Viimsi saab „LIFE“ projekti raames sademevee säästlike lahenduste näidisalad

7. mai 2020
pilt

Autor: Alar Mik ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja

Viimsi vald osaleb juhtpartnerina projektis „Jätkusuutlike ja kliimamuutustele vastupidavate linnaliste sademeveesüsteemide arendamine omavalitsustes“ ehk lühemalt „LIFE UrbanStorm“ või lihtsalt „LIFE“ projekt. Viimsi koostööpartnerid on projekti juures Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Eesti Maaülikool ja Balti Keskkonnafoorum. Projekti kogueelarve on 1 957 843 eurot ning EL LIFE programmi toetus 1 011 654 eurot. Projekti ja selle tegevusi viiakse ellu viie aasta jooksul vahemikus 09.2018 kuni 02.2023.

LIFE“ projekti raames luuakse valla kahte alevikku näidisalad, mille eesmärk on lahendada sademevee juhtimist säästlikult – tekitada vee viibimist ja kasutada vett võimalikult palju ära enne torru suunamist.

Suund sademevee säästlikule kasutusele

Projekti eesmärk on tõsta Eesti omavalitsuste suutlikkust kliimamuutustega kohanemisel, eriti paduvihmadest tingitud üleujutuste leevendamisel. Meie vallas on projekti tegevuste põhirõhk sademetega seotud probleemide lahendamisel. Projekti eesmärgi täitmiseks on kokku ette nähtud 12 erinevat tegevust alates juhiste koostamisest kuni säästlike alade ehitamiseni. Näidisalade loomine ongi seotud projekti tegevustega, mille raames nähakse ette looduspõhiste meetmete kasutamist paduvihmadest tingitud üleujutuste leevendamiseks. Maakeeli öelduna luuakse lahendused, mis võimaldavad vähendada sademevee kohest suunamist torudesse ja immutada sademevett selle tekkekohas võimalikult palju. See võimaldab suuremate vihmade korral ära hoida torude ülekoormust, kaevude täitumist ja selle tagajärjel kraavide/restkaevude täitumist, mille tulemusel on näiteks tänavad üle ujutatud. Säästlik lahendus võtab ära ka vajaduse suuremaid torusid ehitada ja teha täiendavaid investeeringuid. Säästlik sademevee lahendus looduses on ka säästlik lahendus eelarve kasutamise mõistes. Projekti raames valmivad edaspidi mitmed juhendmaterjalid ja teavikud, mis suunavad sademevett säästlikult kasutama, alates eramajadest kuni avaliku ruumi lahendusteni. Samuti koolitatakse Eesti teiste kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete spetsialiste, kuidas rajada säästlikke sademevee lahendusi. Kaks loodavat näidisalade piirkonda Haabneeme ja Viimsi alevikes võimaldavad valla elanikel vahetult tutvuda säästlike lahendustega ja näha looduses viise, kuidas keskkonda rikastada.

Viimsi mõisaaprgi ala

Mõisapargis käsitletav projektala asub Mõisa tee ja J. Laidoneri jalgtee vahelisel alal – mõisaparki läbiv peakraav ja selle lähiümbrus. Kraavi ümbrus korrastatakse ja kraavi rikastatakse erinevate elementidega ja erinevatel kraavilõikudel tõstetakse vee taset. Nii saab kraav väikese kose, kivikärestikud, palkidest voolutakistused ja tammi – et vee viibimist suurendada, soodustada selle imbumist ja samas tuua parki veesulinat. Ühtlasi valmib kraavi äärde puitplatvorm (kus saab piknikku pidada), korrastatakse lähiümbruse liigniiskete alade sademevee režiimi, istutatakse taimi, planeeritakse pinnast. Eesmärk on luua keskkond, kus inimestel on meeldiv jalutada ja seigelda ning avastada parki läbival kraavil/ojal erinevaid elemente.

Haabneemes asuv parkla ala

Haabneeme alevikus paiknev testala asub Randveere tee, Haabneeme kooli ja Päikeseratta lasteaia vahel. Ala koosneb kahest osast: Haabneeme kooli olemasolev parkla ja uus loodav parkla laiendus. Testalal luuakse olemasoleva parkla baasil uus lahendus, kus parkla keskosas hakkab asuma taimedega kaetud vihmapeenar, parkimisala servad saavad filterribad, ka saavad uue lahenduse jalgteed ja liikluskorraldus. See on näide, kuidas on võimalik olemasolevat keskkonda ümber kujundada keskkonnasõbralikumaks, rikastada seda taimestikuga, luua säästlikud lahendused ja parandada samas liiklusohutust. 

Ala teise osa moodustab uus 64-kohaline parkla laiendus (laiendus on vajalik nii Haabneeme kooli suuremate sündmuste kui ka Artium huvikooli jaoks). Uues parklas kasutatakse nelja erinevat katet. Kolmandik parkimiskohad luuakse vett läbi laskva dreenasfaldiga, kolmandik murukiviga ja kolmandik sillutuskiviga. Parkla keskosas kasutatakse sõidualana keskkonnasõbralikku plastikasfalti (mis on tehtud taastoodetud plastikjäätmetest). Parkla on projekteeritud kahepoolse kaldega ning ääristatud filteraladega. Parklasse paigaldatakse maa alla rajatavasse torustikku sademevee mõõturid, mis loendavad ja edastavad andmeid erinevatelt parkla aladelt tulnud sademevee viibimise kohta. Nii on võimalik hiljem teha järeldusi, milline katte liik ja kombinatsioon millise efekti annab (arvestades aastaringse ilmastikuga). Parkla rajamisega suletakse Randvere tee äärne kraav ja rajatakse puude allee. Parklasse rajatakse rohesaared ja serva kõnniteed.

Kogu alale lisatakse erinevat haljastust (79 puud, 217 põõsast ja 400 erinevat püsiktaime), et keskkonda kattega alade kõrval võimalikult rohelisena kavandada.

Näidisalade ehitustööd on kavas läbi viia suvel ja alad peaksid valmima kavandatult 2020. aasta sügiseks. Lisainfo „LIFE“ projekti tegevuste ja erinevate materjalide kohta leiad projekti kodulehelt SIIT. Lehel on võimalik tutvuda ka näidisalade ehitusprojektidega. 

pilt
Haabneeme rajatava parkla-näidisala plaan. Joonis SWECO Projekt AS, kaart Maa-amet.

Projekti lõppedes on ellu viidud järgnevad tegevused:

  • Loodud on kaks näidisala (Haabneeme keskuses ja mõisapargis), millega on ca 15 ha valla territooriumi muudetud kliimamuutustele vastupidavamaks ja toimub alade monitooring.
  • Sademeveest põhjustatud avariide väljakutsete vähenemine ja üleujutusjuhtumite vähenemine näidisaladega seotud valgaladel.
  • Valminud on sademevee juhtimissüsteem (tarkvara, ilmajaamad, andurid).
  • Eesti kohalike omavalitsuste veemajandusspetsialistid on teadlikud SUDS lahendustest ja kasutusel on erinevad teavikud ja juhendmaterjal.
  • Tallinna ja Viimsi elanike teadlikkuse kasv säästvatest sademevee lahendustest ja kliimamuutustega kohanemisest.
  • Valminud on Tallinna ja Viimsi kliimamuutustega kohanemise strateegiad ja uuendatud on kõik valdkondlikud eeskirjad.
  • Arendajate suurenenud valmisolek kasutada säästvaid sademevee lahendusi.

logipilt