Viimsi vald asub Prangli saarel arendama innovaatilist reoveelahendust

Viimsi vald esitas Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondile taotluse, et töötada välja ja katsetada uudset reovee puhastus- ja taaskasutussüsteemi Prangli saarel. Projekt pakub lahendust ühele Eesti väikesaarte ja äärealade põletavale keskkonnaprobleemile ning on tõestuseks valla järjepidevast tööst elukeskkonna parandamisel ja keskkonnasäästlike lahenduste leidmisel. Märtsis saabus positiivne otsus ja vald sai 1 miljoni eurose toetuse projekti läbiviimiseks.

„Rahastuse saamine antud projektile näitab, et Viimsi vallas töötavatel ekspertidel on koos koostööpartneritega suutlikkus genereerida innovaatilisi ideid, mis elluviimisel annavad olulise panuse keskkonnahoidu ja toovad seeläbi kasu kogu Eestile,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.

Probleem ulatub Viimsi piiridest kaugemale

Eestis saab eraveevärkidest vett ligikaudu 12,4% elanikkonnast, kelle joogivee kvaliteedi üle riik otsest järelevalvet ei teosta. 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringus selgus, et hajaasustuse piirkondade salv- ja puurkaevude vesi vastas nõuetele vaid 29% kaevudest. Olukord on eriti murettekitav piirkondades, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mis hõlmab ligikaudu 50% Eesti territooriumist, sh Põhja-Eestit ja Lääne-Eesti saari. 

Prangli saar on üks sellistest piirkondadest, kus põhjaveevarud paiknevad maapinna lähedal ning on pindmise reostuse suhtes haavatavad. Saarel puudub keskne ühiskanalisatsiooni taristu ning tekkiv reovesi immutatakse üldjuhul pinnasesse. Sageli on süsteemid amortiseerunud või puudulikult hooldatud, mis tähendab, et puhastamata reovett satub kihtidesse, millest toimub joogivee haare. See seab otsesesse ohtu saare elanike joogivee kvaliteedi, mistõttu on vald aktiivselt otsinud võimalusi saare põhjavee kaitseks. Probleemi lahendamiseks kutsus Viimsi vald ellu projekti, mille keskmes on ääreala veeringlussüsteem.

Innovatiivne lahendus kitsaskohale

Projekti raames on kavas Prangli saare näitel välja töötada tark reovee puhastus- ja taaskasutussüsteem, mille eripäraks on võime mitte ainult puhastada reovett, vaid suunata see tagasi majapidamistesse taaskasutuseks, et vähendada põhjavee tarbimismahte. 

Loodavale süsteemile on seatud väga konkreetsed nõuded. Esiteks peab see tagama kõrge puhastuse efektiivsuse – puhastatud reovesi peab vastama kõigile Eesti seadustes määratud normidele. Teiseks on soov võtta puhastatud reovesi taaskasutusele 70% ulatuses, näiteks tualeti loputusveena või kastmisveena. Süsteemi eriliseks innovatiivseks aspektiks on selle võimekus säilitada töökindlus ka reovee pealevoolu suure kõikumise korral. See on väga oluline saartel ja teistes piirkondades, kus elanike arv turismihooajal oluliselt muutub. 

Olemasolevad väikepuhastid sõltuvad ühtlasest reoveekoormusest – kui koormus langeb, siis bioloogiline puhastusprotsess saab häiritud. Lisaks saab loodav süsteem olema varustatud paljude anduritega, mis on kaugloetavad, mis tähendab, et süsteem on võimeline autonoomselt töötama pikema aja vältel ning teavitama ise operaatorit hooldusvajadusest. Süsteem seirab reaalajas vee kvaliteeti ning annab teada, kui puhastatud vee kvaliteet ei vasta nõuetele. 

Projekti käik ja Prangli katseala

Projekt viiakse ellu kahes etapis. Esimeses etapis (12 kuud) leitakse töövõtja, kes töötab välja etteantud parameetritele vastava reovee puhastus- ja taaskasutussüsteemi. I etapi koosseisus määratakse mh Viimsi valla ja AS Viimsi Vesi koostöös sobiv katseala. See saab asuma tõenäoliselt kas Idaotsa või Kelnase külas. Katseala valikul hinnatakse asumi kompaktsust ja ehitusgeoloogilisi tingimusi, et tagada projekti eesmärgipärane mõju saare põhjaveehaardele, punktreostuskoormuse vähendamine ja veeressursi taaskasutus.  Paralleelselt toimub katseala projekteerimistöö.

„Projekti elluviimine Prangli saarel on vajalik ja põhjendatud, kuna riiklikes seireandmetes ei ole saare põhjavesi enam heas seisundis. Juurpõhjus on punktreostuskoormus, millega loodus ei suuda enam iseseisvalt toime tulla. Prangli saar ongi projektile ideaalne katsetuskoht, kuna siin esinevad kõik tingimused, mida lahendada soovime: kaitsmata põhjavesi, puuduv reoveekanalisatsioon ja piiratud veeressurss,“ selgitas Viimsi valla merenduse vanemspetsialist Raul Ilisson, kes vastutab projekti sisutegevuste läbiviimise eest saarel.

Teises etapis, mis kestab 12 kuud, rajatakse Prangli saarele reovee puhastus- ja taaskasutussüsteemi prototüüp ning paigaldatakse sellega seotud torustik. Süsteemiga liidetakse umbes kümmekond või kuni paarkümmend majapidamist, mis moodustavad katseala. Liitumiste arv võib projekti käigus muutuda. 

„Katsetuse käigus saame hinnata süsteemi efektiivsust ja seda, kas see tagab soovitud töötulemuse ehk taaskasutuseks sobiva puhtusastmega vee,“ lisas Ilisson. Projekti tulemusena saavad liitunud saare majapidamised kaasaegse reoveesüsteemi, mis ei vaja pidevat tühjendamist nagu kogumismahutid ning on töökindlam ja kaasaegsem, kui täna saarel kasutatavad väikepuhastid. 

„Kuna vesi suunatakse taaskasutusse, siis  selle tulemusena veeressurssi olukord tervikuna paraneb ja see peaks lahendama ka suvitus- ja turismihooajaga kaasneva veepuuduse. Nutikad ja kaasaegsed tehnoloogiad on lahendus probleemidele, kus tavapärased meetodid enam ei toimi,“ selgitas Ilisson.

Puhtam keskkond

Lisaks praktilistele kasudele toob süsteem otsest kasu keskkonnale. Majapidamiste reovesi ei imbu enam pinnasesse ja punktreostuskoormuste mõju põhjaveele väheneb nivooni, millega loodus suudab ise toime tulla. See tähendab, et Prangli joogivee kvaliteet peaks hakkama pikas perspektiivis paranema.

Kui prototüüp osutub edukaks, on Viimsi vallal pikaajaline eesmärk laiendada süsteemi kogu Prangli saarele. „See oleks märkimisväärne samm edasi kogu saare elukeskkonna kvaliteedi parandamisel, millega saare avalikud taristurajatised on võrdväärsed mandril asuvatega,“ ütles Prangliga tihedalt seotud vallavolikogu liige Jaanus Koni. 

Süsteemi haldamiseks kaalutakse erinevaid lahendusi –  kas seda teeb AS Viimsi Vesi või on võimalik luua kohalik kogukondlik haldusmudel, mis looks saarel täiendavaid töökohti. Kõik need küsimused lahendame tihedas dialoogis kohaliku kogukonnaga.

Projekti lõpus koostatakse põhjalik aruanne, kus on toodud reostuskoormus enne ja pärast projekti lõppemist, saavutatud reoveepuhastussüsteemi efektiivsus, tagastatud vee kvaliteet ja kvantiteet, energiatõhusus ning hooldus- ja kasutajakogemus.

Lai potentsiaal rakendamiseks üle Eesti

Kui projekt on edukas, on võimalik seda laiendada piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon või on tundlik või kaitsmata põhjaveehaare. On see siis Viimsi vallas või üle kogu Eesti, kus umbes 160 000 inimest elab väljaspool reoveekogumisalasid, kes saaksid sellisest lahendusest kasu. 

Lahenduse rakendamine ei hõlma ainult uute süsteemide rajamist, vaid ka olemasolevate süsteemide täiendamist. Projektiga soovitakse luua biopuhastitele „uus standard“, mida on mõistlik rakendada nii olemasolevate väikepuhastite täiendamiseks kui ka uute süsteemide rajamiseks. Lisaks keskkonnamõjule toob projekt kasu ka veega seotud ettevõtlussektorile, kasvatades Eesti inseneride ja spetsialistide teadmisi ning oskusi.

Projektile on andnud oma toetuskirja MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit, kes on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuseid osutavatele ettevõtetele esindusorganisatsiooniks. Liidu toetus näitab, et projektis käsitletav probleem on relevantne  Eesti kõigi vee-ettevõtete jaoks ning väljatöötatav lahendus võib pakkuda liikmetele huvi kui tulevane rakendatav tehnoloogia. Luuakse platvorm, mille põhjal saavad kohalikud ettevõtted arendada veelgi uuenduslikumaid lahendusi tulevikus.

Projekti läbiviimise käigus leitakse avaliku hanke tulemusena tehnoloogilise lahenduse väljatöötaja, kes saab olema projekti tehniliseks partneriks. Projekti tegevustega on kavas alustada kevadel.

Innovatsioonifondi tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. 

Projekti andmed:

• Meede: Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine
• Meetme haldaja: Riigikantselei
• Projekti esitaja: Viimsi Vallavalitsus
• Kaasesitaja: Kliimaministeerium
• Partner: AS Viimsi Vesi
• Projekti maksumus: 1 000 000 eurot
• Viimsi omafinantseering: 0 eurot
• Kestus: 24 kuud

Projekti eesmärgid:

• Töötada välja innovaatiline väikesemahuline tark reovee puhastus- ja taaskasutussüsteem
• Parandada põhjavee ja joogivee kvaliteeti reoveekogumisalade välistes piirkondades
• Pakkuda äärealadele lahendust, mis oleks võrdväärne või parem võrreldes tiheasustusalade ÜVK süsteemidega

Süsteemi soovitud omadused:

• Kõrge puhastuse efektiivsus - puhastatud reovesi vastab kõigile seaduslikele normidele
• Puhastatud reovee tagastus - vähemalt 70% reovee tagastus uuesti kasutamiseks
• Toimivus kõikuva reoveekoormuse korral - kuni 70% sisendvee kõikumise juures
• Kõrge automatiseeritus ja lihtne hooldus
• Vee kvaliteedi reaalajas seire

Peamised tegevused:

• Tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine
• Demoala projekteerimine ja rajamine Prangli saarel
• Prototüübi katsetamine reaalelu tingimustes
• Tehniliste juhiste koostamine ja tulemuste seire

Alar Mik
abivallavanem