Viimsi loodus: Südika hingega puud  

Teinekord kasvatad peenras lille, näed kõvasti vaeva, et ta kuidagi elus püsiks, ning siis märkad, et sama taim on sul täiesti ise sealsamas kõrval tänavakivide vahel kasvama hakanud ning näeb välja palju kabedam kui see, mille eest hoolitsemiseks sa higistanud oled. Loodus teeb vahel vingerpusse. Mõni kohe leiab endale kummalise koha, kus kasvada. Seekord räägime sellisest kelmustükist nagu rändrahnudel kasvavad puud.  

Kuna üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis seekordses artiklis tuleb teksti tavalisest vähem ja pilte rohkem. Nuumake silma ja andke mulle julgelt teada, kui märkate kuskil silmapaistvaid eksemplare kividel kasvavatest puudest, sest tänase loo üks kaunimaid puid pärineb ka kohalike inimeste enda märkamistel ja teavitamisel.  

Ajalugu  

Viimsi valla elanikel on kividel kasvavate puudega pikk suhe. Kuulsaim on muidugi Tädu kuusk. See rändrahnul kasvanud okkakandja oli pikalt eriline nähtus, mille imetlemiseks kaugemaltki kohale sõideti. Puu oli nii märkimisväärne, et võeti 1959. aastal ka looduskaitse alla. Aga... Miski siin ilmas pole igavene ja nii hakkas ka Tädu kuusk 2007. aastal kuivama ning leidis peagi ka oma lõpu. 2011. aastal murdus kuusk tormis ja tänaseks päevaks on teda seal asukohas meenutamas vaid tema juurte embuses olnud rändrahn.   

Eelmise aasta novembris kirjutasin Viimsi Teatajas loo sellest, kui rikas on Viimsi vald rändrahnude poolest. Võttes kividerohkust arvesse, oleks ju kummaline eeldada, et Tädu kuusk meie ainus kivil kasvav puu oli. Jah, juba sealt lähedusest leiab teisigi sama eluviisi omaks võtnud puid, kuid siiski palju väiksemaid. Tegelikult ei leia kividel kasvavaid puid mitte üksnes Tädu piirkonnast, vaid neid leidub üle Viimsi valla, tuleb lihtsalt silmad lahti hoida.  

Iludus  

Looduses liikujad on märganud ja ka vallavalitsusele teada andnud ühest väga ilusast suurest kuusest Pringi külas Käbi tee lähedal. Too kuusk on oma juured kaunilt ümber rändrahnu sirutanud. Lisaks sellele on need juured ka nii jämedad, et kahe käega neist haarates ei saa sõrmi omavahel kokku (vt fotot). See on hetkel artikli autorile teadaolevalt Viimsi valla võimsaim rändrahnul kasvav puu. Kui kellelgi on veel sellistest loodusväärtustest infot, võib mulle julgelt teada anda! Samas piirkonnas kasvab ka paar teist suurt kuuske kivi peal, aga too üks paistab eriti silma, sest kasvab suuremal rahnul ja juured, mis kivi peal, ei ole mattunud sammalde ega kõdukihi alla.  

Kuidas saab puu kivi otsa?  

Selleks, et üks puu saaks kivil kasvama hakata, peavad looduses olema täidetud teatud eeldused. Esmalt peab olema kivi pind selline, mis võimaldaks seal püsimist. See tähendab, et praod ja lohud ning lamedad horisontaalsed pinnad on head, sest loovad eeldused juurtele paremaks kinnitumiseks ja kasvukohas püsimiseks.  

Teiseks on oluline niiskus, mis võimaldab seemnel idanema hakata ja ka noorel taimel vett juua ning panustab mulla tekkesse. Lohud ja praod kivis aitavad niiskust hoida ja koguda, aga laiemalt panustab niiskustingimustesse ka ümbritsev looduskeskkond. Siinkohal võibki välja tuua, et Viimsi valla metsad on piisavalt niisked, et soodustada paksu samblavaiba tekkimist ja see omakorda aitab hoida kivi pinnal niiskusolusid stabiilsemana.   

Kolmandaks on olulised samblad, samblikud ja taimed. Esiteks aitavad näiteks samblikud kaasa, et üks sile kivipind muutuks krobelisemaks ja hakkaks koguma kõdumaterjali. Järgmiseks tulevad kividele sammaltaimed, mis on juba suurema biomassiga ning panustavad kõdu ja sealt edasi mulla tekkesse veelgi. Ümbritsevate puude langevad okkad ja lehed aitavad samuti kaasa toitainetega kihi tekkesse kivi pinnal.  

Seega, kui näiteks kuuse seeme langeb rändrahnule, mille pind on nõgus ja aja pikku on sinna tekkinud paks samblakiht ning selle alla ka juba kerge mulla ja kõdukiht, siis on seeme saanud endale kena voodi, kus võib idanema hakata. Kui esialgu on taimeke väike ja eluspüsimiseks pole palju ressurssi vaja, siis mida suuremaks ta kasvab, seda suuremad on vajadused. Nüüd tuleb hakata pingutama, et jõuda enama hulga toitainete ja vee juurde. Seetõttu hakkavad noorte puude juured kivil sirutuma maapinna poole – see on võitlus elu ja surma peale. Mitte alati ei suuda kivil kasvamine anda puule piisavalt eluks vajalikke aineid, et oma juured maasse jõuaks venitada. See on põhjus, miks sageli näeme kividel just väikeseid puid ja ka noorelt surnud puukesi.  

Kuused, kased...  

Valdavalt kasvavad Viimsi vallas kividel kuused, sest meil on kuusikuid kõige rohkem, aga leiab ka rändrahnudel kasvavaid kaski, leppasid ja haabu. Ilmselt on puuliikide loetelu pikemgi. Eestis kasvavatel puudel ei ole õhujuuri, mis aitaksid neil kividel paremini kasvada, küll aga leidub selliste juurtega puid välismaal. Seal leidub ka liike, mis ongi spetsialiseerunud kasvama kaljudel. Meie puudel ei ole spetsiifilist kohastumust, et just kividel kasvada, seega tuleb selliste puude peale alati vaadata kui kangelastele.   

Austa ja hoia  

Uskuge, neil puudel on seal kivi otsas piisavalt raske, et inimese põhjustatud täiendavaid katsumusi talle vaja ei ole. Räägin siinkohal peamiselt selliste kivide otsa ronimisest ja seal puutüve ümber taidlemisest. Palun ärge talluge sellise puu juurtel ja ärge ronige tema kõrvale kivi otsa fotot tegema! Vaevalt, et te ise tahate olukorras, kus hing paelaga kaelas, et keegi veel teile varba peale astub ja palub foto jaoks naeratada. Tädu õpperaja ümbruses kividel kasvavatele puudele ongi just sel põhjusel aiad ümber ehitatud, et kaitsta puid inimese rumaluse eest. Austagem looduse ilu, erilisi nähtusi ja organismi pingutust, et elus püsida! 

  Kas teadsid, et …  

• … Tädu kuusk elas hinnanguliselt 130-aastaseks ja kõrgust sai tal ligikaudu 20–22 meetrit.  

• … kividel kasvamine on raske, mistõttu võivad puud välja näha nooremad (väiksemad), kui nad tegelikult on.   

• … maailma mastaabis, tulenevalt kivimi koostisest ja selle lagunemisel vabanevatest ainetest, leiab kaljudel ning kividel kasvavaid puid rohkem just lubjakividelt ja basaltsetelt kivimitelt.  

Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist

Tädu kaitsealust rändrahnul kasvavat kuuske enam ei eksisteeri. Foto: Maris Markus