…;
Foto: Lautrikoht Prangli saarel.
Taavi Rebane
keskkonnaosakond