Viimsi vald esitas jalgpallihalli osas kohtule apellatsioonkaebuse
Viimsi vald esitas 28. juunil seoses jalgpallihalli rajamise aluseks oleva detailplaneeringuga Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
Apellatsioonkaebus keskendub sellele, et jalgpallihalli rajamiseks läbi viidud detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja et kõrvalekalle üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest oli sedavõrd väike, et ei toonud kaasa üldplaneeringu muutmise vajadust. Tallinna Halduskohus jõudis 6.06.2024 kohtuotsuses järeldusele, et Viimsi jalgpallihalli detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev ja selle oleks pidanud algatama Viimsi vallavolikogu, mitte Viimsi vallavalitsus. Vald on aga seisukohal, et selline järeldus on ebaõige. Kui üldplaneeringukohast maa-ala juhtotstarvet tuleks vaadata üksnes krundipõhiselt, tuleks kasvõi ühe krundi sihtotstarbe muutmisel lugeda detailplaneering alati üldplaneeringut muutvaks. See aga tekitaks põhjendamatult suurt halduskoormust ja see pole ka seaduseandja mõte.
Planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso hinnangul on kohtu seisukoha õigsus küsitav, sest üldplaneeringukohast maa-ala juhtotstarvet ei saa vaadata üksnes detailplaneeringuala piires ja ruutmeetrites. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringus sätestatud juhtotstarbe muutmist ei saa automaatselt kvalifitseerida põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringus ühe juhtotstarbega maa-alal võib olla erinevate kasutusviisidega krunte. Krundi kasutamise sihtotstarve ja ka katastriüksuse sihtotstarve võivad üldplaneeringus määratud maa-ala juhtotstarbest erineda.
Kõik (kerge-)tööstuse alad on Viimsi mandriosa üldplaneeringus määratud gruppidena, määrates selgelt ära vallasiseste tootmispiirkondade asukohad. Seega tuleb iga sellist piirkonda vaadata konkreetse kindla juhtotstarbega alana üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete kontekstis. Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi teeninduses olev maa Viimsi aleviku keskuses on tervikliku piirkonnana märgitud kergetööstuse maa juhtotstarbega ning see tähendab, et vastavust üldplaneeringuga tuleb hinnata terve selle kergetööstuse juhtotstarbega ala kui terviku kontekstis.
„Üldplaneeringu juhtotstarve määrab ära üksnes maakasutuse põhisuunad ühes konkreetses asukohas, mis tähendab, et kõrvalekalded sellest on lubatavad ehk pole välistatud. Riigikohus on selgitanud oma varasemates kohtuotsustes, et üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ei tähenda, et maa-alal ei võiks olla üksikuid teistsuguse otstarbega kinnistuid, tingimusel, et juhatotstarbele vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks,“ selgitas Merje Muiso. „Antud juhul on üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutus väike, vaid kuni 6,9%.“
„Usun, et meie maja ja ka välised eksperdid ei saa selles küsimuses eksida ning tõlgendus on õige ja saame kogu protsessiga ilma takistusteta kiiresti edasi minna,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Viimsi vald leiab jätkuvalt, et tegu ei olnud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning vallavalitsusel oli pädevus sellist detailplaneeringut kehtestada.
Viimsi liigub jalgpallihalli ehitusega edasi
27. juuni istungil kinnitas Viimsi vallavalitsus riigihanke tulemused, millega leiti jalgpallihallile ehitaja. Kokku laekus neli pakkumust, mille hulgast valiti välja Bildgren Ehitus OÜ oma, mis oli odavaim. Pakkumuse alusel läheb jalgpallihalli rajamine Viimsisse maksma 6 398 639,33 miljonit eurot. Jalgpallihall on planeeritud Kannikese tee 5 kinnistule ja halli rajamist toetab riik 1,5 miljoni euroga.
Jane Saks
avalike suhete osakond
Eskiis: Arhitektuuribüroo Tava OÜ