Viimsi üldplaneering sünnib avalikult, mitte kabinetivaikuses
Vald soovib uue üldplaneeringu koostamisel elanikega jagada juba esimesi mõtteid. Hiljuti kohtusid valla planeeringute eest vastutajad selleks näiteks Prangli elanikega.
Kogu Viimsi valda hõlmava uue üldplaneeringu koostamine on muudatus, mis mõjutab paljusid.
Meid ümbritsev ruum muutub pidevalt, kuigi inimloomusele sobiks paremini, et keskkond püsiks stabiilne. Me harjume muutustega paremini, kui oskame neid ette oodata. Teatud tüüpi muudatused on ootamatud ja me ei saagi nendega varasemalt harjuda, kuid on ka selliseid muudatusi, millega on võimalik varakult tutvuda ning uurida nende sisu ja mõju.
Üldplaneeringuga on samuti võimalik olnud pikalt tutvuda ja seda enda jaoks harjumuspärasemaks muuta. Planeeringutest on vaja elanikke teavitada ja tulevikukavasid selgitada. Viimsi valla üldplaneeringu eskiisi ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine toimus 1.–31. oktoobrini. See on esimene versioon Viimsi tulevikust, mida uuest üldplaneeringust laiale avalikkusele tutvustatakse. Praeguseks on kokku lepitud teatud põhimõtetes, mida tuleviku Viimsi oma täisväärtuslikuks arenguks vajab. Kuid seda, milline saab olema kehtestatav planeeringulahendus või isegi, milline saab olema järgmine parandatud eskiis, me veel ei tea. Seda parandatud versiooni on muide kavas tutvustada juba järgmise aasta alguses. Viimsi on otsustanud, et juba esimesi mõtteid soovitakse oma rahvaga jagada ning lõpplahenduseni tuleb jõuda samm-sammult.
Justkui rännak minevikku
Viimsi tulevikuvaadete kirjapanemise raames leppis üldplaneeringu koostamise töögrupp kokku kohtumise Prangli elanikega. 7. oktoobril toimuski Prangli rahvamajas tehtud töö tutvustus ja valitud lahenduste arutelu. Alustuseks tegi töögrupi liige ja abivallavanem Alar Mik sissejuhatuse ning tutvustas töögruppi. Viimsi valla peaarhitekt ja üldplaneeringu ideede koordinaator Endrik Mänd andis ülevaate üldplaneeringu koostamise ajakavast ja selgitas, et Viimsi uut üldplaneeringut ei tehta kabinetivaikuses, vaid lahendused valmivad koostöös kohalike elanikega. Seejärel said sõna üldplaneeringu konsultandid OÜ-ist Kobras – projektijuht Teele Nigola tutvustas koostatud ja kaasavõetud materjale ning Minea Kaplinski-Sauk OÜ-st Hamletia väärtusliku ajaloolise miljööga alade kaitse- ja kasutustingimuste analüüsi. Töögrupil oli just Prangli elanikele hea meel seda uuringut tutvustada, sest Pranglil on ajaloolised külaajaloo kihistused säilinud väga hästi. Saar on oma miljööga tähelepanuväärne kogu Eestis, sest valdavalt on Eesti väikesaarte asustusajalugu olnud lünklik ja seotud oluliste katkestustega. Prangli aga on ajaloo keerdkäikudes säilitanud oma asustuse ja sellega seoses mõjub seal käik kui rännak minevikku.
Saareelanikel omad huvid
Pärast töögrupi poolseid ettekandeid jätkati juttu juba palju vabamas õhkkonnas – kõigil kohaletulnutel oli võimalik küsida ja saada vastuseid kõiksugu saare arengut puudutavatel teemadel. Nii mõnelgi Prangli elanikul oli varuks oma nägemus saare tulevikust ning kirglike vestluste käigus selgitati oma mõtteid.
On igati loomulik, et nii saare kauaaegsetel elanikel kui ka alles sinna kolinutel võib olla oma ettekujutused elust saarel. Mõni elab saarel, sest muudmoodi pole tema suguvõsa elanudki, teine aga on kolinud saarele teadlikult just hilisemas eas. Kindlasti on omamoodi soovid neil, kellel on väiksemad või suuremad lapsed, ning neil, kellel veel või enam lastega koosolemist pole. Ja kindlasti on suur vahe, kas plaanid saarel elukohta või kinnisvaraarendust.
Elavat arutelu tekitas ka Prangli keskusele tingimuste seadmine – ajalooliselt on keskus olnud saare keskel peatänava ääres, kuid viimased arengud on keskuseks kujundanud hoopiski sadamaala.
Üldplaneeringu koostamine eeldabki erinevate soovide ja ootuste läbianalüüsimist, et leida just sellele paigale kõige paremini sobiv otstarve. Arvestama peab nii saare elanike kui ka külalistega. Selleks, et elu säiliks elamisväärsena, on tarvis läbi mõelda ka ärifunktsioonid, avalikkusele suunatud alad ning tehniline taristu. Nii saabki lõpuks tõdeda, et nii nagu iga üldplaneeringu menetluse juures saabub ka Viimsi vallas lõplik lahendus alles pärast rahvaga arutamist, ametkondadega kooskõlastamist ning otsustajatega kohtumist.
Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja
Foto: Merje Muiso