Viimsis valminud katused ehivad nii riigi esindushooneid kui eramaju

Viimsi ettevõtlusaasta raames külastas vallavanem Illar Lemetti Viimsis juba 1989. aastal tööd alustanud Esco AS-i, mis esindab täna üht Põhjamaade olulisimat katusebrändi Weckman. 2024. aastal pälvis see pika ajalooga kohalik ettevõte Viimsi aasta tootmisettevõtte tiitli.

„Mul on väga suur rõõm, et olete meile külla tulnud. Viimane vallavanem, kes meid külastas, oli Haldo Oravas,“ meenutab Peep Siimon rõõmsalt vallavanem Illar Lemettit tervitades. Oleme ettevõtlusaasta lõpetuseks külla tulnud Viimsi aasta tootmisettevõtteks valitud Esco AS-ile, mille tehases valmivaid katusekatteid leiab igalt poolt üle Eesti ning umbes tuhande Viimsi maja katuselt ja fassaadilt. Muu seas on ka Kumu hoone kaetud Viimsis tegutsevas ettevõttes toodetud vaskplekiga.

Viimsis Aiandi teel asuvas tootmishoones valmib Weckmani brändi nime all teraselehtedest katuseplekk. Viimsilastest töötajaskonnaga Weckmani brändi taga on peidus pika ajalooga katusetootja Esco AS (ettevõtte asutamise ajal ei saanud sellele eestikeelset nime panna ja seetõttu on nime taha peidetud Estonian Steel Constructioni lühend). Juba nõukogude aja lõpus asutatud ettevõte ühines Weckmani grupiga 1997. aastal, kuid ärme rutta sündmustest ette.

AS Esco lugu ulatub aastasse 1989, mil loodi ühisettevõtteid ja ettevõtlikumad juhid nägid selles toona head võimalust. „Elu viis ka mind selleni, et 1989. aasta augustis toimus soomlastega meie ühisettevõtte asutamine,“ näitab Siimon tolleaegset pilti ja suunab tähelepanu seal laual olevale sinimustvalgele lipule, mis kenasti aukohale oli pandud. Muide, toona oligi ettevõtte üheks osanikuks riik, mille osaluse Siimon koos kaaslastega 1992. aastal välja ostis.

Viimsis valminud kaarhallid olid hinnatud kaup

1980ndate lõpu Viimsist meenutab Peep Siimon, et siin oli kolm tugevat tegijat. „Kirovi kalurikolhoos, Pirita aiandussovhoos ja Aianduse KTB, mis allus põllumajandusministeeriumile ning tegeles teras- ja metallkonstruktsioonide valmistamisega põllumajandussektorile,“ loetleb ta. „Needsamad kaarhallid siin Aiandi teel olid nende omad. See oli suuremastaabiline ettevõtmine, sest tegi kaarhalle, mida kasutati kogu Venemaal. Nende hallide lahendus oli tegelikult kopeeritud Soomest, kuid kuskil mujal Nõukogude Liidus neid ei tehtud ja seetõttu olid Eesti hallid kõrgelt hinnatud,“ meenutab Siimon.

Eestlaste partneriks sai Soomest Nakkilan Konepaja OY, mis nõukogude ajal tõi Eestisse palju erinevaid projekte. „Näiteks Rakvere lihakombinaadi kogu külmladu ja automaatika olid nende tarnitud. Samuti Saaremaa lihakombinaadi tapamaja ja mitmed viljakuivatid Eesti eri piirkondades,“ kirjeldab Siimon soomlaste haaret raudse eesriide taguses Eesti põllumajanduses.

Soomlastega loodud ühisettevõtte fookusesse tõusis terasplekist katteplaatide müük, milles oldi toona Baltikumis esimesed. Esimestel aastatel müüdi Venemaale tagasi nende toorainest valmistatud kaarhallide plekki. „Paralleelselt hakkasime koos Soome partneriga tootma Neste bensiinijaamu, alates Minskist kuni Peterburini. Kokku tehti neid ligi 30 ja see oli algusaastate suur käivitaja,“ meenutab firmajuht.

Oma valdkonnas väga erinevaid aegu näinud mees meenutab, et nõukogude perioodi jäi ka hetk, mil Venemaale müüdi titaanplekist ämbreid, sest metalli ülejääk oli nii suur.

Mängu tuleb Soome ajalooline seppade perekond

1997. aastal müüs Nakkilan Konepaja oma osaluse ühisettevõttes Soome ettevõttele Weckman, kes oli selleks ajaks kasvanud teisel pool lahte üheks olulisemaks katusetootjaks. Muide, selle väärika perefirma juured ulatuvad metallitöös 18. sajandisse, kui Johan Tuomanpoika Weckman asus tööle kohalikus sepikojas.

Perekond hoiab reliikviana siiani alles esiisa loodud hobusevankrit, mis oli esimene Weckmanidega seotud toode. Aastatega ettevõtmine aina kasvas ja 20. sajandiks olid nende tuntuimad tooted põllumajanduses kasutatavad traktorite järelhaagised. 1967. aastal alustati legendaarse W-2 tüüpi katuseprofiili tootmisega, mille algne tootmisliin on siiani Viimsi tehases. 1985. aastal lisandus nende tootevalikusse kivikujuga plekist profiil (tile profile), mis kujunes samuti erakordselt menukaks.

Weckmanil on tootmised Viimsi kõrval veel Soomes ja Saksamaal. Siimoni juhtida on Eestis asuv tootmisüksus, mille enamusosalus kuulub tänasel päeval soomlastele. Soome ja Eesti peale töötab ettevõttes kokku 200 inimest ja aastane käive ulatub 70 miljonini.

Maailma vallutamist ei plaani

1998. aastal valmis Escol Viimsis uus tootmishoone, sest seni oli töötatud ühes kaarhallis rendipinnal. Sellest ajast algas suuremahulisem tootmine – soetati seadmeid ja laiendati tooteportfelli. Kuigi pakuti ka võimalusi tootmise viimiseks Viimsist kaugemale, otsustati jääda siiski siia. Pilt, mis avanes Viimsis, oli tol ajal hoopis teistsugune – avapeol uudistasid aia tagant uut tehasehoonet ka kõrvalkrundil karjatatavad lehmad.

Kohalikus tootmisüksuses töötab praegu kümme inimest, kuid 1990ndate lõpus oli neid tipphetkel tööl 25. „Toona oli lihtsalt rohkem inimesi vaja, täna teeb paljud tööd ära tehnoloogia,“ selgitab Peep Siimon muutusi. Weckmani ühel liinil teeb operaator ühe tunniga umbes 150 ruutmeetrit katust valmis, kuid selle kõige ettevalmistamine võtab aega mitu päeva.

Siimon rõhutab, et ettevõttel ei ole kunagi olnud ambitsioone vallutada kogu Eesti või maailma turgu. Pigem soovitakse teha oma tööd võimalikult hästi. Aastate jooksul on lisaks tuhandete eramajade katuste alla aitamisele tehtud ka muid suuri ja olulisi töid kogu Eestis. „Näiteks Kumu vaskfassaad ja lisaks sealsed titaanplekiga kaetud arhitektuursed elemendid. See on üks meie olulisemaid töid, mis on leidnud rahvusvahelist äramärkimist,“ kirjeldab Siimon. Ta lisab, et ka meie rahvusliku uhkuse – Estonia teatrimaja – plekist katuseosad on Viimsi ettevõtte töö. „Seal on kasutatud väga erilist, spetsiaalselt Suurbritanniast tellitud patineeritud vase ilmega plekki,“ selgitab ta.

Tehtud oluliste tööde nimistusse kuuluvad ka titaanplekiga kaetud Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal ja Eesti Rahvusraamatukogu plekist katusedetailid. Lisaks on Viimsis toodetud tsinkplekki kasutatud Vene Kultuurikeskuse katusel, Balti jaama turul ning Täkupoisi tanklas Pärnu lähedal. „Meie peamine valdkond on siiski viilkatused, mis minu arvates sobivad Põhjamaade kliimasse kõige paremini, kuigi see on maitse asi. Viilkatus peab ilmastikuoludele paremini vastu ja on vettpidavam,“ räägib spetsialist. Tema sõnul on korraliku plekk-katuse eluiga 50+ aastat. Ta toob näiteks enda kogemuse, kus Nõmmel võeti vanalt majalt maha esimese vabariigi aegne plekk-katus, mis oli täiesti kasutuskõlblik. „Maja ise oli selle all üsna amortiseerunud, aga katuseplekk oli täiesti korras,“ kirjeldab Siimon.

Katuse säilimise eelduseks on õige hooldus, mis tähendab eelkõige, et mustust ei tohi lasta katusele koguneda. Peep Siimoni sõnul on võrreldes 1990ndatega plekitootmise tehnoloogiad märkimisväärselt arenenud ja tänapäeval toodetavad katusematerjalid on oluliselt parema kvaliteediga. „Materjali kvaliteet ongi täna väga hea ja ainus probleem katuse kestmisel võib olla vaid see, kui me seda vigastame või ei hoolda õigesti,“ rõhutab ta.

Katustelt leiab ka Viimsi nime kandva profiili

Kuna soomlastel ei olnud kõigil profiilidel nimesid, otsustasid eestlased neid Peep Siimoni sõnul kutsuda pärisnimedega, mitte koodidega. Nii on Weckmani kuulsa katusekivi imiteeriva pleki profiili nimeks saanud Viimsi. Seega võib terav silm märgata nii Eestis kui ka Skandinaavias katustelt mõttelist tükikest meie kodukandist.

Lisaks katusematerjalidele toodab Weckman ka nende ehitamiseks vajalikke kandvaid profiile. „Tänapäevase ehituslahendusena rajatakse logistikakeskuste, tootmis- ja näiteks ka spordihoonete soojustatud lamekatused selliste kandvate profiilplekkide peale,“ kirjeldab Peep Siimon. Weckmani kandva katuse alla on saanud mitmed tuntud objektid nagu IKEA kauplused, Onnineni keskladu, Kaubamaja ja Rimi logistikakeskused, Narva magnetitehas jne. Nende toodete projekteerimine toimub Eestis, kuid tootmine Soomes.

IKEA kollane värv on paljudele tuntud, kuid sellise tooniga pleki tegemine oli tõeline väljakutse, sest oli vaja leida sellise pulbervärvimisliiniga partner, kes suudaks tagada nõutud kvaliteeti ja värviks üle kaheksa meetri pikkuseid paneele. „Õnneks leidsime Tampere lähedalt ühe tegija, kahjuks Eestis sellist tegijat ei leidunud,“ märgib Siimon ja lisab, et värvitooni ja selle kvaliteedi kinnitamine toimus aga suisa Islandil.

Weckman kasutatab  uudsel GreenCoat tehnoloogial põhinevat terasplekki, mis on kaetud bioloogiliste komponentide (rapsiõli) baasil toodetud värvidega. Samuti on juba kasutusel süsinikuvaba teras, mis baseerub ühelt poolt taaskasutatud terasele ja teisalt väga madala CO2 heitmega terasetootmisele. Rohepöörde näiteks toob Siimon välja, et nende Soome tehas toodab teatud tooteid ainult päikeseenergiaga.

Weckman peab kliendisõbralikkust oma esmaeesmärgiks. Valmispaane laos ei hoita, kõik katused valmistatakse rätsepatööna, et optimeerida materjalikogused ja luua iga konkreetse maja jaoks kõige sobivam lahendus.

Töö tegi viimsilaseks

Viimsis tööd alustades otsustas Peep Siimon ka oma elu siia kolida. „Lapse panin siia kooli ja ostsin endale krundi vana Pärnamäe käest,“ meenutab ta oma viimsilaseks saamist. Ettevõtte juht peab kogukonda oluliseks ja on seetõttu toetanud mitmeid kohalikke ettevõtmisi. Hetkel toetab Weckman siinset käsipalliklubi.

Oma 35-aastasele ettevõtluskarjäärile tagasi vaadates ütleb Peep Siimon, et selles valdkonnas pole äri kunagi olnud kulla kokkuajamine. „See on päris keeruline ja raske töö. Meid on alati mõjutanud see, kuidas ehitusturg kukub või tõuseb,“ resümeerib ta. „Kui ehitusturg langeb 10%, siis materjalide turg langeb 20%. Kohati on ehitusmaterjalide turu tõus siiski olnud suurem kui ehitusturu tõus,“ lisab ta. Siimoni hinnangul oli suurim kriis aastatel 2007–2008, millest sektor ei ole siiani täielikult taastunud.

Praegust olukorda analüüsides nendib ettevõtja, et elamuehituse turg näitab taas langust, kuigi suuri projekte tehakse endiselt. „Teine oluline mõjur on konkurents Euroopa Liidu sees. Täna surub end igale turule väga jõuliselt Poola, kes on võtnud sihikule Baltimaade turu. Nad on hinnakonkurentsis meist oluliselt ees,“ kirjeldab Siimon tänast reaalsust. Tema sõnul on poolakate eeliseks oma valuuta ja suured tootmismahud, mis teeb neist „Euroopa Hiina“. „Seal kasutatakse väga head tehnoloogiat ja selle mõju hakkame me peagi veelgi tugevamalt tundma,“ ennustab ta.

Peep Siimoni arvates tasub Eestil turu kaitsmisel õppida põhjanaabritelt, kes eelistavad väga selgelt oma tooteid. „Nad ostavadki võib-olla veidi kallimalt, aga ikkagi enda toodangut,“ märgib ta, lisades, et see strateegia võtab poolakatelt võimaluse turgu kergelt üle võtta.

Mõned  olulised nipid, kuidas tõsta oma plekk-katuse eluiga*

1.    Ettevaatust lumega
Üldjuhul lumi ei kogune värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seetõttu katusekonstruktsiooni kandevõimet. Sellegipoolest, kui lume eemaldamine on vajalik, siis on katuse tervise huvides on soovitatav jätta sinna vahemalt 10 cm lumekiht – see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega).

2.    Puhasta harja ja veega
Mustuse ja plekkide eemaldamiseks kasutada pehmet harja ja vett. Samuti võib kasutada survepesurit (kuni 50 baari). Raskemini eemaldatavast mustusest saab lahti värvitud pindade puhastamiseks mõeldud spetsiaalsete pesuvahendite abil, mis tuleb mõne minuti pärast veega maha loputada. Järgida tuleb pesuvahendi kasutusjuhiseid või võtta ühendust pesuvahendi tootjaga, et selle sobivust kontrollida. Püsivaid lokaalseid plekke on võimalik maha hõõruda lakibensiini kastetud riidelapiga. Pesu lõpus tuleks katuseplaadid ülalt alla ära loputada tagamaks, et kogu puhastusvahend on eemaldatud. Viimaks tuleb vihmaveesüsteemid veega läbi loputada.

3.    Märka värvikahjustusi
Värvkatte vastupidavust mõjutavad hoone asukoht, katuse kalle, ehitusviis, paigaldusvõtted, pinnakatte tüüp ja värvitoon. Kõige suurem koormus langeb katusepinnale lõunapoolsel küljel, eriti tumedamate värvitoonide korral. Teatud pindade pleekimist on märgata 10–15 aasta pärast, kuid üldiselt on 15 aasta möödumisel muutused minimaalsed. Rusikareeglina tuleb tumedad toonid üle värvida varem kui heledad.

Paigaldustööriistade vale kasutamine, teraslehtede vigastamine transpordi ja paigaldamise käigus, nende lõikamine ja isegi liivased jalatsitallad võivad tekitada värvipinnale kriimustusi, mõlke, rebendeid. Vigastatud kohale koguneb mustus ja niiskus püsib kahjustatud kohas pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad katuse eluiga, seepärast tasub need eemaldada võimalikult kiiresti.

Värviparanduseks tuleb kahjustatud kohad lakibensiiniga puhastada ja värvida värvitud pindade parandamiseks sobiva värviga (parandusvärv) kuni paar korda üle, kasutades võimalikult väikest pintslit. Kui kahjustus ulatub ainult kruntvärvini, piisab ühest värvikihist. Kui kahjustus ulatub aga läbi kogu värvkatte kuni tsingikihini, tuleb pärast esimese värvikihi kuivamist kanda peale ka teine värvikiht.
*Allikas: Weckmani koduleht

Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja

Foto: Oliver Õunmaa