Viimsi valla sünnipäeval tunnustati silmapaistvaid kogukonnaliikmeid
Neljapäeval, 11. mai õhtul toimus Viimsi Artiumi kammersaalis pidulik vastuvõtt, kus anti üle mitmed olulised preemiad.
Kutsetega pidulikule vastuvõtule saabujaid tervitasid Viimsi Artiumis vallavanem Illar Lemetti ja volikogu esindajad. Oma tervituskõnes rääkis vallavanem Illar Lemetti selles, et möödunud aasta oli Viimsile mitmes mõttes märgiline. Vallavanem tõi kõnes välja möödunud aastast Viimsi Artiumi loomise, mis on laiendanud oluliselt huvihariduse võimalusi ja elavdanud valla kultuurielu. Illar Lemetti sõnul on tugeval Viimsi kogukonnal oluline roll Viimsi näo kujundamisel ja seda näitab inimeste aktiivsus nii pikaajalise arengustrateegia kui ka uue üldplaneeringu loomisel.
Viimsi valla elutööpreemia sai Enn Teimann, kes on Viimsi pensionäride ühenduse juhatuse liige, Viimsi päevakeskuse juhatuse esimees jai Viimsi rannameeste klubi president. Ennu tunnustati tema pühendumisega tehtud töö eest sotsiaalvaldkonna eest seismisel ja edendamisel.
Õhtu jätkus aga tunnustuste jagamisega. Viimsi valla hüvanguks tehtud teenete eest pälvis autasu Viimsi Vaal AS Fertilitas, kelle nimel võttis auhinna vastu doktor Ivo Saarma. 2004. aastast Viimsi alevikus teenuseid pakkuv AS Fertilitas on Eesti suurim erahaigla, mis pakub viimsilastele tipptasemel tervishoiuteenust. Auhinnaga tänab kogukond nii AS Fertilitast juba tehtu ja tuleviku tegemiste eest. Viimsi Vaalapoja auhinna pälvis Viimsi kooli õpilasesinduse president Elis Merimäe, kes on oma aktiivsuse ja saavutustega õppetöös eeskujuks teistele noortele.
Koostöös Lions Club Viimsi Rannaga väljaantava aasta pere tiitli pälvisid pühendunud töö eest viimsilaste liikumisharjumuste edendamisel ning kogukonnaelu arendamisel Raimo ja Merle Tann.
Aasta küla tiitli pälvis eeskujuliku kogukonnatöö ja uute traditsioonide loomise eest Kelvingi küla. Lisaks sai oma külavanema märgi kätte Kräsuli saare värske ja esimene saarevanem Aivar Osa.
Vallavalitsuse tänukirjad said:
• Liivi Tuuling pikaajalise pühendumisega tehtud töö eest Viimsi raamatukogus
• Peter Prohhorov, kes abistas valda saabunud Ukraina põgenikke.
• Sune Teemaa-Reinpõld Viimsi raamatukogu laste ja noorte huvitegevuse programmi eduka käivitamise eest
• Anna Smirnova töö eest Viimsi muusikakooli klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina
• August Kiisk pikaajalise panuse eest valla halduskorraldusse
• Siiri Visnapuu panuse eest viimsilaste spordi- ja liikumisharjumiste edendamisel ning töö eest vabatahtlike ning kogukonnaga
• Viimsi Huvikeskus valla ajaloo jäädvustamise eest juubelinäitusega “Viimsi huvikeskus – meie maja ajalugu”
• Tiina Rebane pikaajalise huviringide juhendamise eest Viimsis
• Reet Post pikaajalise peredele suunatud huviringide juhendamisel Viimsi huvikeskuses
• Tatjana Voronina pühendumusega tehtud töö eest klassikalise balleti juhendajana Viimsi huvikeskuses
• Vaike Sarn segakoor Viimsi pikaajalise juhendamise eest
Palju õnne kõigile tunnustuse pälvinutele!
Valla iseseisvumine sündis kogukonna tugevast tahtest
Sellel aastal tähistas Viimsi vald 104. sünnnipäeva. 11. mail 1919 andis Harju Maakonna Nõukogu kinnituse Harju Maakonna Valitsuse otsusele, millega moodustati uuesti Viimsi vald. Protsess iseseisva Viimsi valla loomiseks oli alanud juba mõned aastad tagasi. 1917. aastal esitasid toonases Nehatu vallas elavad Viimsi poolsaare elanikud palvekirja Ajutisele Maanõukogule, mille järel korraldati rahvakoosolekuid, moodustati komisjone ja lahendati erinevaid probleeme. 19. oktoobril 1919 valiti Viimsis esimene vallavalitsus, mille juhiks sai Martin Kurg. 1920. aasta alguses oli Viimsi vallas 226 talu ja saunakohta.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Foto: Taago Heinmaa